• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Kinnisvara renoveerimisel tasub ehitusmaksumus eelnevalt läbiarvutada, et seeläbi hinnata investeeringu majanduslikku mõistlikkust. Foto: Pixabay

    Iga remont tulu ei too

    Sumedad suvekodud - romantilise Haapsalu vanalinnas asub suvetuba, kus nappidele ruutmeetritele on mahutatud uskumatult palju.

    Sumedad suvekodud

    Tallinna lähedal asub vahva maakodu, kus on tehtud algust vanavanemate loodud vana maja samm-sammulise taastamisega. Foto: Kadri Tamm

    Hellalt hoitud vanaema maja

    WDBE 2022 programmi tutvustav veebiseminar toimub 19. aprillil kl 15 veebipõhine konverentsi tutvustav avaseminar.

    WDBE 2022 programmi tutvustav veebiseminar

    Aasta tehasemaja 2022. Parimatest parimad tehasemajad. Kodumaja. Foto: Kasper van Wallinga

    Aasta parim tehasemaja on Kodumaja kortermaja

    Uued koolihooned said valmis. Kindluse kool on pilkupüüdev maamärk. Foto: aasta ehitusprojekti konkurss

    Uued koolihooned said valmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Kinnisvara renoveerimisel tasub ehitusmaksumus eelnevalt läbiarvutada, et seeläbi hinnata investeeringu majanduslikku mõistlikkust. Foto: Pixabay

    Iga remont tulu ei too

    Sumedad suvekodud - romantilise Haapsalu vanalinnas asub suvetuba, kus nappidele ruutmeetritele on mahutatud uskumatult palju.

    Sumedad suvekodud

    Tallinna lähedal asub vahva maakodu, kus on tehtud algust vanavanemate loodud vana maja samm-sammulise taastamisega. Foto: Kadri Tamm

    Hellalt hoitud vanaema maja

    WDBE 2022 programmi tutvustav veebiseminar toimub 19. aprillil kl 15 veebipõhine konverentsi tutvustav avaseminar.

    WDBE 2022 programmi tutvustav veebiseminar

    Aasta tehasemaja 2022. Parimatest parimad tehasemajad. Kodumaja. Foto: Kasper van Wallinga

    Aasta parim tehasemaja on Kodumaja kortermaja

    Uued koolihooned said valmis. Kindluse kool on pilkupüüdev maamärk. Foto: aasta ehitusprojekti konkurss

    Uued koolihooned said valmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Teedeehitajad: lihtsaid lahendusi ei paista

autor: KADRI TAMM
aprill 2022
Kategooria: Teedeehitus, EhitusEST aprill 2022
Praegu on tee-ehitajatel veel käed tööd täis: üks suurematest objektidest on tänavu Tallinna ringteel asuv Kanama-Valingu lõik. Fotod: Transpordiamet

Praegu on tee-ehitajatel veel käed tööd täis: üks suurematest objektidest on tänavu Tallinna ringteel asuv Kanama-Valingu lõik. Foto: Transpordiamet

Tee-ehitussektor on sattunud justkui halva ja veel halvema valiku otsa: ühest küljest on ette näha lähiaastatel drastilist rahastuse vähenemist teede korrashoiule ja arendamisele, teisalt on sõda Ukrainas paisanud turbulentsi toormeturu ja hinnad.

Raido Randmaa
Raido Randmaa

Transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktor Raido Randmaa möönab, et täna toimuvad regulaarsed kohtumised taristuehituse liiduga, et üheskoos leida tekkinud olukorrale lahendus. „Lahendus on vaja leida juba paar aastat tagasi töösse läinud objektidele, mida täna kallinenud toorme- ja kütusehindade valguses ei ole võimalik sama raha eest valmis ehitada. Eks me proovime leida valemit, mille alusel ja kuidas hinnatõusu kompenseerida, kuid see on üsna keeruline.“

Hinnatõusu taga on neli komponenti: bituumen, teras, imporditav graniitkillustik ning kütus. Kütuse hind on volatiilne ja lisab ebakindlust, muude komponentide osas tuleb ettevõtetel aga leida kiiresti uued tarneahelad.

Täna on Transpordiamet pannud hanked alates 24. veebruarist ootele. „Lükkame pakkumiste avamist edasi, et aru saada turul toimuvast ning saavutada kokkulepe ettevõtjatega. On oluline, et nii ettevõtted kui riik saaksid oma riske maandada, hind kujuneks võimalikult õiglaseks ja objekt saaks valmis ehitatud,“ selgitab Randmaa. Nii ei avata ka Pärnu-Uulu 2+2 teelõigu pakkumusi 4. aprillil, vaid jäädakse ootele edasise osas – eelduslik objekti maksumus 38 mln ilma km-ta kujuneb ilmselt reaalsuses kallimaks. „Kahjuks ei ole meil olemas taristuehitamise indeksit, millega saaks lepinguid siduda. Mõtted käivad ehitushinnaindeksi suunal, aga üldehituse indeks ei näita päris seda elu, mis taristuehitusel.“

Olemasolevad lepingud

Mis saab aga algavast hooajast ja lepingutest, mis on juba allkirjastatud? Randmaa: „Oleme teinud rahastuse osas riigile lisataotluse, kuid täna seda otsust sündinud ei ole. Kui rahastus jääb samaks, tuleb plaanid üle vaadata.“

Bosch

Randmaa sõnul on erinevaid hinnanguid, kuid prognoositult lähevad objektid 10–15% kallimaks: „Täit tõde me ei tea ja olukorda on keeruline hinnata: oleme teadmatuse faasis, me ei tea täpselt, mis toob tulevik. Selle aasta eelarve on kokku 228 mln eurot, sh 38 mln teede korrashoiuks ja 26,5 mln Rail Balticu CEF-vahendid ning omafinantseering. Kui hindadele 10–15% juurde panna, tuleb kokku oluline summa. Osad objektid jäävad sel juhul paratamatult selle aasta töögraafikust välja.“

Fookusesse võetakse objektid, mis on juba töös ja vaja ära lõpetada. Suurim neist on Võõbu-Mäo teelõik, mis valmib loodetavasti selle aasta lõpuks. Samuti Tallinna ringteel Kanama-Valingu lõik, Riia ring ning Tartu mnt-l Kärevere-Kardla lõik. „Räägime hetkel ettevõtetega läbi, mismoodi tänases hindade- ja tarnesituatsioonis jätkame. Oluliselt kallinevad piirded ning bituumeniga seotud tööd. Need kokkulepped ja kompenseerimine tuleb ära teha.“

Selle hooaja eelarvest on Randmaa sõnul 75% lepingutega kaetud, viimast 25% hoitakse reservis juhuks, kui seda on vaja olemasolevate lepingute kompenseerimiseks. Sel juhul uusi hankeid väga palju enam ei tulegi.

Pikas plaanis rahastus väheneb

Eraldiseisvalt Ukraina kriisist on ka üldises plaanis oodata lähiaastatel teedeehitusse suunatavate vahendite olulist vähenemist. Viimases kehtivas riigieelarve-strateegias väheneb teedeehituseks planeeritud raha drastiliselt. Kui sel aastal on riigi eelarvestrateegias investeeringuteks ette nähtud üle 190 miljoni euro, siis 2024. aastal kukub see summa 86 miljonini ja 2025. aastal veelgi enam – 63,6 miljonini.

„Tänase kõige viimase teadmise juures väheneb taristuehituse rahastus väga oluliselt. See on väga kõva kukkumine. Me elame teedeehitajate ja -inseneridena lootuses, et see summa vaadatakse üle. Hetkel on aga 2024. ja 2025. aastal ehituse rea peal praktiliselt ainult summa, millega suurte objektide puhul saame katta europrojektide riigi omaosaluse ehk 15% projekti maksumusest,“ räägib Randmaa.

Maanteeamet tellis 2019. aastal riigiteede teehoiu rahavajaduse analüüsi, mille lõppjäreldusena toodi välja, et Eesti teedesse investeeritakse liiga vähe, hoidmaks maanteid rahuldaval tasemel. Täna on remondivõlg, mis kataks maanteede seisundinõuetega vastavusse viimise, ligi 700 miljonit. Kui investeeringud ei suurene, paisub ka see summa kiiresti. Randmaa: „Me kõrvutame seda olukorda hambaraviga – kui hakkad kokku hoidma, siis kokkuvõttes summa ja investeerimisvajadus on suurem kui järjepidevalt asjaga tegeledes.“

Taristuehitus on riiklike investeeringute põhine – lõviosa valdkonna käibest tuleb läbi riiklike investeeringute. Kui investeeringute mahtudes toimub suur kukkumine, jäävad seisma masinad ja seadmed. Teisalt peavad osad töötajad endale rakendust otsima muudel elualadel, mis tähendab, et olukorra paranedes peab hakkama uuesti töötajaid otsima ja koolitama. „Valdkonna ettevõtted on mõistagi väga mures. Ilmselt jäävad osad masinad ja asfalditehased seisma,“ möönab Randmaa.

Suuremad objektid kevadsuvel 2022

Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 64,2–80,2 Võõbu–Mäo 2+2 teelõigu ehitus

Võõbu–Mäo vaheline lõik on viimane Kose–Mäo neljarajalisest maanteelõigust, mis peaks valmima 2022. aastaks. Uus tee rajatakse lõigu esimeses pooles (Võõbust Annani) praegusest maanteest paremale poole. Lõigu teises pooles (Annast Mäoni) ehitatakse uus tee osaliselt praegusest maanteest vasakule ja osaliselt kattub tee praeguse trassiga. Teelõigule on ette nähtud viis suuremat rajatist: Puiatu ökodukt, Anna liiklussõlm, Korba ja Võõbu viaduktid ning Kükita sild. Kavandatud on müratõkkevallid ja -seinad ning parkla (Kükita).

Võõbu–Mäo vahelise vahemaa läbimise teekond lüheneb tänu uuele teele ligi kaks kilomeetrit. Uue trassi esmane ülesanne on teenindada läbivat liiklust.

Liiklusohutuse tõstmiseks on ristumised kõrvalmaanteede ja kohalike teedega lahendatud eritasandiliselt. Ehitustööde maksumus on 58,7 miljonit eurot ning valmimise aeg on 2022. aasta. Tööde teostaja GRK Infra AS ja GRK Infra Oy.

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 29,6–34,2 Kanama–Valingu 2+2 teelõigu ehitus

4,6-kilomeetrine lõik ehitatakse 2+2 sõidurajaga maanteeks, et suurendada liiklusohutust, maantee läbilaskvust ja parandada sõidumugavust. Tööde käigus rekonstrueeritakse Kanama eritasandiline liiklussõlm, ehitatakse ümber Kanama viadukti rambid, ehitatakse Saue–Jõgisoo, Saue–Aila ja Vanamõisa eritasandilised liiklussõlmed, olemasolev Valingu viadukt lammutatakse ja kõrvale ehitatakse uus Valingu viadukt üle Keila–Tallinna raudtee, ehitatakse kolm jalgratta- ja jalgtee tunnelit, ehitatakse Saue–Jõgisoo autotunnel, kaks ringristmikku, ühendusteid ning jalgratta- ja jalgteid, paigaldatakse muutuvteabega liiklusmärgid. Ehitustööde maksumus on 27 miljonit eurot ning valmimise aeg on 2023. aasta algus. Tööde teostaja AS Trev-2 Grupp.

Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 166,7–171,1 Kärevere–Kardla 2+2 teelõigu ehitus

Kärevere–Kardla lõigu projektiga on kavandatud uus neljarajaline Tallinna–Tartu maantee lõik alates Kärevere sillast kuni Vorbuse–Kardla tee ristmikuni. Ümberehitatava maanteelõigu pikkus on ligikaudu 4,4 km. Kärevere–Kardla lõik läbib Kärevere looduskaitseala, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kärevere loodus- ja linnuala. Tööde käigus rajatakse Kärevere–Kardla lõigule 2 suurulukitunnelit ja 2 väikeulukitunnelit, kus ulukitel on võimalus liikuda teisele poole maanteed maantee alt läbi minnes. Kogu lõik on mõlemalt poolt tarastatud, et maksimaalselt vähendada ulukite sattumise tõenäosust maanteele.

Kärevere poolsesse otsa on kavandatud kõrval olevatele aladele pääsemiseks parempööretega peale- ja mahasõidud. Ühendus erinevate teepoolte vahel tagatakse läbi Kärevere poolse suurulukitunneli, kuhu on kavandatud sõidutee, mis on visuaalselt ja füüsiliselt eraldatud ulukite liikumisruumist.

Projektiga ehitatakse ka eluhoonete lähedusse 3 müratõkkeseina, et tagada liiklusmüra piirväärtusele vastav müratase. Ehitustööde maksumus on 15,12 miljonit eurot ning valmimise aeg on 2022. aasta sügisel. Tööde teostaja on Nordecon AS.

Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 180,1– 181,9 Riia sõlme koos kogujateedega rajamine

Tee-ehitustööd toimuvad Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa lõigus Raja tänavast kuni Variku raudteeviaduktini ja Jõhvi–Tartu–Valga maanteel lõigus Riia tn 140 ristmikust kuni Kantri hotellini. Samuti Aardla tänaval Riia maanteest kuni Savi tänava ristmikuni ning Tuvi tänaval vahemikus Riia tänavast kuni Varblase tänavani. Lisaks rajatakse täiendavaid ühendusteid ja läbimurdeid ning ehitatakse ümber olemasolevaid tänavalõike, mis asuvad objekti vahetus läheduses.

Teede äärde ehitatakse kergliiklusteed, et eraldada jalakäijad sõidukitest ning tagada puuduolevad ühendused. Rajatakse 3 uut viadukti sõidukitele, mille hulgas on 316,2 m pikkune viadukt üle Riia ringristmiku. Rajatakse 5 eritasandis teeületust jalakäijatele ja jalgratturitele, millest 2 koosnevad kahest eraldiseisvast viaduktist/rajatisest. Ehitatakse 9 ringristmikku. Ehitatakse ümber ligikaudu 2,5 km riigiteid. Rekonstrueeritakse ligikaudu 2 km linnatänavaid, juurde ehitatakse ligikaudu 2,4 km uusi linnatänavaid. Valmivad projektiga ettenähtud kogujateed ning uued tehnovõrgud. Võru–Tallinna suunale rajatakse veoautode parkla ja puhkekoht. Kõikidele maanteedele ja tänavatele rajatakse ka uus tänavavalgustus (v.a juurdepääsuteed).

Ehitustööde maksumus on 25,7 miljonit eurot ning valmimiseaeg on 2023. aasta algus. Tööde teostaja GRK Infra AS ja GRK Infra Oy.

Sildid: Eesti teedkriisriigieelarvesuuremad objektidteedeehitustooraineTranspordiametUkraina sõda
ShareTweet
Eelmine artikkel

Tulekul katusemeistrite MM ja IFD kongress

Järgmine artikkel

Kuidas arvutada hoone süsinikujalajälge?

Seotud artiklid

Ehitusmaterjalitootjad: turg lainetab. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Ehitusmaterjalitootjad: turg lainetab

ENNO REBANE, EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVJUHT
EhitusEST aprill 2022
Toorainepuudus ehitussektoris. Foto: Shutterstock
Probleem

Ehitussektor vaevleb toorainepuuduses

Ain Alvela
EhitusEST aprill 2022
Puidusektor otsib Vene puidule asendust Skandinaaviast. Foto: Shutterstock
Kriis

Puidusektor otsib Vene puidule asendust Skandinaaviast

Annika Kibus, Eesti Puitmajaliidu tegevjuht
EhitusEST aprill 2022
Hilkka Hiiop Niguliste kirikus. Foto Tairo Lutter/Scanpix
Portree

Hilkka Hiiop: kätt peab juhtima mõistus

KADRI TAMM
EhitusEST aprill 2022
hoone süsinikujalajälg. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Kuidas arvutada hoone süsinikujalajälge?

Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor ja Kimmo Lylykangas, Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri professor Kimmo
EhitusEST aprill 2022
Töötaja kaart. Terminivara rubriik ekspertiis. Foto: Shutterstock
Seadus

Tulekul: ehitusplatsidel registreerimise kohustus ja töötaja kaart

Merle Salmistu, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, õigusnõunik
EhitusEST aprill 2022
Järgmine artikkel
hoone süsinikujalajälg. Foto: Shutterstock

Kuidas arvutada hoone süsinikujalajälge?

Ajakiri siin:

EhitusEST aprill 2022

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2022

Sisuturundus

Armatura segisti. Foto: Onninen

Nutikas segistivalik – lisaks disainile läheb kasutajale korda mugavus ja sääst

04/04/2022
Ajaloolisest majast sai linna uhkus. Bauroc plokkide abiga on Viljandis Posti tänav 9 saanud uue hingamise üks uhke ja väärika ajalooga maja.

Ajaloolisest majast sai linna uhkus

04/04/2022
Dynabrac püstak

Uudne lahendus: püstak paika minutitega

04/04/2022
Terrassimaterjalide valikust ja võimalustest Puumarketis. Terrass. Foto: Thermory

Terrassimaterjalide valikust ja võimalustest Puumarketis

01/04/2022
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

01/02/2022

Remondi ja ehita sügis 2021

Remondi ja ehita oktoober 2021

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing blogi digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EKVÜ EMPL eriolukord haridus huvitav objekt interjöör katuseehitus liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne puit puitarhitektuur seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus taltech teedeehitus teede tehnokeskuse blogi ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!