Erialaliitude korraldatav aasta olulisim koostöökonverents ja suur auhinnagala „Ehitus2026+” toimub 25. novembril uues Loodusmajas.
Traditsiooni kohaselt on konverentsile oodata mitmeid nimekaid välisesinejaid ning oma vaatepunkti teemale annavad Eesti praktikud, ettevõtluse ja riigi esindajad, tuues esile sõnumi riigikogule aastaks 2027.
Kuhu liigud, Eesti majandus?
Konverentsi avab energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo ning seejärel saab sõna EfTEN Capitali juhatuse esimees Viljar Arakas, kelle ettekanne kannab pealkirja „Olukorrast majanduselus.“
„Viimase viie aasta majanduselu on meid õpetanud, et kindel ei saa milleski olla. Kõik on dünaamiline, olukord muutub pidevalt ja seda ka tektoonilistes mõõtmetes,“ kirjeldab ta. „Keskendun ettekandes küsimusele, kuidas olla valmis pidevaks olukorra muutuseks, mida saab ettevõtja pilgu läbi vaadates selleks teha Eesti riik ja mida peab tegema ettevõtja ise.“
Mainekad välisesinejad
Üks konverentsi põhiesinejatest on Oleg Drozdov, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud Ukraina arhitekt, urbanist ja pedagoog. Drozdov juhib büroosid Drozdov & Partners ja Paragraph ning on Harkivi Arhitektuurikooli kaasasutaja. Tema loomingut, eriti auhinnatud Podili teatri rekonstrueerimist, iseloomustab kontekstitundlikkus ja kohaliku kultuuri integreerimine kaasaegsesse vormikeelde.
Ettekanne käsitleb Ukraina sõjajärgse elamufondi taastamise ja uuendamise põhimõtteid, keskendudes vastuolule elanikkonna akuutsete vajaduste ja pikaajalise strateegilise planeerimise vahel. Täiemahulise sissetungi eelset vananenud elamufondi ja monotoonset linnaplaneerimist võimendavad praegune eluasemekriis, ulatuslik ränne ning prognoositavad kliimariskid. Ettekandes pakutakse välja säästvad elamutüpoloogiad ja ringmajandusel põhinevad ehituspraktikad. Neid lähenemisviise demonstreeritakse konkreetse katseprojekti näitel, et seeläbi anda praktilisi suuniseid omavalitsustele ja rahvusvahelistele institutsioonidele Ukraina elukeskkonna pikaajaliseks parendamiseks.
Välisesinejatest annab oma vaate ärimudelite kriisikindluse teemale Businessmodels Inc. asutaja Patrick van der Pijl. „Meie ümber pidevalt toimuvad muutused, millega peame kohanema. Kui need muutused on kiired, ränga mõjuga ja nii ootamatud, et me pole nendega kohanemiseks valmis, siis nimetame me neid kriisideks, millega kohanemiseks tuleb langetada kiireid ja pöördelisi otsuseid. Ettevõtete ja äride kriisikindlus seisnebki võimekuses sellisteks otsusteks valmis olla,“ selgitab ta.
Kriisikindlus inseneri pilgu läbi
Olulisel kohal programmis on Henri Daniel Otsa ettekanne. OÜ Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi juhataja ja insener Ots räägib teemal „Kriisikindlus veeinseneri pilgu läbi“. Ta osutab, et kriisikindlama Eesti üheks alustalaks on toidujulgeolek. Vananev maaparandustaristu, muutuv kliima ja insenerteadmiste kadumine võivad lähiaastatel hakata otseselt mõjutama saagikust, kohaliku toidu tootmist ja maaelu vastupidavust. Ettekandes vaadeldakse, miks põllumajandusmaa veerežiimi parandamine ei ole ainult maaomanike probleem, vaid osa Eesti kriisikindlusest ja riiklikust toimepidevusest.
Kriiside temaatikat avatakse teistestki vaatenurkadest: nii kõneleb Indrek Rehme sellest, miks paindlik ehitus, ekspordivõimekus ja investeeringud haridusse on kriisikindla Eesti alustalad ning kuidas pidev õppimine aitab toime tulla ka olukordades, mida eile veel ette ei nähtud.
Ukraina ülesehitamine
Kindlasti on huvitav kuulata ka Ukraina ülesehitamise reaalseid kogemusi, mida toob kuulajaini ESTDEVi Euroopa regiooni juht Margus Gering, tutvustades saadud kogemusi, õppetunde ning järgmisi samme. Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus ESTDEV on riigi sihtasutus, mis viib ellu Vabariigi Valitsuse rahvusvahelise arengukoostöö eesmärke.
Margus Gering avab, mida ESTDEV on Ukrainas teinud – millised projektid on ellu viidud, milliseid kogukondi toetatud, mis on läinud hästi ja mida teaksime täna teha paremini. Kuulajad saavad praktilise ülevaate Ukraina ehitusmaastiku reaalsusest: regulatsioonidest ja bürokraatiast, tööjõu kättesaadavusest ja hankeprotsessidest. Samuti sellest, mida iga Ukrainasse siseneda sooviv Eesti ettevõte peaks teadma enne esimest lepingut.
Margus Gering on enam kui kümne aasta pikkuse kogemusega diplomaat, kes töötas viimati Eesti saatkonnas Kiievis asejuhina. Alates 2023. aasta sügisest on ta ESTDEV-is tegelenud Ukraina ja EL-i idanaaberriikidega ning praegu on ta ESTDEV-i programmide ja äriarenduse juht.
Kriisiteemaga haakub ka Wolf Group AS-i asutaja ja nõukogu esimehe Jaan Puusaagi ettekanne. Ta osutab, et Eesti majanduse ja ühiskonna kriisikindlus sõltub otseselt sellest, kas siin tegutsevad ettevõtted suudavad investeerida, eksportida ja kasvada. „Nii ettevõtjad kui ka riik peavad mõistma, et kriisikindlust ei loo regulatsioonid, vaid tugev ja investeeriv majandus,“ usub ta.
Kaks paneeldiskussiooni
Päeva võtavad kokku kaks paneeldiskussiooni. Eluasemekriisi teemalises diskussioonis osalevad EfTEN Capitali juhatuse esimees Viljar Arakas, Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ning arhitekt Helena Männa.
Hankekorralduse teemalises paneelis osalevad Transpordiameti ida osakonna teehoiuteenistuse juhataja Anti Palmi, Roadplan OÜ projektijuht Indrek Oden, Merko üldehituse juht Marek Hergauk. Modereerib Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader.
Sündmuse kulminatsioon on pidulik auhinnagala
Auhinnagalal saame teada, kes pärjatakse tiitlitega aasta ehitaja, aasta ehitusinsener, digiehituse tulevikutegija, aasta noor ehitusinsener, aasta innovatsiooniprojekt, aasta ehitusprojekt, aasta puitmajasektori tegija, aasta alltöövõtja ja aasta sisekliima insener.
Tänatakse inimesi, kes viimase aastaga on aidanud luua ja ehitada parema elukeskkonna ja tähistatakse ühiselt tehtut. Laureaadid kuulutab välja Eesti Vabariigi taristuminister. Õhtut juhib ja esineb Liis Lemsalu.
Sündmuse korraldavad Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Digitaalehituse klaster, Eesti Puitmajaliit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus ning Kliimaministeerium.
Konverentsil osalemine annab Eesti Ehitusinseneride Liidu kutsekomisjoni poolt 4,7 täienduskoolituspunkti.
Lisainfo ja piletid: www.ehituskonverents.ee
