Kui me ei taha olla Euroopale järgi jooksjad, kui tahame rohepööret ja mitte olla viimaste seas, siis tuleb hoonete renoveerimise teema suuremalt ette võtta. Sellest on kasu nii elanikele, ettevõtjatele kui ka riigile,“ on ettevõtja Karla Agan veendunud.
Praegu on Eestis on umbes 23 000 kortermaja, millest ca 4000 on rahuldavas seisukorras, ca 5000 liiga amortiseerunud selleks, et nende rekonstrueerimisega oleks mõtet tegeleda ja ca 14 000 korterelamut, millel eluiga, sisekliima ja energiatarbimine renoveerimise tulemusel tuntavalt paraneks.
Seni oleme riigi ja EL-i vahenditega renoveerimisse investeerinud ligi sada miljonit eurot aastas. „Tänase tempoga jätkates saaks need majad korda 140 aastaga: kui tõsta tempot nii, et tööd saaksid valmis 30 aastaga, oleks see suur edasiminek,“ nendib Agan. „Täna renoveerime aastas umbes 100 korterelamut. Kui suudaksime aastas renoveerida üle 300, oleks kasu suur. Ka kaks korda praegusest enam oleks suur samm edasi.“
Eesmärk paika
Tööde plaanimisel on soovitatav arvestada majanduslanguste ja turu kõikumistega: „Kui otsus oleks kahe aasta eest vastu võetud, oleks nii materjalitootjatel kui ka ehitajatel täna tööd. Pikk plaan on oluline ja mõistlikud riigid vaatavad ette. Esimene samm on jõuda poliitilise kokkuleppeni koalitsioonis: senise tibusammudega liikumise asemel peaks ette võtma suurema ambitsiooni.“
Hooned on suured energiatarbijad (Euroopa Liidus tarbitavast energiast kulub hoonetele 40–50%) ja nende renoveerimine on lihtsalt tõendatava tasuvusega tegevus. Seega saame näidata, milline on maksumus ja kui palju energiakulusid kokku hoitakse. Renoveerimistöö tulemusel paraneksid meie inimeste elutingimused, väheneksid kommunaalmaksed ning Eesti ettevõtted saaksid tööd.
Investeering on mõistlik
„Kui asja täna ette valmistaksime, siis võib-olla suudaks riik investeerida 100 miljoni asemel 200 miljonit, ent me ei räägi vaid kulust palkadele ja püsikuludest, me räägime investeeringust, mille tulemusena hoiab kogu ühiskond energiakuludelt kokku,“ ütleb ta. Vajalik summa on Agani hinnangul mõistlik laenata, sest riigi poolt hoonete renoveerimisse pandud raha on valdavalt eelarveneutraalne – riigieelarvest antav toetus renoveerimisprojektile, mis jääb tavaliselt 30–40% vahele, on samas suurusjärgus kogu renoveerimisprojekti teostamisest riigile laekuva maksutuluga: „Hoone rekonstrueerimisel tasutakse käibemaks, tulumaks, aktsiis jne. Lisaks oleks vaja kokkulepet pankadega, et nad lisaksid oma soodsama intressi ja pikema tagasimakseperioodiga nn rohelaenude hulka ka korterelamute renoveerimise laenud.”
Renoveerimistempo võimalikku hüpet aitavad saavutada tehases toodetud moodullahendused, mille tehnilised lahendused ja materjalid on standardsed. Niisugustes moodulites on juba läbi mõeldud ja paika pandud soojustuskiht, ventilatsioon, aknaavad. „Täna on üle Eesti pilootprojektina töös umbes 8 sellist objekti ja tulemused on lootustandvad,“ julgustab Agan.
Ühiste jõududega hankima
Lisaks sellele, et renoveerimistempo tõstmiseks on vaja ambitsiooni, raha ning tehnilisi lahendusi, tuleb panustada ka projektijuhtide koolitamisse, kes suudaksid maju n-ö paketeerida. „Kui juba 5 või 10 maja renoveerimist koos korraldada, siis on korraldustöö lihtsam ja soodsam,“ osutab ta. „Analoogsete majade osas saab paika panna tehnilise lahenduse, leppida ühistutega kokku ühises renoveerimiskavas, korraldada finantseerimine ning otsida ehitaja. Suuremad ehitusettevõtted oleksid sel juhul tööst samuti huvitatud, sest maht on kasvanud, töö saab suurema projektina ära teha, enam ei ole vaja iga korteriühistuga eraldi suhelda, mis võtab paratamatult aega ja energiat.“
Ideaalis võiks riigi poolt tulla ka tasuvusanalüüsi näidis, mis toob esile renoveerimisprojekti maksumuse koos tehnilise konsultatsiooniga, eelarvestab senised elektri- ja küttekulud ja näitab, milline saab olema investeeringu tasuvus.
Kriitika, mille kohaselt ei ole ehitajatel täna võimekust niivõrd suurt tööd ette võtta, lükkab Agan ümber. „Kui renoveerimisturul panustab riik 100 miljonit ja lisaks pandaks sisse näiteks 200 miljonit, oleks see siiski kogu ehitusturust väike osa. Olukorras, kus ehitusturg on madalseisus ja inflatsioon on vaja kontrolli alla saada, võiksimegi pigem renoveerimisega tegeleda, see aitaks pehmendada turu suuri kõikumisi.“
