Aasta ehitajat on valitud aastast 2009 – sellest peale on laureaaditiitliga pärjatud 16 meest näidanud, mis tähendab ehitada tõeliselt hästi. Otsuse tegemiseks külastab žürii objekte, vestleb tegijatega, uurib ning mõõdab tehtu professionaalsust ja kvaliteeti, ning küsib, kuidas sujus meeskonnatöö.
Arhitekt Tõnis Tarbe on andnud oma panuse žürii töösse läbi paljude aastate. Ta teeb muu hulgas selgeks, millise projekti alusel ehitati ja uurib, kas vertikaal on ikka paigas – varju ei jää miski, sest kõik peab olema tipp-topp. Montaaživahuga täidetud põrandaprao silmamisel tuleb kandidaadil Tarbele selgitust anda, sest küsimata ta selle kohta ei jäta.
Mis on aga konkursi juures läbi aastate muutunud? Milliseid suundumusi konkurss peegeldab? Küsimustele vastab Tõnis Tarbe.
Milliseid praeguse aja arhitektuuritrende peegeldab aasta ehitaja konkurss?
Konkursile esitatud objektide külastamine näitab kokkuvõtlikult, millised on suundumused nii ehituskvaliteedis kui arhitektuuris. Üks tänastest trendidest on rikkalik puidukasutus – seda jagub nii sise- kui välisruumi. On objekte, kus puidu kasutamine on läbimõeldud, põhjendatud ja ökonoomne – viimasest aastast meenub Männimudila lasteaed – aga on olnud ka ehitisi, kus tasakaal on paigast läinud. Kui palki kasutada päikesevarjuks ja veel koguses, kus sellest välisdekoratsioonist saanuks valmis ehitada nii mõnegi huvitava hoone, on mõistlikkuse printsiip suures tuhinas ununenud.
Idee tuua puit sisse kõikidesse võimalikesse ja võimatutesse kohtadesse olenemata otstarbekusest on paraku Eestis ja ka maailmas omandanud hästi nakkava lastehaiguse mõõtmed. Materjali tuleks väärtustada ja kasutada seda sobivas paigas ning optimaalses koguses.
Huvitav trend on ka trepistikud haridusasutustes. Täna ei anta peaaegu ühtki arhitektuurivõistluse esikohta välja ilma selleta, et riigigümnaasiumi aula või aatriumiala moodustuks trepistikust. Ja võib minna veelgi kaugemale ning nentida, et see suundumus saab alguse juba lasteaiast.
Tekib küsimus, kas tõesti kehalise kasvatuse tunnid pole tulemuslikud ning kas meie noored on nii nõrga füüsilise ettevalmistusega, et ainus väljapääs on projekteerida mitmeotstarbelised trepistikud, kus saaks lisaks ronimisele ka lesida?
Milliste omadustega objektijuhid pälvivad aasta ehitaja tiitli?
Konkursil kolme parima hulka kerkinud projektijuhid ja võistluse võitja on selgelt ehitusvaldkonna koorekiht, nad on parimad.
Täna ei ole konkursil enam väga üllatuslikke võitjaid, sest ehitusjuhid tunnevad oma valdkonda põhjalikult, nad on olnud pikemalt pildis, neile on usaldatud keeruline objekt ja nad on selle väljakutsega edukalt toime tulnud.
Konkursi algusaastatel esines juhuslikkust: parimad objektid olid küll õnnestunud, et ehitusjuhi tähelend valdkonnas jäi lühikeseks. Praegu on nii, et võitja on säranud enne, särab täna ja tulevikus.
Konkurss näitab objekti kaudu ühtlasi ära, kuidas toimib ettevõtte kvaliteedisüsteem. Viimasel ajal on konkursile esitatud ehitiste kvaliteet ühtlustunud ja tase kõrge, sest projektijuhid viivad ettevõttes töötades ellu oma ettevõtte kvaliteedistandardid ja peegeldavad töökultuuri. Seeläbi näitab konkursi kõrgele kerkinud latt ühtlasi ettevõtete stabiilsust – me juba teame, kelle ridades töötavad hea kvaliteediga ehitusjuhid.
Kas konkursi formaat on paigas?
Nii laiemas kui kitsamas ringis on nõu peetud, kas aasta ehitaja tiitli peaks jagama erinevate kategooriate vahel, aga praegu on ikkagi jäänud üks aasta ehitaja tiitel. Konkursile esitatakse väga erinevaid objekte: on põllumajandusvaldkonna- ja tööstushooneid, on ühiskondlikke hooned ja eramuid, on rajatisi.
Hetkel kõik osavõtjad aktsepteerivad olemasolevat formaati ja kandidaate pole vähem ka siis, kui ettevõte on fokuseeritud vaid taristuprojektidele või ühiskondlikele hoonetele.
Konkursil osalejate arv on üldiselt stabiilne, see sõltub aastate lõikes pigem riigi majanduslikust olukorrast ning sellest, kui palju üldse ehitatakse. See näitab, et konkurss on elujõuline. Nominentideks tõusevad inimesed, kes väärivad usaldust ning on koos oma meeskonnaga ettevõtte usaldusväärseimad töötajad.
Milline on konkursile esitatud objektide ehituskvaliteet?
Tase on hea ja peegeldab üldise ehituskvaliteedi standardeid. Võistlusel toome esile parimatest parimad. Huvitav on see, et ülepeakaela võistlusele esitatud objekte valikust eriti enam ei leiagi. Muutunud on see, et varasemalt väljendus hea ehituskvaliteet pigem ehitise nähtaval osal ehk selles, mis on silma all ja pilkupüüdev. Viimastel aastatel on suure hüppe teinud hoonete tehnolahendused ja nende teostus. Ventilatsioonikambrisse ei ole häbi minna kikilipsu ja külalistega. Olid ajad, mil elektrikilbid või nõrkvooluruumid oli tolmused, tagasihoidliku viimistlusega, kaablid kulgesid sinka-vinka, ent need ajad on läbi. Kütte, ventilatsiooni -ja jahutussüsteemid paistavad silm väga kõrge ehituskultuuri poolest, sildistused ning markeeringud on paigas.
Oluliselt paremaks on muutunud kogu välisruumi lahendus, sh vertikaalplaneering: enam me platsil loikudes ega mudas ei kahla.
Milline on õnnestunud ehitis?
Õnnestunud ehitis on tervik. See algab heast projektist, mis peab olema selge ning arusaadav, sest siis saab ka ehitaja entusiastlikult oma tööd teha. Aasta ehitaja tiitel antakse välja nimeliselt projektijuhile, kes on ehitise valmimist juhtinud, ent tiitel kannab endas kogu meeskonna püüdlusi alates tellijast, projekteerijast või omanikujärelevalvest kuni projektijuhi enda juhtide ja kontorimeeskonnani. Seega antakse hinnang kogu meeskonna õnnestunud tööle ja terviklahendusele.
Siia sobib näitlikustamiseks paralleel jalgpallimeeskonnaga – väravavaht võib olla tubli, ent üksinda ta platsil midagi ei saavuta ja vastasmeeskond suunab palli ikkagi võrku. Nii nagu jalgpallimeeskonnas, peavad ka ehitusobjektil olema meeskonna rollid paigas ning lisaks peab varumeeste pink olema pikk. Hea tulemuse toob see, kui kõik pingutavad ja tahavad olla paremad. Žürii tutvub tellija, omanikujärelevalve ning projekteerija hinnanguga tehtule ning seda naljalt ei juhtu, et töö tulemus on negatiivsete hinnangute kiuste hea.
Aasta ehitaja tiitel on välja kuulutatud erialaliitude koostöökonverentsil – miks just seal?
Võistlus ja selle tulem päädib tõepoolest ehituskonverentsiga, kuhu kaasatakse rahvusvahelised esinejad. Ehituskonverents ja selle auhinnagala on konkursi grand finale, kus lisaks laureaatide tunnustamisele antakse kaalu juurde tervele ehitusvaldkonnale. Konverents on koht, kus valdkond end tutvustab ning avab end uustulnukatele. See on paik, kus anda edasi teadmisi nii valdkonna tudengitele, tellijatele kui kohalike omavalitsuste ehitusvaldkonna inimestele.
Hea teada
- „Aasta ehitaja” tiitel on Eesti Ehitusettevõtjate Liidu poolt alates 2009. aastast välja antav Eesti ehitusvaldkonna olulisim tunnustus.
- Aunimetus väärtustab tipptasemel projektijuhtimist, meeskonnatööd ning tulemuslikku koostööd erinevate osapoolte vahel, aidates nii esile tuua ehitusvaldkonna parimaid praktikaid, kujundada valdkonna arengut ning tugevdada ehitussektori mainet ühiskonnas.
- Žürii hindab esitatud kandidaatide professionaalsust, ehitusobjektide kvaliteeti, meeskonnatööd ja koostööoskust ning panust ehitusvaldkonna arengusse ning valib esitatud kandidaatide seast vähemalt kolm nominenti.
