Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise omanik ja ehitusettevõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid.
Teetööd on kõrge riskiastmega valdkond, kus ohutuse eest vastutab peatöövõtja. Juhul, kui peatöövõtjat ei ole määratud, tuleks tööandjal sõlmida kirjalik kokkulepe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui niisugust kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad solidaarselt, olukorda jälgib ka omanikujärelevalve.
Ehitustöö ettevalmistamine
Oluliseks ehitustöö ettevalmistamise osaks on ehitusplatsi tööohutuse plaan. Plaani ei ole vaja koostada juhul, kui eelteadet ei ole vaja esitada või kui ei tehta ohtlikke töid. Eelteade esitatakse tööinspektsioonile vähemalt 3 päeva enne ehitustööde alustamist, seda juhul kui kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või kui eeldatav töömaht ületab 500 tööpäeva.
Ohtlikuks loetakse eelkõige töö 1) millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse, kusjuures õnnetusohtu suurendavad kasutatavad töömeetodid või keskkond, kus ehitusplats asub; 2) mille puhul ohustavad töötajate tervist bioloogilised ohutegurid või ohtlikud kemikaalid, sh asbest; 3) ioniseeriva kiirgusega keskkonnas; 4) kõrgepingeliini või trafoalajaama läheduses; 5) millega kaasneb uppumisoht; 6) mida tehakse maa-alustes tingimustes, nt kaevus, tunnelis; 7) vees, mis vajab õhuvarustussüsteemi kasutamist; 8) kessoonis; 9) mis on seotud lõhkeaine kasutamisega; 10) mis on seotud raskete valmisdetailide tõstmise, monteerimise või demonteerimisega; 11) millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht; 12) millega kaasneb nõue kontrollida töötajate tervist.
Töö ohtlikkuse määramisel arvestatakse lisaks eelnevale loetelule ka tööprotsessi riskianalüüsi tulemusi ja infot ehitusprojektis esitatud abinõude kohta, mida on vaja rakendada tööde igas etapis töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks.
Koordinaatori roll
Ohutuse tagamiseks peavad tööandjad võtma arvesse koordinaatori korraldusi. Töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator on vähemalt 3-aastase ehitusalase praktilise kogemusega spetsialist, kes on läbinud ehitustööde ohutusalase väljaõppe kestusega vähemalt 8 tundi. Peatöövõtja määrab ühisel ehitusplatsil tööde tegemise ajaks kirjalikult ühe või mitu koordinaatorit. Kui peatöövõtjat ei ole määratud, siis määrab koordinaatori ehitise omanik.
Koordinaatori määramine ei vabasta aga ehitusettevõtjat ega ehitise omanikku nende kohustuste täitmisega seotud vastutusest.
Koordinaator peab korraldama tööohutusalast tegevust ehitusplatsil, tagama tööohutuse plaani tutvustamise ühisel ehitusplatsil töötavatele töötajatele, nende tööandjatele, FIE-dele ja teistele isikutele, kontrollima plaani järgimist ja seda ajakohastama, kui töös tekib muudatusi, jälgima, et kõik maasisesed ja maapealsed kaablid, torud jm paigaldised ning ohualad oleksid märgistatud ja vajalikud ohutusabinõud kasutusele võetud. Samuti peab ta jälgima, et ehitusplatsil töötavad ja sinna lubatud isikud oleksid varustatud isikukaitsevahenditega ning korraldama ühisel ehitusplatsil regulaarseid üldkontrolle.
Ehitusplatsi kontrollimine
Tööandja peab viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Lihtne soovitus tööandjale oleks oma ettevõttes n-ö võõra pilguga ringi käia, mängida inspektorit ning vaadata tema silmade läbi, kas kõik asjad on ikkagi nii, nagu peab, kas töötatakse tervist kahjustamata ja end ohtu seadmata.
Ehitusplatsil viiakse vähemalt kord nädalas läbi ka üldkontroll ja vaadatakse üle kõigi töövahendite korrasolek. Ühisel ehitusplatsil viib selle läbi koordinaator.
Tööõnnetuste statistika Eestis
- 2019 juhtus kokku 4265 tööõnnetust, neist kerged – 3125, rasked – 1125, surmad – 15
- Teedeehituse (EMTAK 421) tegevusalas on viimase 4 aasta jooksul igal aastal registreeritud ligikaudu 30 tööõnnetust. 2019. aastal toimus 26 erineva tööandja juures 35 tööõnnetust, neist 9 rasket ning 7 järgselt ei viibinud töötaja töövõimetuslehel.
Kellele laieneb töötervishoiu ja tööohutuse seadus?
- töötajad ja ametnikud
- kaitseväelased ja asendusteenistujad
- õpilase ja üliõpilase töö õppepraktikal
- kinnipeetava tööle vanglas
- juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme töö
- füüsilisest isikust ettevõtja tööle (töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasolek ja nõuetekohane kasutamine, teise tööandja töötajate teavitamine ohtudest)
Nõuetekohasest isikukaitsevahendist saab kriisiolukorras elupäästja
Oluline on jälgida, et isikukaitsevahendeid kasutatakse nõuetekohaselt. Nii on kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil kohustuslik piirkondades, kus on peavigastuse oht. Kiivrit tuleb kanda kõrgel paiknevatel töötamiskohtadel (sillaehitus, tellingutel), nende all või lähedal, töötamisel tõsteseadmete, sh kraana, tööpiirkonnas ja töötamisel kaevandis.
Jalgade kaitsmiseks tuleb teedeehitusel kasutada torkekindlate taldadega kaitsejalanõusid (tähis P). Asfalteerimis- ja pindamistöödel peavad jalanõudel olema lisaks kuumakindlad tallad (tähis HRO).
Kaitseriietuse kasutamine keha, käte ja käsivarte kaitsmiseks on vajalik töötamisel kuumade materjalidega või nende läheduses, kus kuuma mõju on tunda. Selliseks tööks on kuuma asfaldiseguga seotud tegevused. Lisaks tuleb kasutada isikukaitsevahendeid juhul, kui on oht tervisele kahjulikke aineid auru või tolmuna sisse hingata.
Teetööl osalev inimene peab kandma ka isikukaitsevahenditele esitatud nõuetele ja kasutusotstarbele vastavat märguriietust. Eeldatakse, et märguriietus vastab nõuetele, kui on järgitud Eesti standardit EVS-EN ISO 20471. Märguriietel kolm erinevat klassi sõltuvalt helkurriba ja fluorestseeriva materjali pindalast. Tavaliselt võib riideid pesta 25 korda, kui valmistaja ei kinnita muud – nii kaua säilivad nähtavust tagavad omadused.
Ka kinnaste valikul tuleb kindlaks teha, milliste ohtude eest peab töötajaid kaitsma. Näiteks töötamisel kuuma asfaldiseguga tuleb kasutada kaitsekindaid, millel on tõestatud vastupidavus kuumusele. Seda kinnitab kindale kantud märk, mille all on kuuekohaline number. Nendest kuuest teine number näitab kaitseomadust kokkupuutel kuuma esemega. Kuuma asfaldiga kokkupuutel peab teine number olema vähemalt kaks, see tagab ohutuse kokkupuutel kuni 250°C ainetega. (NB! Mitte ajada segamini mehaaniliste ohtude eest kaitsvate kinnaste tähisega, millel võib samuti olla kuuekohaline number, ent millel on lisaks haamri kujutis).
Esmaabi ehitusplatsil
Igal ehitusplatsil peab olema tagatud kiire esmaabi selleks koolitatud töötaja poolt. Selleks peab tööandja määrama oma ettevõttes esmaabiandjad ning korraldama neile ettevõtte kulul esmaabiandja koolituse. Koolitatud töötaja või töötajad peavad olema igal ajal kiirelt kättesaadavad ning arvestama peab ka ehitusplatsi töökohtade pikki vahemaid. Arvestades teedeehituse ehitusplatside pikkust ja seal töötavate ettevõtete arvukust, võib olla esmaabi andmiseks mõistlik kokku leppida, et paari töötajaga ehitusplatsil tegutseva alltöövõtja vigastada saanud töötaja võib pöörduda peatöövõtja või mõne enamate töötajatega töid tegeva ettevõtte esmaabi andja poole.
Tööohutuse plaanis sisaldub nii tööde kestvus kui esmaabi korraldus
Tööohutuse plaanis peavad sisalduma sellised andmed ehitustööde korralduse kohta, mis tagavad kõigile ehitusplatsil töötavatele isikutele võimaluse täita oma tööülesandeid vastavalt. Tööohutuse plaani peab ajakohastama ja see peab kogu ehitusperioodi ajal olema kättesaadav kõigile ehitusplatsil töötavatele isikutele.
Tööohutuse plaani osaks on ehitusplatsi skeem, millel tuleb näidata kontori- ja olmeruumide paigutus ehitusplatsil, materjalide laadimis- ja ladustamiskohad, jäätmete ladustamiskohad, masinate ja seadmete paiknemiskohad, täitematerjalide või pinnase kogumiskohad, õhuliinide ja teiste tehniliste installatsioonide asukohad, kaasa arvatud muud ohud pinnases, mis olid olemas enne ehitusplatsi loomist, liikumisteede ja ohualade paiknemine, juurdepääsuteed päästemeeskonnale või kiirabibrigaadile, esmaste tulekustutusvahendite, esmaabivahendite ja hädaabitelefoni asukoht ning evakuatsioonipääsude ja -teede paiknemine.
Plaanis sisaldub
- tööetappide järjestus ja kestus
- ehitusplatsil tehtavate ohtlike tööde loetelu, nende orienteeruv tegemise aeg ja nende eest vastutava isiku kontaktandmed ning abinõud töötajate ohutuse tagamiseks
- jäätmeveo korraldus ja ladestamis- või kahjutustamiskoha nimi
- abinõud müra, vibratsiooni ja õhusaaste ehitusplatsi vahetusse naabrusesse leviku tõkestamiseks
Tööohutuse plaani sisu:
- tellingute monteerimis- ja demonteerimisplaan, kui neid ehitusplatsil kasutatakse
- asbestitööde tegemise kava juhul, kui Vabariigi Valitsuse määruse „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ kohaselt on nimetatud kava koostamine nõutud ja see kava ei ole esitatud eraldi dokumendina tööohutuse plaani sisus
- juhised tegutsemiseks õnnetusohu korral, inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde tegemise eest vastutavate isikute nimed ja kontaktid
- esmaabi korraldus ehitusplatsil, esmaabi andjate nimed ja kontakt-andmed, lähim vältimatu arstiabi andmise koht
Kurvad näited õnnetustest
Tööõnnetused liikuvatest töövahenditest
- Asfalteerimistööde teostamisel sõitis teerull vasakule jalale. Tulemuseks luumurrud jala mitmes kohas.
- Töötaja tasandas roobiga paigaldatud asfalti. Läheduses töötav teerull sõitis töötaja jalale. Ehkki töö toimus liikluseks suletud sõidurajal, võis kõrvalraja liikluse müra ja tulede valgus hajutada töötaja tähelepanu teerullist tuleneva ohu vastu.
- Töötaja liikus asfaldilaoturi taga. Läheduses töötanud minilaadur Bobcat liikus tagurpidi ning selle juht ei märganud töötajat ja asfaldilaoturit. Asfaldilaoturi juht märkas, et Bobcat ei peatu ja lasi helisignaali, kuid selleks ajaks oli minilaadur juba nii lähedal, et ei jõudnud peatuda. Töötaja jäi Bobcati ja asfaldilaoturi vahele. Tulemuseks luumurrud jala mitmes kohas.
- Asfaltkatte remondi käigus töötaja tegeles asfaltbetoonkatte freesimisega freesmasinaga. Ta oli masina taga, kus asub juhtimispult ja ühel momendil harjamasin (korjab kokku asfaldipuru freesmasina tagant) sõitis freesmasina sisse. Töötaja vasak käsi jäi harjamasina ja freesmasina vahele.
- Tänavakivide paigaldamisel töötaja kummardas, et võtta kaubaaluselt tänavakive vastu. Talle sõitis otsa alltöövõtja veoauto.
- Kannatanu mõõtis asfaldifreesi jälje sügavust freesi taga. Samal ajal toimus freesi jälje pühkimine Bobcati poolt tagurpidi käigul. Bobcat tagurdas vastu freesi kaitserauda, andes enne löögi kannatanule vaagna piirkonda. Bobcatil puudusid tahavaatepeeglid.
Tööõnnetused tõsteseadmega
- Vana asfaldikatte eemaldamine toimus kohati hüdraulilise lõhkujaga ning kohati väikse kopplaaduriga. Asfalditükid tuli visata käsitsi laaduri kulpi. Asfalditükkide eemaldamise ajal oli augu lähedal nii kopp kui ka töölised, kes viskasid lõhutud asfalditükke minilaaduri kulpi. Minilaaduri juht tahtis aidata suuremat tükki eemaldada kopa teraga, aga samal ajal tööline pani oma sõrmed selle asfalditüki alla ning kopa tera surus töölise sõrmed asfaldi ja kopa tera vahele.
- Kannatanu hakkas kive haarama sõitva minilaaduri kopa pealt. Liikus minilaadurile liiga lähedale. Õnnetuse hetkel pani minilaaduri kopa kannatanu jala peale.
Tööõnnetused liikumisteedel
Iga viies tööõnnetus juhtub kukkumisel samal tasapinnal libisemisemise või komistamise tagajärjel. Neist õnnetustest iga kolmas toob kaasa ajutise töövõimetuse vähemalt 30 päevaks.
- Lahkumisel objektilt komistas töötaja asfaldifreesi poolt tehtud jälge ja kukkus näoga asfaldikattele. Tagajärjeks näopiirkonna põrutushaav.
- Viibides autogudronaatori töö-platvormil ja jälgides näidikute plokki, astus ta sammu tagasi ning libastus.
- Ehitusplatsil liikudes komistas ja kukkus kuumale asfaldile.
Tööõnnetused keemilistest teguritest
- Kummikusse sattus vedela betooni segu, kuid töötaja jätkas betoneerimistööd. Sai mõlema sääre ja jalalaba II ja III astme keemiline põletuse.
- Töötaja valmistas krohvisegu mikseriga. Segu oli ämbris valmis ning töötaja tõstis ämbri teise kohta. Paraku oli tekkinud õhk segu alla ning hooga ämbri uude kohta tõstes, viskus segu töötajale ämbrist näkku. Töötaja kandis kaitseprille, kuid segu lendas töötajale silma ka kaitseprillide vahelt. Tulemuseks silmade sarvkesta kahjustus.
Tööõnnetused bituumeniga
- Töötaja pumpas teekatte pindamistööde käigus vedelat bituumenit ühest mahutist teise.
Pumpamise lõpetamisel peab vooliku suruõhuga läbi puhuma ning sulgema mahutite kraanid. Pumpamise järel ei kontrollitud korralikult, kas voolik on tühi ja sinna oli jäänud surve all bituumen. Töötaja hakkas eemaldama voolikut ja sai põletushaavad vedela kuuma bituumeniga mõlemale käsivarrele ja kaelale. - Bituumeni ümberpumpamisel purunes voolik ja kuum bituumen pritsis töötaja kätele, jalgadele ja näole. Töötaja sai põletushaavu.
Tööõnnetused kemikaalide kasutamisest
- Töötaja oli valanud pigieemaldajat limonaadipudelisse, et oleks kergem teisele objektile kaasa võtta. Järgmisel päeval võttis töötaja pigieemaldi pudeli ja jõi limonaadi pähe selle sisu.
Kutsehaigestumine teetöödel
- Arsti otsuse kohaselt oli asfaldilaoturijuhil diagnoositud bronhiaalastma põhjustanud kokkupuude toksiliste ja hingamisteid ärritavate asfaldiaurudega. Haigestunu põhitööks oli olnud asfaldilaoturil asfaldi paigaldamine. Töötanud oli ta samuti asfaldifreesidega. Asfaldi paigaldamise ajal puhkepause praktiliselt pidada ei saanud, kuna töö spetsiifika seda ei võimalda – asfalt tuli paigaldada kuumana, kui aurumine on kõige intensiivsem. Asfaldipaksuse reguleerimiseks tuli sageli laoturilt maha tulla, kus asfaldiaurusid oli tunduvalt rohkem. Tööpäeva pikkus olenes asfaldi toomisest ehitusplatsile või objekti valmimise tähtajast. Tihti juhtus, et tööpäevad olid pikemad kui 8 tundi, mõnikord isegi kuni 14 tundi.
Tööandja oli väljastanud töötajale kuumakindla tallaga jalatsid, suve- ja talveriietuse ja kaitsekindad, kuid hingamisteede kaitsevahendeid väljastatud ei olnud. Riskianalüüsis oli küll kajastamist leidnud asfaldiaurudest tulenev töötsooni õhu saastamine, kuid tööandja ei olnud seda riski võtnud tõsiselt.
