Uued tuuled TalTechi arhitektuuriõppes

Kohtumisel kesk strateegiaarutelu saginat räägib Kimmo Lylykangas oma plaanidest seoses TalTechi arhitektuuriosakonnaga, tööst omanimelises juba 22 aastat tegutsenud arhitektuuribüroos Helsingis ning arhitektuurist laiemalt.

Varem Soomes Aalto ja Rootsis Umeå ülikoolis professori ja teadurina töötanud Lylykangas on TalTechis osaliselt ametis olnud juba alates maikuust, oktoobrist alustab ta täiskoormusega ning hakkab oma elu jagama Tallinna ja Helsingi vahel. Akadeemia juhi kohale asudes jääb töö büroos mõneks ajaks ootele. Pooleliolevad projektid tuleb küll veel lõpetada, kuid Lylykangas adub, et siinsed väljakutsed on nii suured, et tulemuste saavutamiseks tuleb teha valikuid ning panustada piisavalt aega ja energiat. Üsna pea teeb mees algust ka eesti keele õppimisega.

Suur pilt paika

Üheks esimeseks tööks on arhitektuuri ja urbanistika akadeemia strateegia väljatöötamine, mille juures rõhutab Kimmo Lylykangas koostöö olulisust: eesmärgid tuleb saada paika koos meeskonnaga, sest vaid siis on kõigil motivatsiooni hakata neid tulevikus süsteemselt ka ellu viima.

„Põhiline strateegia eesmärk on sõnastada, miks on arhitektuuriõpet vaja ülikoolile ja ehitussektorile, panna paika fookusvaldkonnad, defineerida võtmekompetentsid ja leida koostöökohti teiste distsipliinidega, aga ühtlasi vaadata suuremat pilti ja mõista, millist rolli mängivad arhitektid Eesti ühiskonnas ja maailmas laiemalt,“ räägib ta.

Strateegiliste suundade väljatöötamine on nii tähtis, kuna arhitektuuriõppe olemus ja sisu tervikuna on praegu suures muutumises: „Kui traditsiooniline lähenemine keskendus rohkem konkreetsete oskuste õpetamisele, siis tänapäeval oodatakse arhitektuuriõppelt palju enam. Kaasaegsetel arhitektuurikoolidel peab olema välisrahastus, rahvusvaheline mõõde, aktiivne teadustegevus, neilt eeldatakse aktiivset kaasarääkimist ühiskonnas ning seda, et nad oleksid täisväärtuslikud partnerid kogukonnale.“

TalTech versus EKA

Hiljutine Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hinnang sedastas, et TalTechi arhitektuuriõpe on väga sarnane Eesti Kunstiakadeemia (EKA) omale ning TalTechi arhitektuuriõppes tuleks veelgi suurendada tehnilise õppe osakaalu. Lylykangas peab välisekspertide tagasisidet väga väärtuslikuks ning usub, et nii on võimalik tööd ümber organiseerida ja tulemusi oluliselt parandada: „Tehnikaülikoolil ongi kõrge tase tehnilises teadus- ja arendustöös. See on ka üks põhjus, miks otsustasin osakonna juhiks kandideerida. Kui leida ülikoolis koostöökohti erinevate distsipliinide vahel, on võimalik neid teadustöö tulemusi kasutada. TalTechi arhitektuuriõppe nišš ja võimalus EKA-st eristuda võikski olla eeskätt just tehniliste aspektide õpetamine.“

Ta ei nõustu, et väikeses riigis nagu Eesti peaks olema vaid üks kõrgemat arhitektuurialast õpet pakkuv kool. Vaadeldes arhitektuuriharidust Euroopas ja kogu maailmas, on arhitektuuri õpetamisele palju erinevaid lähenemisi ning pole olemas ühte kindlat mudelit.

„Eesti kultuuritaust ja arhitektuur on sedavõrd mitmepalgeline, et on piisavalt ruumi kahele koolile,“ sedastab Lylykangas. „Õppe rõhuasetused peavad olema küll erinevad, ent koolide ühendamine ei mõjuks arhitektuuri tulevikule hästi. Ruumi koostööks jagub. Minu eesmärk on otsida EKA-ga sünergiat ja koostöökohti, sest omavaheline võistlemine oleks lihtsalt aja ja ressursside kulutamine. Missioon ja eesmärgid on ju ühised – arendada Eestis kõrgetasemelist arhitektuuri ja ehituskeskkonda.“

Koostöö ja oma nišš

Tänu töökogemusele Aalto ja Umeå ülikoolis on Lylykangasel tagataskus mitmeid väärt ideid ja hästi toiminud näiteid, mille elluviimist sooviks ta näha ka TalTechis: näiteks Aalto ülikooli arhitektuuriosakond teeb koostööd Soome parimate ja edukaimate ettevõtetega ning Lylykangas loodab samasuguste tulemusteni jõuda ka Eestis. Ehkki Soome arhitektuurikoolide eelarved on võrreldes siinsetega enam kui kümme korda kõrgemad, on ta tulevikku vaadates siiski lootusrikas: arhitektide töö tulemusel tekib midagi konkreetset, nähtavat ja käegakatsutavat ning tänu sellele ollakse koostöökohtade leidmisel ettevõtjatega tegelikult väga heal positsioonil.

„Samas üksnes uksele koputamisest ja raha küsimisest ei piisa. Koostöö saab toimida vaid siis, kui arhitektidel on väärtuslikud oskused, mida ettevõtjad vajavad. Võti seisnebki nende kompetentside arendamises ning laiaulatusliku võrgustiku loomises,“ rõhutab mees.

Veel ühe prioriteedina rõhutab Lylykangas spetsialiseerumise olulisust arhitektuuri valdkonnas, oma niši leidmist, kus tehakse uusi, huvitavaid ja julgeid asju, ollakse maailmatasemel ning teistest alati paar sammu ees.

Positiivse näitena toob ta esile Aalto ülikooli puitarhitektuuriõppe. Ehkki tegu on vaid ühe õppekavaga, annab see näo kogu ülikoolile, mitte üksnes arhitektuuriosakonnale ning inimesed tulevad üle kogu maailma kokku, et Aaltos puitarhitektuuri õppida. Lylykangas usub, et sellise niši leidmine võiks olla ka TalTechi arhitektuuriõppe eesmärk.

Umeå ülikoolist sai Lylykangas väärtusliku rahvusvahelise meeskonna kogemuse. Tal oli kolleege peaaegu kõikjalt maailmast ning tänu sellele oli ka pakutava arhitektuuriõppe sisu väga mitmekesine ja atraktiivne. Samasuguseid arenguid tahab ta näha ka TalTechis.

Täpselt õige ajastus

„Eesti on praegu just eriti huvitav riik, kus olla ja tegutseda, siinne ühiskond on praegu väga dünaamiline – inimesed on valmis muutusteks ja tahavad areneda. See valmisolek on omakorda suurepärane võimalus ka arhitektidele ja pakutakse julgeid ja värskeid arhitektuurseid lahendusi,“ arvab Kimmo Lylykangas. „Ka Soomes tehakse väga heal tasemel arhitektuuri, ent ollakse palju kinni mugavustsoonis. Ei olda julged ega katsetata uut. Eestis on praegu just teistpidi.“

Juttu kokku võttes julgustab Lylykangas otsima oma unikaalset rada arhitektuurimaastikul: „Soovin oma tööga innustada Eesti arhitekte proovima ka edaspidi uusi julgeid lahendusi. Võimalusi ja potentsiaali on Eestis küllaga.“

Tulevikku vaadates

• Olla usaldusväärne partner oma ülikoolile, Eesti ettevõtetele, Tallinna linnale ja kogu Eestile tervikuna
• Leida TalTechis oma nišš ja olla selles maailma parim
• Teha kõrgetasemelist teadustööd
• Viia ellu värskeid, julgeid, kõrge kvaliteediga ja kasumlikke projekte
• Tihendada koostööd erinevate distsipliinide vahel ülikoolis
• Olla atraktiivne ja tuntud teadus- ja õppekeskus kogu maailmas
• Koolitada arhitekte, kes suudavad teha rahvusvahelist karjääri

Teadlane ja arhitekt

Kimmo Lylykangase professionaalne teekond on olnud väga laiapõhjaline. Oma senise karjääri jooksul on ta tegelenud nii teadustööga, pakkunud erinevaid ekspertteenuseid (hiljuti töötas Lylykangas Soomes loomuliku ventilatsiooni juhendmaterjali väljatöötamise kallal), töötanud õppejõuna Aalto ja Umeå ülikoolides kui ka tegutsenud aktiivselt arhitektina.

Arhitektuuriõpinguid alustas Lylykangas Aalto ülikoolis (toona Helsingi ülikool), kui ta oli 19-aastane. „Tegelikult ma ei ei kaalunud kunagi tõsiselt ühtegi teist elukutset, arhitektuur oli algusest peale kindel ja teadlik valik, sest see ühendas ideaalselt kunstilised ja matemaatilised oskused,“ meenutab mees.

Teadus on ikka köitnud

Loomingulise väljenduse kõrval on Lylykangast alati köitnud ka teadustegevus. Suureks inspiratsiooniks oli talle Soome poeet ja akadeemik Martti Haavio, kirjanikunimega P. Mustapää – suurepärane luuletaja ja akadeemik, kes loometöö kõrvalt osales aktiivselt ka teadustöös, uurides soome folkloristikat ja mütoloogiat. Mees, kellel oli kaks annet, ning kes suutis kunstniku ja akadeemiku elukutse suurepäraselt ühendada.

Oma arhitektuuribürood peab Lylykangas energiasäästlike hoonete disaini pioneeriks, sest just nemad tegid Soome esimesed passiivmajad. Panuse eest valdkonna arendamisse on büroo pälvinud ka rahvusvahelisi tunnustusi. Ent mida käimasolevatest projektidest esile tõsta? „Päris põnev on näiteks vanadekodu terviklahendus Jätkasaaril – 80 korteriga elamu, kus on nii restoranid, spaad, spordisaalid kui ka muud vanuritele vajalikud tugistruktuurid,“ räägib ta.