Eesti puitmajasektori ettevõtetes on Venemaalt ja Valgevenest pärit puidu osakaal senini olnud märkimisväärne – hinnanguliselt kolmandik puitmajatööstuse materjalist on Vene või Valgevene päritolu.
Osakaalud sõltuvad muidugi ettevõttest ja materjalivajadusest. Näiteks palkmajatootjad kasutavad peamiselt kohalikku puitu või impordivad seda vähesel määral Skandinaaviast, höövelmaterjali hangitakse Eesti vahendajatelt. Element- ja moodulmajatootjad peamiselt rahvusvahelistelt firmadelt Stora Enso, Lotus Timber ja Eesti saetööstustelt või vahendajatelt nagu Rait AS (Raitwood), Puumerkki, Puumarket jt.
Puudus üle kuue meetri pikkusest puitmaterjalist
Majatootjad soetavad materjali kvaliteedi, vajaliku ristlõike ja tugevusklasside, mitte päritolumaa järgi. Otse Venemaalt sektor endale toormaterjali ei hangi, ost käib ikka läbi vahendajate-edasimüüjate või Eesti kohalikust saetööstusest. Venemaalt ja Valgevenest imporditakse pigem toormaterjal sisse ja Eesti höövlitööstus teeb selle vajalikuks tooteks ja müüb edasi.
Toormaterjali kvaliteet sõltub lisaks päritolumaale veel mitmetest teguritest – metsa vanus, raiumise aeg, üraskikahjud jne. Tänane kitsaskoht on see, et kohaliku ja Skandinaaviast tuleva puitmaterjaliga saab suurem osa puitmajasektorist oma põhivajadused küll kaetud, kuid Venemaalt on senini pärit peamiselt üle kuue meetri pikkune puitmaterjal, mida mujalt ei saa nii lihtsalt.
Otsitakse alternatiive, tung Põhjamaade puidu järgi kasvab
Alternatiivid on muidugi olemas ja iga ettevõte peab leidma endale sobiva lahenduse – selleks on näiteks suuremas mahus Skandinaavia päritolu puittoodete kasutamine ning alternatiivsete tarneahelate leidmine, kohaliku toorme kasutamine, sõrmjätkatud puidu kasutamine vm.
Igal juhul otsitakse praeguses olukorras kõikvõimalikke alternatiive ning kasvanud nõudlus kergitab omakorda puitmaterjali hinda. Eesti puitmaterjali mittesobivuses siinkohal laialdast probleemi ei nähta.
Kiireid võimalusi puidutoorme probleemi lahendamiseks paraku pole, igaüks otsib võimalusi. Kindlasti on tung Põhjamaade puitmaterjali järgi oluliselt tõusnud.
Hinnatõuse on alati keeruline ennustada ja praegust olukorda ei mõjuta üksnes Venemaale kehtestatud sanktsioonid, vaid ka üleüldine turunõudlus. Raske hinnata, kas hetkeolukord on seotud kõige rohkem piirangute, suurenenud nõudluse, koroonaperioodi või muude asjaoludega. Selge on see, et puidust ehitamine on tõusutrendis, sellest ollakse järjest rohkem huvitatud ning olukord puitmajatööstuses ei ole lihtne, kuid võrreldes puitmajatööstusega on isegi keerulisemad väljavaated teistes sektorites, näiteks betooni- ja terasetööstuse valdkonnas.
Uute lepingute sõlmimisel on tellijad ja tootjad ettevaatlikud
Suuremahulist lepingute peatamist või ülesütlemist sektori ettevõtted ei raporteeri ja olemasolevate lepingute täitmisega saadakse hakkama. Projektid sõlmitakse tavaliselt vähemalt pool aastat ette ja hinda ei saa enam tagantjärgi muuta. Sellisel juhul makstakse vahe kinni ettevõtete kasumi arvelt. Pigem ollakse praegu ettevaatlikud nii majatehase kui kliendi poolt uute lepingute fikseerimisega.
Klientide puhul on täheldatud teatud passiivsust lepingute sõlmimisel, sest kliendid ootavad võimalikku hinnalangust. Majatootjate poolt peljatakse omakorda uusi lepinguid vastu võtta, sest ettenägemisvõime hinnatõusu osas puudub.
