Tallinna lennujaamas valminud hoolduskompleksi rajamise muutsid ehitajale ja tarnijatele väljakutsuvaks nii selle suurus (hoonesse mahub korraga hooldusesse kolm Airbus A320 või Boeing 737 tüüpi lennukit) kui ka asukoht töötaval lennuväljal.
Tallinna lennujaama lõunapoolsesse piirkonda rajatud kolme universaalse angaari kogupindala on ligi 10 000 ruutmeetrit, hoone kõrgus ulatub 21, pikkus 132 ja laius 60 meetrini. Väljast paistab kompleks ühe suure hoonena, kuid tegelikult on tegemist kolme omavahel ühendatud, ent funktsionaalselt sõltumatu angaariga, kuhu mahub korraga hooldusesse kolm lennukit.
“Antud projekt nõudis eriti suuri, kandepostideta sildeid, sest muidu ei mahuks lennukid angaari,” rääkis hoone peatöövõtja NOBE projektijuht Kristjan Jäärats. “Kõige nõudlikumaks kujuneski kandekonstruktsioon – silde pikkus ulatub 42,5 meetrini ning hiiglaslikud tõstuksed on 42,0 meetrit laiad. Fermid ja teraskonstruktsioon peavad selle koormuse välja kandma ning samal ajal oli lubatud hälve kokku alla sentimeetri.” Ta lisas, et kuna ehitus toimus lennuvälja alal, mõjutasid seda lennujaama ohutusnõuded — kehtisid kõrguspiirangud kraana noolele ja mõnel päeval olid tõstetööd nähtavuse tõttu keelatud.
Hoone püstitamine käis Rae raba serval, kus turbakiht ulatus kohati viie meetrini ja välja tuli vahetada umbes 40 000 kuupmeetrit pinnast. “Ehitus toimus talvel nullilähedaste temperatuuride juures ning pidime olema valmis graafikut ümber mängima,” meenutas Jäärats.
Poorbetoonpaneelide kiire paigaldus aitas objekti pingelise graafikuga hakkama saada
Bauroc tarnis objektile pea 2000 ruutmeetrit 250 mm paksuseid seinapaneele siseseintele. “Seinad olid seal ligi 60 meetrit pikad, eriline oli aga see, et seina kõrgust oli pea 20 meetrit,” tõi Bauroci tootekonsultant Karl Viirmann välja.
“Enamasti tehakse sarnased tööstus- ja logistikahooned tunduvalt madalamad, seega paigaldus oli seal keerulisem — tuulekoormused ja muud jõud on seal vähemalt kaks korda suuremad, eriti nii lagedas kohas asuval objektil,” kirjeldas Viirmann.
Suurem osa paneele oli ligi 5,7 meetrit pikad. Viirmanni sõnul sünnivad sellised objektid reeglina erilahendusena, nii ka see hoolduskompleks. “Need seinapaneelid toodeti vastavalt projektile, see ei olnud standardlahendus,” sõnas ta.
Viirmanni hinnangul on poorbetoonist seinapaneelid sellistes kasutuskohtades õigustatud: paigaldustempo on kiire ja seinad vastavad logistikakeskuste EN-nõuetele tuleohutuse osas.
Lennujaama objektil rajas ehitaja bauroc seinapaneelidest siseseinad, kuid need sobivad ka välisseinte ehitamiseks, kus toote plussiks on selle soojusisolatsioon.
Bauroci toodetud seinapaneelidega objektid lennuväljal ja selle ümbruses
Viirmanni sõnul on Baurocil sarnase mastaabiga projekte varemgi olnud. “Lennuväljal on meie seinapaneelidest mitmeid hooneid ja ka seal ümbruses leidub sama tüüpi tööstus-logistikarajatisi,” ütles ta.
Viirmann tõi näiteks Pakendikeskuse hoone, kus paneelsein tõestas tulekahju käigus oma tuletõkkefunktsiooni. “Pakendikeskuse näitel kukkus katus seal vastu seina. Paneelsein ikkagi ei läinud katki, vaid pidas ka sellele löögile vastu,” rääkis Viirmann. “Hiljem kasutati ka uues juurdeehituses, mis sinna tehti, meie paneele.”
Bauroci spetsialistid annavad juba projekteerimise käigus nõu nii projekteerijale kui ehitajale. “Keerulisemate objektidega on eriti nii — kuigi ehitajad teevad tõesti head tööd ja projekteerijad oskavad paneele projektidesse sisse kirjutada, siis hea meelega lahendame kõik küsimused enne. See tagab korrektsema ja mugavama paigalduse,” ütles Viirmann.
Bauroci toodetud seinapaneelid on kasutusel ka väljaspool Eestit. Nii Rootsis, Soomes kui ka Baltimaades on Viirmanni sõnul olemas kolleegid, kes oskavad ehitajat aidata ja saavad vajadusel objektil kohal käia. “Mahud suurenevad juba seepärast, et teadlikkus on kasvanud, kuigi need on suhteliselt uued tooted,” sõnas ta.
