Teadus

Probleem

Tallinna valgusreostus luubi all

Argo Rosin, TalTech ja Toivo Varjas, TalTech

EhitusEST oktoober 2023

Tallinna Tehnikaülikoolis on valminud uuring, mis kannab nime “Tallinna linna valgustuskeskkonna (valgusreostuse ja räiguse) hindamine ja analüüs”. Ülevaate uuringu järeldustest annavad professor Argo Rosin ja doktor Toivo Varjas. Tallinna Tehnikaülikooli elektro-energeetika ja mehhatroonika instituudis valminud uuringu projektijuht on Argo Rosin,...

Loe edasi

Teadus

Reovee kogumise süsteem — riskid ja ohud

Janek Laanearu, Karin Pachel, Jaak Jaaku, Alo Mikola, Argo Kuusik, Andres Piirsalu

Puhas keskkond on inimesele igapäevaselt vajalik. Riigikogu poolt vastu võetud rahvatervise seaduse kohaselt on elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Elukeskkonnana defineerib sama seadus loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite kogumit, millega inimene kokku puutub...

Loe edasi

Küte ja ventilatsioon

Avaldati nakatumisriskil põhinev ventilatsiooni projekteerimisjuhis

Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor

EhitusEST aprill 2023

Ventilatsiooni olulisus õhu kaudu levivate viiruste tõkestamisel on saanud teadusliku tõenduse, mille tulemusel WHO ja teised organisatsioonid on hakanud soovitama praegustes standardites olevat parimat, esimese sisekliima kategooria ventilatsiooni. Nordic Ventilation Group ja REHVA on avaldanud nakatumisriskil põhineva arvutusmeetodi, mis võimaldab...

Loe edasi

hoone süsinikujalajälg. Foto: Shutterstock

Ülevaade

Kuidas arvutada hoone süsinikujalajälge?

Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor ja Kimmo Lylykangas, Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri professor Kimmo

EhitusEST aprill 2022

Millist arvutusmetoodikat kasutada Eestis hoone olelusringi süsinikujalajälje väljaselgitamiseks? Tänaseks on valminud sisend Eesti arvutusmetoodika loomiseks, mille järgi on võimalik hakata süsinikujalajälje arvutusi tegema nii, et tulemused ei sõltu arvutuse teostajast ning hoonete heitetõhusust saab objektiivselt võrdlema hakata. Arvutuse tulemusel saadakse...

Loe edasi

Probleem

Õhulekked tehases toodetud puitmajas

Kristo Kalbe, Tallinna Tehnikaülikool

EhitusEST märts 2021

Hoonete energiatõhususe suurendamisel tõstatub ka küsimus, kui kuluefektiivsed on muudatused ja parendused. „Kas tehtavad investeeringud on mõistlikud?“ küsivad hooneomanikud. Tavapäraselt järgneb analüüs energiatõhusa hoone ja „äri nagu tavaliselt“ meetodil ehitatud hoone vahel. Nii-öelda tavaline hoone pole defineeritud ja selle tähendust...

Loe edasi

Probleem

Külmasildade lihtsustatud arvutamine akna paigaldamisel kätkeb ohte

Jaanus Hallik, Tallinna Tehnikaülikool, liginullenergiahoonete uurimisgrupp

EhitusEST märts 2021

Energiatõhusate hoonete projekteerimisel ning liginullenergiahoone tasemel energiakuluni jõudmisel on lisaks tõhusate tehnosüsteemide ja lokaalse taastuvenergia kasutamisele oluline ka hoone välispiirete õhulekete ja soojuskadude minimeerimine. Tavapärasest paksema soojustuskihiga piirdetarindite puhul moodustavad tarindite liitekohtades tekkivad külmasillad üsna olulise osa välispiirete soojuskadudest. Lisaks...

Loe edasi

Teadus

Tulekahjukatse julgustab CLT-lahendusi

ALAR JUST, professor, TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituut, konstruktsioonide uurimisrühm

EhitusEST oktoober 2018

Väike-Maarjas läbiviidud unikaalne tulekahjukatse näitas, et teadliku projekteerimise korral on ristkihtpuidust hoonete tulepüsivus kontrolli all. Puithoonete tulepüsivuse arendamiseks korraldatud katseks ehitati kahekorruseline ristkihtpuidust hoone pôhiplaaniga 3,5 korda 4,5 meetrit, milles süüdati tulekahju, seejärel môôdeti ning jälgiti selle arengut. Hoonele ehitati...

Loe edasi

Aasta puitehitis 2016 Arcwoodi liimpuidu eriauhind - eramu Nõmmel

Teadus

Teadustöö uurib ristkihtliimpuidu kasutusvõimalusi

MORTEN KAASIK

EhitusEST november 2017

Eesti turul on puit enam levinud eramuehituses, kuid leidub ka silmapaistvamaid ja suurejoonelisemaid kasutusi: näiteks suured liimpuidust fermid Tondiraba jäähallis ning liimpuidust kaartega kuppel Tartus Ahhaa keskusel. Eesti ekspordist rääkides mainitakse tihti ära puitmajatootjate edulood: siin toodetud puitmajadest eksporditakse 85–90%...

Loe edasi

Väljaandja

Enim kasutatud sildid

Uudiskiri