• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Ehitusturul valitseb ebakindlus. Foto: Shutterstock

    Ehitusturul valitseb ebakindlus

    EETL-i endine ja uus juht: Enno Rebane ja Marina Vaganova. Foto: Julia-Maria Linna

    Teatepulk edasi: Enno Rebane ja Marina Vaganova

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Ehitusturul valitseb ebakindlus. Foto: Shutterstock

    Ehitusturul valitseb ebakindlus

    EETL-i endine ja uus juht: Enno Rebane ja Marina Vaganova. Foto: Julia-Maria Linna

    Teatepulk edasi: Enno Rebane ja Marina Vaganova

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Eesti Ehitab 2023

Hilkka Hiiop: kätt peab juhtima mõistus

autor: KADRI TAMM
aprill 2022
Kategooria: Portree, EhitusEST aprill 2022
Hilkka Hiiop Niguliste kirikus. Foto Tairo Lutter/Scanpix

Hilkka Hiiop Niguliste kirikus. Foto Tairo Lutter/Scanpix

Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna dekaani ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professorit Hilkka Hiiopit kohtab sageli koos tudengitega mõnes Eesti mõisas või kirikus, tööhoos ja käised üles kääritud.

Hilkka Hiiopile meeldib teha midagi praktilist. Omal ajal ülikooli astudes ei olnud Eestis võimalik restaureerimist õppida, seega langes liisk kunstiajaloo peale. „Praktiline pool on mind alati huvitanud. Kunstiajalugu ei olnud mu esimene valik, kuid sealtkaudu sain hea teoreetilise tausta,“ meenutab ta.

Kui diplom kunstiajaloo erialal taskus, ei tahtnud Hilkka Hiiop siiski jääda pelgalt teoreetikuks ja muuseumisse tööle minna. Noore inimese julgusega läks ta ja koputas Eesti kunstimuuseumi restaureerimisosakonna uksele Kadriorus: „Tänu headele juhustele ning inimestele õnnestus jalg ukse vahele saada.“ Hiiop teab, et elus ongi asjad väga palju juhustes kinni. „Küsimus on, kas ja kui tõsiselt sa need juhused vastu võtad. Reet Viires võttis mind oma õpilaseks ja tänu temale õnnestus mul saada Saksamaale Berliini Gemäldegaleriesse praktikale. Olid 1990ndad, mil piirid olid veel suhteliselt kinni ja igaüks ei saanud minna. Juhus viis kokku õigete inimestega õigel ajal.“

Monteerimine. Valentin Vaheri teos “Tsirkus” aastast 1981 asus EKA vanas majas.  Foto: Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse Digiteek
Monteerimine. Valentin Vaheri teos “Tsirkus” aastast 1981 asus EKA vanas majas. Foto: Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse Digiteek

Praktikale Berliinis järgnes Amsterdam, seejärel juba seitse aastat tööd Roomas: „Sel ajal hakkasime Juhan Maiste eestvedamisel üles ehitama EKA osakonda, mis on täna Eesti muinsuskaitsele oluline järelkasvulava. Kuna tegemist on väga kalli õppega, pooldasin toona pigem suunda, et restaureerimise praktilist õpet ei ole mõtet kohapeal teha ja tudengid tuleks saata väljaspoole Eestit õppima. Takkajärgi hinnates sai väga suur asi tehtud. Nüüdseks pole tegemist ainult ühe osakonnaga ühes koolis, vaid tekkinud on terve koolkond. Ka ühiskonnas on nendel teemadel käivitunud arutelu.“

Väärtuse tekkimine ja loomine

Muinsuskaitseliselt väärtuslik hoone on samas funktsionaalne. Kunstimälestised asuvad hoones, kuid neil ei ole nii konkreetset funktsiooni. „Sealt see vahe tuleb, et hoonete restaureerimisest on lihtsam aru saada kui sellest, miks me selle sees olevate kunstiväärtustega peame tegelema. Kunstiväärtus annab aga niivõrd palju juurde just ajaloolisele perspektiivile, meie tajule ja kultuuriruumi mõistmisele. See on põhjus, miks me kunstimälestisi tähtsustame.“

Nii muudavad kiriku lagedel ja seintel olevad maalingud selle külastajale tähendusrikkamaks, jutustades mineviku lugu ajast ja inimestest, kes teose lõid ja seda vaatasid. Hiiopi sõnul on inimeste loo rääkimine pärandi puhul väga oluline. „Lugu hakkab läbi kunstiteoste märksa enam avanema, neis on tunda inimese käepuudutus, minevikus elanud inimeste taju. Kui keskaja teoste puhul saame inimest aimata materjaliteostusest, siis lähimineviku kunstipärand on otsesemalt inimesega seotud – kunstnikud või nende lähikond on siiani elus ning me saame teosega siduda otsesed mälupildid, ajastukonteksti.“

Lähimineviku pärand

Kui keskaja- ja mõisapärand on koondunud kindlatesse piirkondadesse, siis lähimineviku ja nõukogude aja pärand on laotunud üle terve Eesti. „Soositi arengut väljaspool Tallinna, igale poole loodi lõputuid kolhoosikeskusi ja kultuurimaju. On fenomenaalne, palju kunstile tähendust anti. Kui praegu räägime 1% seadusest, siis tol ajal sündisid tohutud monumentaalkunstiteosed igasse külakeskusesse. 1990ndatel läks sellest küll väga palju kaduma, kuid tänaseks õnneks teravat küsimust enam pole, kas ideoloogiavaba nõukogudeaegset pärandit säilitada.“

Militaarkunst. Restauraatorid Naissaare miiniväeosa klubi taastatud merepannoo ees. Foto: Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse Digiteek
Militaarkunst. Restauraatorid Naissaare miiniväeosa klubi taastatud merepannoo ees. Foto: Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse Digiteek

Eraldi teema on väga tugeva ideoloogilise taagaga militaarkunst. „See on vastuoluline pärad, kus tekib küsimus, kellele ja miks me seda säilitame. Samas muinsuskaitse tegeleb eelkõige mäletamise, mitte meeldimisega. Me ei taha ajalukku tekitada veel valgeid laike: see on periood, mis on ajaloos olnud ja nende teoste kaudu me mäletame seda aega. Samas tuleb hoida selget joont, et läbi säilitamise me ei idealiseeriks selle aja ideoloogiat, vaid räägiks, miks see kunstiteos sündis.“

Avispea. Nõukogude suletud alade monumentaalkunsti on tänaseks säilinud kuni 7%. Foto: Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse Digiteek
Avispea. Nõukogude suletud alade monumentaalkunsti on tänaseks säilinud kuni 7%. Foto: Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse Digiteek

Fragmendid räägivad oma lugu

Paratamatult käib elu oma rada ja hooneid lammutatakse või ehitatakse sedavõrd ümber, et kunstiteoseid nendes ei ole võimalik säilitada. Nii juhtus ka 2013. aastal: tekkis arutelu restorani Tarvas seinale maalitud Elmar Kitse pannoo üle. Teose saatus rippus lammutamisele määratud hoones juuksekarva otsas. Koostöös tudengitega lõigati pannoo seinast lahti ja eemaldati koos krohviga.

„Kui hoone on määratud lammutamisele, tekib järsku küsimus, mis me teeme kunstiväärtustega selle sees. On väga oluline, et tekiks diskussioon, kas saame säilitada mingisuguse osa hoonest, mis seda kunstiteost kannab. Kui see ei ole võimalik, siis palju ollakse nõus investeerima, et kunstiteost päästa, ja kolmandaks – mida see päästmine tähendab? Konkreetne hoone on kunstiteose raamistus: kas teosel on tähendus ka ilma hooneta ja mis saab hoonest eemaldatud teosest edasi?“ küsib Hilkka Hiiop. Kuigi Elmar Kitse Tarvase seinale maalitud pannoo on üks märgilisemaid nõukogudeaegseid teoseid üldse, seisab see siiani ERM-i fondis. „Siin tekib küsimus, miks ja kelle jaoks see eemaldati?“

Pisut paremini on läinud 1963. aasta valminud Dolores Hoffmanni 74 m2 suuruse Kopli kino freskoga „Hommik“. Kuna lammutatud stalinistliku kino asemele ehitatud Maxima pood loobus teose eksponeerimisest, saab selle fragmente täna uudistada Tammsaare pargipaviljonis. „Leping nägi ette 5 m2 seinalt maha võtmist, kuid võtsime tudengitega nii palju, kui meil jõudlust oli. Hoffmanni fresko on väga kõnekas, kuna sellel hakkavad meid kõnetama seal kujutatud inimesed, keda me tunneme oma lähiajaloost.“

Hilkka Hiiop. Dolores Hoffmanni fresko “Hommik” demonteerimine endisest Rahu kinost. Foto: Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse Digiteek
Dolores Hoffmanni fresko “Hommik” demonteerimine endisest Rahu kinost. Foto: Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse Digiteek

Rahu kino ja Tarvase näide on ühed paljudest. Kui kunstiakadeemia peahoonet lammutati, oli see pilgeni täis monumentaalkunsti. „Võtsime seda tudengitega gerilja-kombel seintelt maha ja nüüd paneme uutele alustele. Endises EKA sööklas paiknenud Urve Dzidzaria must-valge sgrafiito fragmendid on leidnud tee tänasesse EKA sööklasse. „See on hea näide sellest, kuidas väike mälufragment liigub ühest ajast teise ja inimestel tekivad seosed selle ajalooga.“

Pärandist rääkimine

Kuidas aga suhtuda purustatud linnade taastamisse, mille hooned peitsid suurel hulgal kunstipärandit? „Üldiselt muinsuskaitse sellist rekonstrueerivat lähenemist taunib – sa justkui taaslood ajalugu, aga läbi selle ka võltsid. Teistpidi toetan väga loomingulist pärandi säilitamist, kus originaal on püha, kuid selle ümber saab luua kaasaegseid tehnilisi võimalusi kasutades maailma, mis taasloob ja kontseptualiseerib ajalugu ja pärandit. Nii olen ka Narva puhul kindlasti esimene, kes ütleb, et nukumajasid ei hakka tegema. Teistpidi, kui võtta seda loominglise projektina, kus ajalugu räägitakse lahti läbi digitaalsete vahendite või kaasaja loomingust lähtuvate rekonstruktsioonide abil, saab teha ülikihvti asja.“

Aeg ja inimesed muutuvad kiiresti ning aina olulisem on küsimus, kuidas kommunikeerida ja näidata pärandit: „Öeldakse, et tänapäeva inimene muutub pinnapealsemaks, tarbib infot täiesti teisiti. See ei tähenda, et see on kuidagi halvem. Kirjateksti ja staatilise foto kõrvale on vaja juurde kaasaegseid meediume, mille abil seda infot teatud mängulisusega vahendada. Infol on palju kihte ja on väga huvitav leida uusi kommunikeerimisvahendeid.“

Uusi esitlusvõimalusi tuleks seega ka pärandvaldkonnas maksimaalselt ära kasutada, nt digitaalsed platvormid, projektsioonid jm.

Hilkka Hiiop. Koeru kiriku keskaegsete võlvimaalingute konserveerimine. Foto: Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse Digiteek
Koeru kiriku keskaegsete võlvimaalingute konserveerimine. Foto: Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse Digiteek

Järjest olulisemaks muutub ka erinevate distsipliinide omavaheline haakumine. „Me tegeleme füüsilise mateeriaga, kuid soovime näidata ka inimest, kes selle teose lõi või kuidas see tehti. See on tohutult kõnekas ja laiemat avalikkust kõnetav.“ Seega – miks mitte näidata vaatajale, millises ajas elas kunstnik, mis muusikat ta kuulas või mida sõi. Valdkondi, mille kaudu taustu avada ja pärandit kommunikeerida, on väga palju.

Hilkka Hiiop usub, et inimeste teadlikkus ja suhtumine kunsti on päris palju paranenud. „Läbi tudengite kasvatad noort põlvkonda, aga ka lood ühiskondlikku suurt pilti. Eks meie ühiskond on saanud ka rikkamaks – kõik pole enam taandatud rahale ja kasumile ning ühiskonnas osatakse palju enam kunsti väärtustada.“ Hiiop on kindel, et kätt peab juhtima mõistus ja pea. Meie ülesanne ongi seda teemat mõtestada ja esitada küsimusi: mis on kunstipärandi väärtus, kas ja mil määral seda üldse peaks säilitama, palju meie ühiskond on valmis panustama? Need diskussioonid on loodetavasti suures osas veel ees.

Sildid: Eesti KunstiakadeemiaHilkka Hiiopmuinsuskaitsepärandportreerestaureerimine
ShareTweet
Eelmine artikkel

Kuidas arvutada hoone süsinikujalajälge?

Järgmine artikkel

Puidusektor otsib Vene puidule asendust Skandinaaviast

Seotud artiklid

Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks
Portree

Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

Eesti Betooniühing
EETL-i endine ja uus juht: Enno Rebane ja Marina Vaganova. Foto: Julia-Maria Linna
Portree

Teatepulk edasi: Enno Rebane ja Marina Vaganova

Ain Alvela
EhitusEST veebruar 2023
Arvo Tinni (17.06.1935–17.01.2023)
Portree

Arvo Tinni on lahkunud (17.06.1935–17.01.2023)

Eesti Betooniühing ja EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT
EhitusEST veebruar 2023
Uhke puidust kool: suunanäitaja linnaruumis. 2023. aasta sügisel valmib Pelgulinna Riigigümnaasium, mis on üks suurim puithoone Eestis. Allikas: Arhitekt Must
Puit

Uhke puidust kool: suunanäitaja linnaruumis

KADRI TAMM
EhitusEST oktoober 2022
Uus Tallinna Balleti- ja Muusikakool MUBA. Foto: Meeli Küttim
Huvitav objekt

MUBA: 825 ruumi täis tantsu ja helisid

LIIVI TAMM
EhitusEST juuni 2022
Ehitusmaterjalitootjad: turg lainetab. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Ehitusmaterjalitootjad: turg lainetab

ENNO REBANE, EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVJUHT
EhitusEST aprill 2022
Järgmine artikkel
Puidusektor otsib Vene puidule asendust Skandinaaviast. Foto: Shutterstock

Puidusektor otsib Vene puidule asendust Skandinaaviast

Ajakiri siin:

EhitusEST veebruar 2023

Remondi ja ehita sügis 2022

Remondi ja ehita sügis 2022

Sisuturundus

Toode AS; päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

Päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

31/01/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

31/01/2023
Põrandate tasandamine veoauto baasil mobiilse pumpamissüsteemiga. Foto: Floorex OÜ galeriist

Miks uutes ja renoveeritud hoonetes põrand „haiseb“?

13/10/2022
Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

Tugevad toonid fassaadile: Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

13/06/2022
Armatura segisti. Foto: Onninen

Nutikas segistivalik – lisaks disainile läheb kasutajale korda mugavus ja sääst

04/04/2022

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2022

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne probleem puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus teedeehitus teede tehnokeskuse blogi ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!