Eesti ehitusturul on keerulised ajad: ehitusettevõtted ehitasid 2023. aastal Eestis ja välisriikides kokku 4,1 miljardi euro eest, mida on 6% vähem kui aasta varem.
Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenesid ehitusmahud 7%, võrreldes 2022. aastaga ehitati hooneid 11% vähem. Väike kasv oli rajatiste valdkonnas (teed, sillad, sadamad, torustikud, kaabelliinid), mida ehitati 4% rohkem. Suurenesid ka välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud: kasv oli varasema aastaga võrreldes 18%. Kuna ehitusmahud olid langustrendis ka lähiriikides, siis näitab see välisriikides toimetavate ehitusettevõtete konkurentsivõime kasvu.
Uute eluruumide ehitamise statistikast näeme, et EHR-i andmetel lubati 2023. aastal kasutusse 8424 uut eluruumi ehk 29% rohkem kui aasta varem.
Suurem osa neist asub korterelamutes (68%), keskmise pinnaga 86 m², siiski vähenes nõudlus uute eluruumide järele juba kolmandat järjestikust aastat. Mitteelamuid lubati 2023. aastal kasutusse 1036, nende kasulik pind on kokku 818 600 m².
Käesoleva aasta eesseisvaid probleeme ja väljavaateid vaadeldes on selge, et seoses ehitusmahtude jätkuva kahanemisega 2023. aastal on tööjõu suur puudujääk asendunud tööhõive vähenemisega ehitussektoris. Samas on jätkuvalt ehitussektori üheks suureks probleemiks kvalifitseeritud tööjõu suur defitsiit.
Konkurents nii erahangetes kui riigitellimustele on suurenemas, mis suurendab riski nn halli majanduse osakaalu kasvuks (maksupettused, ümbrikupalgad jmt).
Tänu Euroopa Liidu CO2 toetusmeetmetele on lähiaastatel sektoris oodata hoonete renoveerimistööde osakaalu kasvu, mis peaks sektorile ehitusmahtude osas pisut leevendust tooma.
Ehitustööd 2009–2023 (mln eurodes)
Ehitussektor 2024
