• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ehitajate esimene kvartal: ehitusmahud kukkusid 11%. Foto: Shutterstock

    Ehitajate esimene kvartal: ehitusmahud kukkusid 11%

    Alma Tominga ärihoones on palju rohelust ja avarust, klaas ja betoon moodustavad terviku. Foto: Kristian Kruuser

    Alma Tominga nimeline ärihoone – troopikamaja ja kontor ühes

    TalTech teeb oma õppelinnaku hoonetest digitaalse 3D-mudeli. Skaneerimistöö. Foto: TalTech

    TalTech teeb oma õppelinnaku hoonetest digitaalse 3D-mudeli

    Tarmo Trei: vajame stabiilset rahastust ja pikka plaani. Eesti Taristuehituse Liidu juht Tarmo Trei toob esile, et taristusse investeeritud miljon eruot toob sellest riigile maksudena tagasi 30–40% ja loob 15 töökohta. Foto: Raul Mee

    Tarmo Trei: vajame stabiilset rahastust ja pikka plaani

    Betoonkonstruktsioonid. Kinnitid. Ankrud: Foto: Shutterstock

    Betoonkonstruktsioonid. Kinnitused

    Hoonete energiatõhususe määrused uuenevad. Foto: Shutterstock

    Hoonete energiatõhususe määrused uuenevad

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
    • Tehisintellekt ehituses
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ehitajate esimene kvartal: ehitusmahud kukkusid 11%. Foto: Shutterstock

    Ehitajate esimene kvartal: ehitusmahud kukkusid 11%

    Alma Tominga ärihoones on palju rohelust ja avarust, klaas ja betoon moodustavad terviku. Foto: Kristian Kruuser

    Alma Tominga nimeline ärihoone – troopikamaja ja kontor ühes

    TalTech teeb oma õppelinnaku hoonetest digitaalse 3D-mudeli. Skaneerimistöö. Foto: TalTech

    TalTech teeb oma õppelinnaku hoonetest digitaalse 3D-mudeli

    Tarmo Trei: vajame stabiilset rahastust ja pikka plaani. Eesti Taristuehituse Liidu juht Tarmo Trei toob esile, et taristusse investeeritud miljon eruot toob sellest riigile maksudena tagasi 30–40% ja loob 15 töökohta. Foto: Raul Mee

    Tarmo Trei: vajame stabiilset rahastust ja pikka plaani

    Betoonkonstruktsioonid. Kinnitid. Ankrud: Foto: Shutterstock

    Betoonkonstruktsioonid. Kinnitused

    Hoonete energiatõhususe määrused uuenevad. Foto: Shutterstock

    Hoonete energiatõhususe määrused uuenevad

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
    • Tehisintellekt ehituses
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Heizomat

Tulekahjukatse julgustab CLT-lahendusi

autor: ALAR JUST, professor, TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituut, konstruktsioonide uurimisrühm
oktoober 2018
Kategooria: Teadus, EhitusEST oktoober 2018
Tulekahjukatse Väike-Maarjas

Lahvatus toimus ruumis alles 47. minutil ning pärast 65. minutit hakkas tuli vaibuma.. Foto: Katrin Nele Mäger

Väike-Maarjas läbiviidud unikaalne tulekahjukatse näitas, et teadliku projekteerimise korral on ristkihtpuidust hoonete tulepüsivus kontrolli all.

Puithoonete tulepüsivuse arendamiseks korraldatud katseks ehitati kahekorruseline ristkihtpuidust hoone pôhiplaaniga 3,5 korda 4,5 meetrit, milles süüdati tulekahju, seejärel môôdeti ning jälgiti selle arengut.

Hoonele ehitati kahele küljele fassaadid osaliselt puidust ning osaliselt tsementplaatidest. Fassaadikatte tagune soojustus tehti vôrdluseks ühel küljel kivivillaga ning teisel küljel PIR-soojustusega. Teise korruse aknad valiti tulekindlad.

Katsehoone puhul võeti kasutusele mitmeid tehnilisi lahendusi, et uurida, kuidas vältida tulekahju jätkumist või piirata tule ja suitsu levikut läbi seina või vahelae, aga samuti läbi CLT-paneelide vaheliste liidete, läbiviikude kaudu seintes ja vahelaes, fassaadi tuulutuspilu või fassaadi pinna kaudu.

Katsemajas oli kokku sada mõõtepunkti

Katsemajas olid 43% ruumi pindadest katmata puitpinnad (kaks seina ja uks). Seina- ja vahelagede liited lahendati paisuva tulekindla vuugilindiga. Puidust fassaadilaudis paigaldati ilma tulevastase immutuse või värvita ning fassaadi isolatsiooniks kasutati tulekindlat kivivilla ühes ja mittepõlevat PIR-isolatsiooni teises fassaadis. Ristkihtpuidust seina- ja laeelemendid toodeti Peetri Puidu poolt, seejärel ehitati ristkihtpuidust karp kahe päevaga valmis. Voodri, akende ja uste paigalduseks kulus veel kolm päeva. Tootmise käigus paigutati ristkihtpuitpaneelidesse temperatuuriandurid, mis vôimaldasid tulekahjukatse ajal jälgida temperatuuri tôusu puitlamellide vahel, samuti paigaldati andureid kipsplaatide vahele, fassaadimaterjalide eri kihtidesse, akendele ja ustele.

SFS kukkumiskaitse
Tulekahjukatse Väike-Maarjas
Foto: Katrin Nele Mäger

Kokku oli katsemajas umbes 100 môôtepunkti ja selleks kasutati kokku ca 2 km traati. Ka hoone alla jäeti ehitamise ajal koormusandurid, mis mõõtsid hoone kaalu ning eraldi esimese korruse põrandale môjuva koormuse muutumist tulekahju ajal.

Selline moodus oli taoliste tulekatsete juures kasutusel esmakordselt maailmas. Lisaks temperatuuride ja kaalu muutumisele tulekahjukatse ajal mõõdeti hoones ka hapnikusisalduse, rõhu ja soojuskiirguse muutumist.

Hoonet kandvad ristkihtpuidust paneelid projekteeriti vastavalt eeldusele, et massiivpuidu iseeneslik kustumine on võimalik pärast sisustuse vm eripõlemiskoormuse ärapõlemist. Ristkihtpuidust paneelid valmistati spetsiaalselt 40 mm paksuse tulepoolse lamelliga: see tavapärasest suurem paksus tagab pikema aja enne lamelli pôlemisest tekkiva söekihi eemaldumist.

Hoones oli eri tüüpi liiteid, nii tüüpiliselt madalamates hoonetes kasutatavad liited, kus vahelaepaneel toetub otse seinapaneeli peale, kui kõrghoonete liited, kus vahelaepaneel toetub seinapaneeli kôrvale vastavate terasest nurgikutega. CLT-paneelide liitekohad tihendati spetsiaalse paisuva vuugilindiga, et vältida tule levikut läbi liidete nii korruste vahel kui ka läbi vertikaalsete ühenduskohtade (nii seinapaneeli jätkukohtades kui ka nurkades).

Süüdati vana kontorimööbel ja materjalid kaaluti

Põleva kütuse kogus määrati vastavalt Eestis kehtivatele nõuetele. Selleks kasutati vana kontorimööblit, mille materjalid osade kaupa üle kaaluti. Mööbli ja sisustusega saavutati eripõlemiskoormus 600 MJ/m². Lisaks nimetatud eripõlemiskoormusele oli avatud puitpindu suhteliselt palju ning osa fassaadi oli kaetud värvitud puitlaudisega, mida ei olnud tulekindlust tõstvate vahenditega eriliselt töödeldud.

Hindamaks leekide ja suitsu levikut, korraldati katses küllaltki raske tulekahju. Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja harjutusväljakul oli välisõhu temperatuur katse päeval 0°C ja ilm tuulevaikne. Katset oli jälgima tulnud ligi 150 inimest. Katse turvamise ja vôimaliku kustutamise eest vastutas Sisekaitseakadeemia Päästekool.

Tulekahju süüdati alumise korruse diivanil. Hoone uksed ja aknad olid kinni. Esimese 20 minuti jooksul ei toimunud tulekahju arengus midagi, mida väljast oleks olnud võimalik näha, küll käivitus môned sekundid peale süütamist suitsuandur.

Hoone kaalu muutumine tulekahju ajal.
Hoone kaalu muutumine tulekahju ajal.
Temperatuurid ruumis
Temperatuurid ruumis

Temperatuurid ruumis tõusid 200°C-ni ja tulekatse stsenaarium nägi ette, et peale 20 minutit aknad purustatakse. Seda tehtigi, kuid esialgu vôis peale seda näha vaid vähest suitsu akendest väljumas.

Lahvatus toimus ruumis alles 47. minutil, mil kogu sisustus ning avatud puitpinnad lahvatasid suure vôimsusega põlema. Seejärel, pärast 65. minutit, hakkas tuli vaibuma. Esiteks oli kogu sisustus pôlenud ning teiseks oli puidu pinnale tekkinud söekiht, mis puitu suurema pôlemise eest isoleeris.

Tule sumbudes tulekahju kustutati

1 tund ja 50 minutit peale tulekahju algust oli tuli praktiliselt kustunud, kuid siis ristkihtpuitu kattev söekiht lagunes. Esimene lamell oli täielikult läbi põlenud ja liim ei hoidnud söekihti kôrgetel temperatuuridel kinni. Peale söekihi eemaldumist süttis teine lamellikiht ning sellega seoses toimus teine, oluliselt väiksem lahvatus. Peale uue söekihi tekkimist puidu pinnale hakkas tulekahju uuesti sumbuma. Peale tulekahju sumbumist see kustutati. Aega oli tulekahjukatse algusest kulunud 2 tundi ja 15 minutit.

Katse eestvedajateks olid OÜ Peetri Puit, kes tootis ristkihtpuidust seina- ja laeelemendid, samuti Tallinna Tehnikaülikool, Sisekaitseakadeemia ning RISE, Research Institutes of Sweden. Partnereid, kes panustasid oma toodete ja tööga, oli ligi 20. Katset rahastasid RKAS, Swedish Wood ja RISE.

Hea teada

Katse tulemused

  • Katsemaja projekteerimisel ja ehitamisel kasutatud tulepüsivust suurendavad lahendused olid tôhusad.
  • Ülemise korruse tulepüsivate akende sisemised klaasid jäid kogu tulekahju vältel terveks. Samuti kaitsesid tule leviku eest tihendid ristkihtpuidust vahelae ja seinte vahel. Tuli ei pääsenud teisele korrusele kogu katse jooksul. Seda vôib lugeda kôige olulisemaks tulemuseks sellel katsel.
  • Tule levik fassaadil ning läbi liidete oli tôhusalt takistatud tänu fassaadist eenduvatele tuletôkkelaudadele, tuletôketele fassaadikatte taga ning tänu pôlevast ja mittepôlevast materjalidest välisvoodri liigendamisele.
  • Kivivillaga soojustatud fassaadil ristkihtpuidust kandesein väljast ei süttinud. PIR-isolatsiooniga seinal toimus ristkihtpuidu söestumine ka väljastpoolt. Samas kiiret tule levikut PIR-isolatsiooniga välisvoodril ei toimunud.
  • Ristkihtpuidust seinapaneelide katmata osadel pôlesid konstruktsioonid 6 cm sügavuseni. Kaetud pindade puhul piisas kahest kihist kipsplaatidest, et puitkonstruktsioonide söestumist kahe tunni jooksul vältida.
  • Tulekahjukatse näitas, et teadliku projekteerimise korral on ristkihtpuidust hoonete tulepüsivus kontrolli all.

Sildid: CLTehitusmaterjalidkatsetaltechteadustulekahjukatse
ShareTweetShareSend
Eelmine artikkel

Uued tuuled TalTechi arhitektuuriõppes

Järgmine artikkel

Aasta ehitusinsener ja ehitusprojekt

Seotud artiklid

Avaldati nakatumisriskil põhinev ventilatsiooni projekteerimisjuhis. Foto: Pixabay
Küte ja ventilatsioon

Avaldati nakatumisriskil põhinev ventilatsiooni projekteerimisjuhis

Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor
EhitusEST aprill 2023
Kivihoone soojustamine. Vahtklaas-kergkillustiku paigaldus kaasaegse savihoone põranda alla. Foto: Marko Kikas
Kogemus

Suurima võidu annab kivihoone kompleksne soojustamine

URVE VILK
Remondi ja ehita sügis 2022
Vana maja remont. Vanal majal on aga oma lugu ja iseloom, mida uutel pakkuda pole. Foto: Kadri Tamm
Kogemus

Kolgata tee ehitusmeestega – ühe remondi lugu

KADRI TAMM
Remondi ja ehita suvi 2022
Sumedad suvekodud - romantilise Haapsalu vanalinnas asub suvetuba, kus nappidele ruutmeetritele on mahutatud uskumatult palju.
Kogemus

Sumedad suvekodud

KADRI TAMM
Remondi ja ehita
Tallinna lähedal asub vahva maakodu, kus on tehtud algust vanavanemate loodud vana maja samm-sammulise taastamisega. Foto: Kadri Tamm
Kogemus

Hellalt hoitud vanaema maja

KADRI TAMM
Remondi ja ehita
hoone süsinikujalajälg. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Kuidas arvutada hoone süsinikujalajälge?

Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor ja Kimmo Lylykangas, Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri professor Kimmo
EhitusEST aprill 2022
Järgmine artikkel
Aasta ehitusinsener

Aasta ehitusinsener ja ehitusprojekt

Ajakiri siin:

EhitusEST juuni 2023

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2023

Sisuturundus

Geberit, väike vannituba

Kas väike vannituba saab olla mugav ja hubane? Eksperdid kummutavad müüte ja annavad nõu

03/05/2023
Bauroc, poorbetoon 100. Tänu unikaalsetele omadustele leiab bauroci poorbetoon üha enam kasutust nii tööstushoonete, eramute kui ka ühiskondlike hoonete ehituses.

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

31/03/2023
SIGA. Saaremaa Riigigümnaasium, projekteerija Karisma Arhitektid, ehitaja Nordecon AS, CLT Arcwood by Peetri Puit

Puidu kaitsmine ehituses

31/03/2023
Toode AS; päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

Päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

31/01/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

31/01/2023
Digitaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digiehitus Eesti vaatest
00:00 / 1:03:25
Share
Link
Embed
  • Digiehitus Eesti vaatest

    Digiehitus Eesti vaatest

    Apr 3, 2023 • 1:03:25

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu avasaate külalised on Tiit Hion, Hele-Mai Metsal ning Kaia Kirs. Saadet juhib Jaan Saar. Tunni jooksul avatakse huvilistele digiehituse olemus ning tutvustatakse valdkonna arenguid Eestis. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste klastri koostööpartneritega.  Jälgi ka Digitaalehituse klastri kanaleid Facebookis, Instagramis ja Linkedinis, liitu uudiskirjaga aadressil: https://digitaalehitus.ee/kuukiri/.  Projekti toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa…

  • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    Apr 17, 2023 • 1:04:57

    Digitaalehituse klastri teise episoodi külalised on ehituse asekansler Ivo Jaanisoo, Ehituse e-hüppe programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel ning ehitusekspert Jüri Rass. Saadet juhib MKMi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Teises saates tutvustatakse e-riigi edusamme ning plaane digiehituse kui ka laiema ehitussektori raames. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste…

  • Tehisintellekt ehituses

    Tehisintellekt ehituses

    Jun 1, 2023 • 1:04:12

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu kolmanda episoodi külalised on Nordeconi digilahenduste projektijuht Risto Vahenurm ning Skepast ja Puhkimi BIM insener Eno Lints. Saadet juhib MKMi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Saates arutatakse palju haibitud tehisintellekti üle – seda nii üldises, kui ehitussektori võtmes. Lisaks tutvustatakse Nordeconi AI pilootprojekti, kui ka algorütme, mis…

Remondi ja ehita sügis 2022

Remondi ja ehita sügis 2022

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne probleem puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus taltech teedeehitus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri
    • Digitaalehituse klastri podcast
      • Tehisintellekt ehituses
      • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
      • Digiehitus Eesti vaatest

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!