Tööõnnetuste arv ehitussektoris on langemas, siiski juhtus aasta jooksul 284 tööõnnetust, millest 3 lõppesid surmaga.
Surmaga lõppenud tööõnnetustest oli ühel juhul põhjuseks töövahendi üle kontrolli kaotamine. Nimelt sõitis noor meesterahvas tõstukiga varikatuse kohale, keeras ennast koos tõstuki korviga vastu varikatust, jäädes ise varikatuse konstruktsiooni ja tõstukikorvi vahele. Teisel juhul sai töötaja surmava löögi rongilt ning kolmas töötaja kukkus kõrgelt alla.
Hea meel on aga tõdeda, et tööõnnetuste arv on ehituses langenud juba viiendat aastat järjest ja võrreldes aastatetaguse ajaga ei saa ehitusel aastas üle viie inimese surma.
Mis jäi ehitusplatse kontrollides silma?
Kontrollide käigus nägid tööinspektorid, et puudujääke on töötajate juhendamise ja väljaõppega. Juhendamine ja väljaõpe on vajalik, et töötaja oleks töökeskkonna riskidest teadlik ning oskaks neid vältida ja vähendada. Statistika näitab, et ligikaudu veerand tööõnnetustest toimub töötajatega, kes on tööl olnud alla aasta, ehk töötajatega, kes pole saanud tööga alustamiseks piisavat väljaõpet. Juhendamine ja väljaõpe on ennetustegevuse vundamendiks, mis aitab vältida õnnetusi ning tööga seotud haigestumisi. Lisaks aitab hästi planeeritud juhendamine tõsta töö efektiivsust ja vähendada ka kulusid.
Pea kolmandikul kontrollitud ehitusobjektidest oli puuduseid tööohutusplaaniga. Suurema ohuga ehitusplatsidel peab olema ajakohastatud tööohutusplaan, mis peab olema ka töötajatele tutvustatud ja kättesaadav. Tööohutusplaanist pole kasu, kui töötaja seda vajaduse korral vaadata ei saa.
Töövahendid, millega ehituses enim tööõnnetusi juhtub
Ehitussektoris on äärmiselt oluline kanda isikukaitsevahendeid, nagu näiteks kaitsekiiver, turvarakmed ja turvajalanõud. Paraku oli 2023. aastal juhtunud tööõnnetustest 125 korral töötajal nõuetekohane isikukaitsevahend puudu. Ka kontrollide käigus näevad tööinspektorid tihti, et tööandja on vajalikud vahendid ja varustuse töötajatele andnud, kuid neid ei kasutata. Põhjenduseks tuuakse isikukaitsevahendite ebamugavus. Siinkohal on oluline roll tööandjatel ‒ pakkuda töötajatele kvaliteetseid ja asjakohaseid isikukaitsevahendeid ning tagada, et need oleksid mugavad ja kasutatavad.
Lisaks esines kontrollitud ehitusplatsidel 46 korral puudujääke ohualade piiramise ja märgistamisega ning tellingute kasutamisel. Tööplatvormidel puudusid ettenähtud piirded, juurdepääsuredelid olid valesti paigaldatud, tellingute ankurdus ebakindel, toestus aluspinnale puudulik. Küll aga on need puudused, millesse tuleb õnnetuste ärahoidmiseks tõsisemalt suhtuda, sest tihti võib just piirde puudumise tõttu töötaja õnnetult kukkuda.
Kukkumisi juhtub tihti ka seetõttu, et liikumisteed pole korras ja maas vedelevad ajutised juhtmed, kaablid, tootmisjäätmed jm. Nii võibki töötaja liikumist takistavate esemete taha komistada ja kukkuda. Aastas oli töökohtadel kokku 919 kukkumist, seda nii tasapinnal kui ka kõrgemalt. Pealtnäha lihtsa tööõnnetuse liigiga võib töötaja kukkuda väga tõsiselt, murda jala- või käeluu ja jääda väga pikalt töölt eemale. Keskmine kukkumise tagajärjel väljastatud töövõimetuslehe päevade arv oli aastas 32, mida on äärmiselt palju.
Kõrgustes töötamisel juhtub enim raskeid õnnetusi
Kõrgustes töötamine on ehitussektoris üks suurimaid ohuallikaid. Just seetõttu kontrollib Tööinspektsioon kaks korda aastas töökohti, kus esineb kõrgustes töötamist. Sihtkontrollide raames kontrolliti kokku 196 ettevõtet, kellest vaid ligikaudu 8% olid ilma puudusteta.
Sihtkontrolli käigus leiti palju puuduseid ka redelite kasutamisel. Redelid olid deformeerunud või osaliselt purunenud, asetatud vale nurga alla, ebakindlad, sest libisemise võimalikkust ei olnud tõkestatud või vale pikkusega – redel peab ulatuma ühe meetri võrra üle juurdepääsutasandi. Raskete tagajärgedega kukkumisoht on sageli kõrgel katusel töötavatel töötajatel.
Järelevalve käigus ütlevad töötajad sageli, et on piisavalt kogenud ega kuku alla. Samas unustatakse, et õnnetused juhtuvad tihti just väikese vääratuse või libastumise tõttu. Selleks et ehitussektoris oleks töökeskkond ohutu, vajab see tööandja pidevat tähelepanu ja järjepidevat riskide hindamist, töötajate teadlikkuse tõstmist ning Tööinspektsiooni tõhusat järelevalvet.
