EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.
Erinevatesse ronitaimedesse mähkunud pergolad ja lehtlad näevad aias dekoratiivsed välja, lisaks saab vertikaalse haljastusega maskeerida ka silmale mitte kõige kaunimaid kuure, teisi majapidamishooneid või anda värvikust tuhmile tarale. Vertikaalne haljastus on aiakujundusmeetod, mis kasutab erinevaid tugesid, seinu, võresid, kolmjalgu, kaari...
Loe edasiKolmapäev, 6. aprill Kell 11.00 rahvusvahelise ehitusmessi „Eesti ehitab 2022“ pidulik avamineToimumiskoht: jätkusuutliku ehituse ala C-hallis Konverents „Jätkusuutlik ehitus Eestis” Korraldaja: Riigikogu Keskkonnakomisjon, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit ja PuitmajaklasterToimumiskoht: jätkusuutliku ehituse ala C-hallis10.30–11.00 Tervituskohv ja registreerumine, sissejuhatus...
Loe edasiAasta 2021 algas ehitusmaterjalitööstuse jaoks keeruliselt, ent lõpp oli palju positiivsem. Muutused olid küll tormilised – kui I kvartalis kahanes meie liikmete ehitusmaterjalide müük Eesti turul 10%, siis II kvartalis oli tõus üle 30%. Selline kiire üles-alla liikumine toob kaasa...
Loe edasiEhitusettevõtted ja materjalide tootjad on Ukrainas puhkenud sõja tõttu sattunud tõsisesse toorainekriisi – ühest küljest panid sanktsioonid kinni Venemaa ja Valgevene toorainetarned, teisest küljest pole Ukrainast võimalik hankida näiteks musta metalli, mida Eesti ettevõtted olid harjunud just sealt importima. Toorainepuudus...
Loe edasiEesti puitmajasektori ettevõtetes on Venemaalt ja Valgevenest pärit puidu osakaal senini olnud märkimisväärne – hinnanguliselt kolmandik puitmajatööstuse materjalist on Vene või Valgevene päritolu. Osakaalud sõltuvad muidugi ettevõttest ja materjalivajadusest. Näiteks palkmajatootjad kasutavad peamiselt kohalikku puitu või impordivad seda vähesel määral...
Loe edasiEesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna dekaani ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professorit Hilkka Hiiopit kohtab sageli koos tudengitega mõnes Eesti mõisas või kirikus, tööhoos ja käised üles kääritud. Hilkka Hiiopile meeldib teha midagi praktilist. Omal ajal ülikooli astudes ei olnud Eestis...
Loe edasiMillist arvutusmetoodikat kasutada Eestis hoone olelusringi süsinikujalajälje väljaselgitamiseks? Tänaseks on valminud sisend Eesti arvutusmetoodika loomiseks, mille järgi on võimalik hakata süsinikujalajälje arvutusi tegema nii, et tulemused ei sõltu arvutuse teostajast ning hoonete heitetõhusust saab objektiivselt võrdlema hakata. Arvutuse tulemusel saadakse...
Loe edasiRiigikogu võttis 23. märtsil vastu maksukorralduse seaduse muudatuse, millega nähakse alates 1. oktoobrist 2023 ette kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaksmääramine ehitussektoris. Sisuliselt tähendab see ehitusplatsil elektroonilise registreerimissüsteemi sisseseadmise kohustust ning ehitussektoris nn töötaja kaardi kasutuselevõtmist. Seadusel kindel eesmärk...
Loe edasiTee-ehitussektor on sattunud justkui halva ja veel halvema valiku otsa: ühest küljest on ette näha lähiaastatel drastilist rahastuse vähenemist teede korrashoiule ja arendamisele, teisalt on sõda Ukrainas paisanud turbulentsi toormeturu ja hinnad. Raido Randmaa Transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktor Raido...
Loe edasiBetooni on kasutatud juba antiikajal – Rooma Panteon on selle materjali vastupidavuse ehe näide. Materjali omadusi õpiti aga kõige innovaatilisemalt kasutama 20. sajandil, kui asuti ehitama hiiglaslikke lennujaamasid, sildu, staadioneid jms. Suure osa maailma 20.sajandi sümbolehitiste juures on kasutatud betooni,...
Loe edasiTelli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!
EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.
ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!