Eriolukorras kehtestati hoolekandeasutuste ja mitteelamute ventileerimise ja tuulutamise täiendavad nõuded majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nr 8 määrusega, mis jäid esialgu kehtima ka peale eriolukorra lõppu.
SARS-CoV-2 viiruse levikust on tänaseks kogunenud olulisel määral teaduslikku infot. Ventilatsiooni olulisuse teaduslik tõendus on tulnud nn. superlevikuga juhtumitest, mille puhul nakkuse on saanud mitmed nakkusekandjaga samas ruumis viibinud inimesed, sh ka need, kes on olnud lähikontakti 1–2-meetrisest distantsist oluliselt kaugemal.
Värskes teaduskirjanduses on sellistest juhtumitest raporteeritud näiteks ühes restoranis, suuremates ja väiksemates bussidesning ühes konverentsikeskuses. Kõiki neid juhtumeid iseloomustab nõuetekohasest ventilatsioonist kordades madalam ventilatsiooni määr, mis on olnud suurusjärgus 1 liiter sekundis välisõhku inimese kohta.
Pidevalt viibitavates mitte-eluhoonete ruumides tagab nõuetekohane ventilatsioon ligikaudu 10 liitrit sekundis välisõhku inimese kohta. Nakkusohu seisukohalt on just ventilatsiooni määr inimese kohta ning ruumis viibimise aeg kriitilise tähtsusega. Nakkuslikku kontsentratsiooni ja doosi siiski veel ei teata. Küll on olemas tõendus, et korraliku ventilatsiooniga haiglates ei ole 2-meetrise distantsi puhul nakkusi saadud.
Vastavalt kehtestatud määrusele ventilatsiooni käiduaega pikendatakse ning ventilatsiooni ei tohi öösel ja nädalavahetusel välja lülitada.
Ventilatsioon peab töötama tavapärases päevarežiimis alates kaks tundi enne hoone kasutusaega kuni kaks tundi peale kasutusaja lõppu. Hoone kasutusaja välises režiimis peab ventilatsioon töötama vähemalt 40-protsendilisel tootlikkusel.
Määruse nõuded hoone ventileerimisele ja tuulutusele
- Ventilatsioonisüsteem peab hoone või selle eraldi kasutatava osa kasutusvälisel ajal töötama vähemalt 40-protsendilisel tootlikkusel (edaspidi vähendatud tootlikkus). Vähendatud tootlikkusel töötav ventilatsioonisüsteem lülitatakse maksimaalsele projekteeritud tootlikkusele vähemalt kaks tundi enne hoone või hoone osa igakordse kasutamise algust. Ventilatsioonisüsteemi võib vähendatud tootlikkusele tagasi lülitada kaks tundi pärast hoone või hoone osa igakordset kasutamist.
- Vannitoa ja tualettruumi väljatõmbeventilatsioon peab töötama pidevalt maksimaalsel projekteeritud tootlikkusel.
- Hoones, kus puudub ventilatsioonisüsteem või see ei toimi, tuleb ruume intensiivselt tuulutada.
WC-des on nõutud pidev ventilatsioon täiskiirusel, et tagada õige õhu liikumise suund ja vältida saasteainete levimist teistesse ruumidesse. Ventilatsiooni pikendatud käiduaja ja pideva kasutuse nõuded on vajalikud selleks, et ventileerida välja võimalikud viiruseid kandvad peenosakesed.
Hoonetes, kus pole sisekliimat tagavaid ventilatsioonisüsteeme, peavad töötajad ruume intensiivselt tuulutama, näiteks 15 minuti jooksul kui sisenetakse ruumi, kus teised inimesed on varasemalt viibinud, või vähemalt üks kord tunnis.
Määrus esitab tagastus- ja ringlusõhuga ventilatsioonisüsteemidele olulised nõuded, mille järgi tuleb need süsteemid ümber seadistada.
Määruse nõuded tagastus- ja ringlusõhuga ventilatsioonisüsteemidele
- Hoonepõhine tagastusõhuga ventilatsioonisüsteem lülitatakse täielikult ümber välisõhule, sulgedes selleks tagastusõhuklapid ja avades värskeõhuklapid.
- Ruumipõhine ringlusõhuga jahutus- või kütteseade lülitatakse välja. Juhul kui seadet ei ole võimalik välja lülitada või see on vajalik ruumi temperatuuri tagamiseks, hoitakse see käigus ja tagatakse pidev õhuvool läbi seadme.
Seega on oluline üle vaadata tagastusõhuga (ehk retsirkulatsiooniga) ventilatsioonisüsteemid, mis on tihti kasutusel näiteks kauplusladudes ja ostukeskuste hoonetes. Need süsteemid tuleb koheselt sajaprotsendiliselt värske õhu peale lülitada, et vältida peenosakeste tagastumist läbi ventilatsioonisüsteemi.
Pikemas perspektiivis, juhul kui tagastusõhu kasutusest ei ole võimalik loobuda, võib nende süsteemide väljatõmbeõhku paigaldada UVC ultraviolettkiirgusel töötavad sterilisaatorid, mis tuleb vastavalt õhuvooluhulgale ja kiirusele dimensioneerida.
Ka muude ventilatsioonisüsteemide töös võib olla vajalik üle vaadata nt rootorsoojustagastite tihendite tehniline seisukord ja kontrollida, et rõhkude erinevus oleks sissepuhkest väljatõmbe poole, millega välditakse väljatõmbeõhu lekkimist sissepuhkeõhku.
Ruumipõhised ringlusõhuga jahutus- ja/või kütteseadmed on näiteks puhur-konvektorid (fan-coil), split-seadmed ja jahutustalad. Juhul kui puhur-konvektoreid ja split-seadmeid ei ole võimalik välja lülitada, kuna need on aktiivses kasutuses ruumi temperatuuri tagamiseks, tuleb seadmed ümber seadistada nii, et nende ventilaatorid kogu aeg töötaksid. Seda sõltumata sellest, kas seade jahutab või soojendab õhku.
Jahutustala ei ole võimalik välja lülitada ja selle läbi tagab pideva õhuvoolu käigus olev ventilatsioonisüsteem.
Need meetmed aitavad vähendada peenosakeste kontsentratsiooni siseõhus ning väldivad olukordasid, kus seadmete käivitamisel nende pindadelt või filtritest vabaneb suures kogus peenosakesi.
Täiendavaid juhiseid on toodud Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse (EKVÜ) kodulehel ja TTJA kodulehel ka kodudele.
