Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2025. aastal Eestis ja välisriikides kokku 3,95 miljardi euro eest, mida on 1,4 protsenti vähem kui aasta varem.
Samas suurenes hoonete ehitusmaht ligi 2% võrra, seda eelkõige uute hoonete rajamise tõttu, rajatiste (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) ehitusmaht aga vähenes 6,8%.
Kokkuvõttes ehitusmahud siiski kahanesid ning seda juba neljandat aastat järjest.
Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete maht kahanes 2025. aastal aasta varasemaga võrreldes 1,2%. Välisriikides vähenes hoonete ehitus, samal ajal suurenes rajatiste ehitamine. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus ehitusmahust oli mullu 7,4%.
Tänavune esimene kvartal näitab siiski positiivsemaid märke, nimelt kasvas maht kohalikul ehitusturul 5% võrreldes mullusega. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõdes, et aasta alguse 5% mahu kasv kohalikul ehitusturul on paljulubav, kuna võrreldes viimase nelja aasta keskmisi, on maht igal aastal vähenenud. „Nüüdse suurenemise taga on hooneehitusmahu kasv, põhiliselt remondi- ja rekonstrueerimistööde suurenemise näol,“ lisas Sinisaar.
Tänavu esimeses kvartalis hoogustus pisut ehituslubade väljastamine võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga, seda eriti mitteeluhoonete puhul – 20%. See näitab, et sektor on enne suve pisut elavnemas.
Teehoiukava rahaline maht 2026–2029 perioodiks on 1028 miljonit eurot
Teehoiukava rahalise mahu suurenemine on tingitud Vabariigi Valitsuse 2025. aasta otsusest suunata perioodil 2026–2029 teehoidu täiendavalt 340 miljoni eurot. Täiendavate vahendite allikaks on mootorsõidukimaksust laekuv tulu ning EL-i Ühtekuuluvusfondi vahendid kaitseotstarbelise teetaristu arendamiseks. Sellega toetatakse nii olemasoleva teedevõrgu säilitamist kui ka arendamist.
aastate lõikes, mln eurot.
