Millist arvutusmetoodikat kasutada Eestis hoone olelusringi süsinikujalajälje väljaselgitamiseks?
Tänaseks on valminud sisend Eesti arvutusmetoodika loomiseks, mille järgi on võimalik hakata süsinikujalajälje arvutusi tegema nii, et tulemused ei sõltu arvutuse teostajast ning hoonete heitetõhusust saab objektiivselt võrdlema hakata.
Arvutuse tulemusel saadakse 50 aasta olelusringi summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus, mis sisaldab ehitusmaterjalide ja -toodete, ehituse, kasutuse ja lõppkäitluse heidet. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga väljatöötatud metoodika kõigile kättesaadavaks, lisades selle peatselt e-ehituse teemaveebi.
Miinimumnõuded paika
Süsinikujalajälje arvutamise metoodika kasutuselevõtu eesmärk on vähendada ehitussektori poolt tekitatud kasvuhoonegaaside (KHG) heidet, suurendada teadlikkust ehitatud keskkonna kliimamõjudest ja toetada Eesti ehitussektori konkurentsivõimet. Metoodikat sobib rakendada nii uute kui ka oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul. Võib eeldada, et süsinikujalajälje arvutus muutub mingil hetkel kohustuslikus ja sellele tulevad miinimumnõuded. Mõnes riigis (Suurbritannia, Prantsusmaa, Rootsi) on nõuded ka kehtestatud. Taanis, Soomes, Norras on nad sarnaselt Eestile ettevalmistamisel.
Arvutus muutub kohustuslikuks
Pikemas perspektiivis tuleb metoodika kasutusele kogu Euroopa Liidus, sest 15.12.2021 avaldatud hoonete energiatõhususe direktiivi uustöötluse kavandi järgi hakatakse nõudma hoone olelusringi süsinikujalajälje raporteerimist energiamärgises alates aastast 2027. Metoodika aluseks on keskkonnadeklaratsiooni standard EN 15804+A2:2019 (EPD), olelusringi standard EN 15978 (LCA) ja Euroopa Level(s) raamistik. Et nende standardite järgi arvutada, tuleb paika panna täpne arvutuse skoop ja lähteandmete ning vaikeväärtuste kasutamise kord, mille tõttu iga riigi metoodika on natuke erinev. Hoone olelusringi etapid ja nende kaasamine metoodikas on toodud tabelis 1:
Ehitustoodete süsinikujalajälje andmed
Ehitustoodete andmed reeglina täpsustuvad projekteerimise ja ehitamise käigus. Eelprojekti ja ehitusloa faasis võib kasutada Eesti ehitustoodete andmebaasi või tootetüübi keskmisi väärtusi. Ehitusloa arvutus sarnaneb energiaarvutusega, st ei ole teada, mis tooted hoonesse tulevad ning sisuliselt näidatakse, et nõuete täitmine on võimalik. Kasutusloa arvutus tehakse hoones kasutatud ehitustoodete andmetega, mis saadakse igale tootele järgnevas pingereas kõige kõrgemal asetsevast olemasolevast andmeallikast:
- Konkreetse toote andmed vastavalt EN 15804+A2:2019 ja ISO 14025 nõuetele koostatud toote keskkonnadeklaratsioonist;
- Tarnija andmed EN 15804+A2:2019 ning ISO 14025 nõuetele vastavate toodete keskkonnadeklaratsioonide põhjal;
- Tootetüübi keskmised väärtused, mis on arvutatud erinevate tarnijate keskmise väärtusena;
- Üldised andmed vastavalt Eesti ehitustoodete süsinikujalajälje andmebaasile;
- Muud üldkasutatavad andmebaasid võetakse kasutusse juhul, kui ehitustoode ei sisaldu Eesti andmebaasis.
Arvutuspõhimõte
Süsinikujalajälje arvutuseks on vaja teada ehitusmaterjalide ja -toodete mahtusid (täpsemalt masse) ja hoone energiakasutuse ehk tarnitud energia andmeid. Ideaalsel juhul võiks igale tootele olla olemas keskkonnadeklaratsioon (EPD), millest on näha kui palju KHG-heidet tekib ühe materjali või toote kilo kohta. Hoone 50 aasta olelusringi süsinikujalajälg C arvutatakse:
Aasta keskmine hoone olelusringi süsinikujalajälg c köetava pinna ruutmeetri kohta arvutatakse:
kus c on hoone olelusringi aasta keskmine süsinikuerijalajälg kgCO2e/(m2a); Aköetav on köetav pind m2.
Kui energiaarvutuse andmed on olemas, siis süsinikujalajälje arvutus on matemaatiliselt lihtne, kuid väga andmemahukas. Arvutus on piiratud hoone ehitisealusel pinnal olevaid maapealseid ja maa-aluseid hoone osasid arvestades. Kinnistul paiknevaid välialasid ei võeta arvesse, kuid lokaalse taastuvenergia süsteemid võetakse arvesse sõltumata nende paiknemisest. Erinevalt ehitusmaterjalidest arvutatakse hoone tehnosüsteemid ligikaudselt, kasutades hoone tüübi ruutmeetripõhiseid vaikeväärtusi. Samuti on vaikeväärtusi transpordile ja lõppkäitlusele. Sisustus, mööbel, inventar ja seadmed, sõltumata sellest kas need on püsivalt paigaldatud või teisaldatavad, ei sisaldu arvutuses. Samuti ei arvestata kinnitusvahendeid, ajutisi tarindeid ja tellinguid.
Arvutusnäide
Arvutuskäigu illustreerimiseks sobib näidishoone arvutus, milleks kasutame Tallinna Tehnikaülikooli Ehituse Mäemaja uuesti ehitatud osa (katsehall ei sisaldu järgnevas arvutuses). Ehituse Mäemajal oli BIM-mudel ja alamudelid, LCA-arvutuste tegemiseks kasutati ühte mudelit, kuhu oli kombineeritud konstruktiivne ja arhitektuurne mudel. Arvutustarkvarana kasutati One Click LCA, millele on edaspidi oodata Eesti lokalisatsiooni.
Tootmisetapi tulemused on toodud tabelis 2 ning 20 kõige suurema süsinikujalajäljega tootekategooriat tabelis 3.
Tabeli 2 formaat annab ülevaate süsinikujalajälje moodustumisest hoone osade kaupa. Seda täiendab tabelis 3 toodud loetelu, mille järgi antud hoones TOP 20 tootekategooriat moodustavad 96% ehitusmaterjalide ja -toodete süsinikujalajäljest, kusjuures 20nda toote osakaal jääb juba alla 1%. 50-aastase olelusringi süsinikujalajälg sisaldades kõiki arvutuse etappe on toodud lehekülje alumises tabelis.
Tulemused näitavad, et laias laastus domineerivad 50 a olelusringi süsinikujalajäljes ehitusmaterjalid ja -tooted (A1-A3 ja B4 kokku 34%) ning kasutusaegne energia (61%). Ehituse Mäemaja on teadaolevalt kõige väiksema süsinikujalajäljega hoone Eestis, kuid numbriline väärtus on siiski suur eelkõige tänu kõrgele võrguelektri eriheitetegurile. Kasutusaegse energia süsinikujalajälg võib muutuda väiksemaks, kui ministeeriumid saavad valmis järgmise 50 aasta uuendatud energiatootmise stsenaariumi.
