2018. aastal alustas Maanteeamet esimest katseprojekti asfalteerimistööde boonussüsteemi rakendamiseks kolmel objektil. Boonustest on saanud kirgiküttev teema, mis on muu hulgas...
Mida Eestis 2019. aastal ehitatakse? Millised teelõigud rekonstrueeritakse, kuhu rajatakse uusi teid? Maanteeameti Põhja regioonis on tegijatel käed tegemist täis:...
Lõuna regiooni suurimateks töödeks on BIM-mudelit kasutades Niitsiku-Karisilla lõigu rekonstrueerimine koos Niitsiku silla ümberehitamisega ning Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa Pikknurme-Puurmani lõigule 2+1 möödasõidualade...
Maanteeameti lääne regioonis on alanud aastal töös rohkem objekte, kui ühte ajakirja mahuks, ent üks olulisem neist on Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigiteel...
Algab 2+2 maantee ehitus Ida regioonis algab Tallinna-Narva vahelise riigitee 1 (E20) Rõmeda-Haljala lõigu ümberehitus 2+2 maanteeks, seda kilomeetritel 78,5–87,4....
Asfaltbetoonist kulumiskihi paigaldustööde kvaliteedi ning püsivuse ajas määravad paigaldatud kihi jäävpoorsus, tihendustegur ja paksus. Nende laboratoorseks määramiseks tuleb uude paigaldatud...
Aadu Lass määras Eesti teede käekäiku ja arengut aastakümnetel, mil teadmised tee-ehitusest ja tehnilised võimalused olid suures muutumises – algelistest...
Betooni kõige tavalisemaks füüsikaliseks näitajaks on survetugevus ja kui betoon on avatud keskkonnale, siis ka külmakindlus. Enamasti määratakse need näitajad...
Paides toimus iga-aastane teetöid kokkuvõttev foorum Teehoiutööd 2018, kus oli kohal rekordiline arv osavõtjaid, veidi üle 300 teedeinseneri. Päeva esimeses...
