Tee-ehitussektor on sattunud justkui halva ja veel halvema valiku otsa: ühest küljest on ette näha lähiaastatel drastilist rahastuse vähenemist teede korrashoiule ja arendamisele, teisalt on sõda Ukrainas paisanud turbulentsi toormeturu ja hinnad.
Transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktor Raido Randmaa möönab, et täna toimuvad regulaarsed kohtumised taristuehituse liiduga, et üheskoos leida tekkinud olukorrale lahendus. „Lahendus on vaja leida juba paar aastat tagasi töösse läinud objektidele, mida täna kallinenud toorme- ja kütusehindade valguses ei ole võimalik sama raha eest valmis ehitada. Eks me proovime leida valemit, mille alusel ja kuidas hinnatõusu kompenseerida, kuid see on üsna keeruline.“
Hinnatõusu taga on neli komponenti: bituumen, teras, imporditav graniitkillustik ning kütus. Kütuse hind on volatiilne ja lisab ebakindlust, muude komponentide osas tuleb ettevõtetel aga leida kiiresti uued tarneahelad.
Täna on Transpordiamet pannud hanked alates 24. veebruarist ootele. „Lükkame pakkumiste avamist edasi, et aru saada turul toimuvast ning saavutada kokkulepe ettevõtjatega. On oluline, et nii ettevõtted kui riik saaksid oma riske maandada, hind kujuneks võimalikult õiglaseks ja objekt saaks valmis ehitatud,“ selgitab Randmaa. Nii ei avata ka Pärnu-Uulu 2+2 teelõigu pakkumusi 4. aprillil, vaid jäädakse ootele edasise osas – eelduslik objekti maksumus 38 mln ilma km-ta kujuneb ilmselt reaalsuses kallimaks. „Kahjuks ei ole meil olemas taristuehitamise indeksit, millega saaks lepinguid siduda. Mõtted käivad ehitushinnaindeksi suunal, aga üldehituse indeks ei näita päris seda elu, mis taristuehitusel.“
Olemasolevad lepingud
Mis saab aga algavast hooajast ja lepingutest, mis on juba allkirjastatud? Randmaa: „Oleme teinud rahastuse osas riigile lisataotluse, kuid täna seda otsust sündinud ei ole. Kui rahastus jääb samaks, tuleb plaanid üle vaadata.“
Randmaa sõnul on erinevaid hinnanguid, kuid prognoositult lähevad objektid 10–15% kallimaks: „Täit tõde me ei tea ja olukorda on keeruline hinnata: oleme teadmatuse faasis, me ei tea täpselt, mis toob tulevik. Selle aasta eelarve on kokku 228 mln eurot, sh 38 mln teede korrashoiuks ja 26,5 mln Rail Balticu CEF-vahendid ning omafinantseering. Kui hindadele 10–15% juurde panna, tuleb kokku oluline summa. Osad objektid jäävad sel juhul paratamatult selle aasta töögraafikust välja.“
Fookusesse võetakse objektid, mis on juba töös ja vaja ära lõpetada. Suurim neist on Võõbu-Mäo teelõik, mis valmib loodetavasti selle aasta lõpuks. Samuti Tallinna ringteel Kanama-Valingu lõik, Riia ring ning Tartu mnt-l Kärevere-Kardla lõik. „Räägime hetkel ettevõtetega läbi, mismoodi tänases hindade- ja tarnesituatsioonis jätkame. Oluliselt kallinevad piirded ning bituumeniga seotud tööd. Need kokkulepped ja kompenseerimine tuleb ära teha.“
Selle hooaja eelarvest on Randmaa sõnul 75% lepingutega kaetud, viimast 25% hoitakse reservis juhuks, kui seda on vaja olemasolevate lepingute kompenseerimiseks. Sel juhul uusi hankeid väga palju enam ei tulegi.
Pikas plaanis rahastus väheneb
Eraldiseisvalt Ukraina kriisist on ka üldises plaanis oodata lähiaastatel teedeehitusse suunatavate vahendite olulist vähenemist. Viimases kehtivas riigieelarve-strateegias väheneb teedeehituseks planeeritud raha drastiliselt. Kui sel aastal on riigi eelarvestrateegias investeeringuteks ette nähtud üle 190 miljoni euro, siis 2024. aastal kukub see summa 86 miljonini ja 2025. aastal veelgi enam – 63,6 miljonini.
„Tänase kõige viimase teadmise juures väheneb taristuehituse rahastus väga oluliselt. See on väga kõva kukkumine. Me elame teedeehitajate ja -inseneridena lootuses, et see summa vaadatakse üle. Hetkel on aga 2024. ja 2025. aastal ehituse rea peal praktiliselt ainult summa, millega suurte objektide puhul saame katta europrojektide riigi omaosaluse ehk 15% projekti maksumusest,“ räägib Randmaa.
Maanteeamet tellis 2019. aastal riigiteede teehoiu rahavajaduse analüüsi, mille lõppjäreldusena toodi välja, et Eesti teedesse investeeritakse liiga vähe, hoidmaks maanteid rahuldaval tasemel. Täna on remondivõlg, mis kataks maanteede seisundinõuetega vastavusse viimise, ligi 700 miljonit. Kui investeeringud ei suurene, paisub ka see summa kiiresti. Randmaa: „Me kõrvutame seda olukorda hambaraviga – kui hakkad kokku hoidma, siis kokkuvõttes summa ja investeerimisvajadus on suurem kui järjepidevalt asjaga tegeledes.“
Taristuehitus on riiklike investeeringute põhine – lõviosa valdkonna käibest tuleb läbi riiklike investeeringute. Kui investeeringute mahtudes toimub suur kukkumine, jäävad seisma masinad ja seadmed. Teisalt peavad osad töötajad endale rakendust otsima muudel elualadel, mis tähendab, et olukorra paranedes peab hakkama uuesti töötajaid otsima ja koolitama. „Valdkonna ettevõtted on mõistagi väga mures. Ilmselt jäävad osad masinad ja asfalditehased seisma,“ möönab Randmaa.
Suuremad objektid kevadsuvel 2022
Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 64,2–80,2 Võõbu–Mäo 2+2 teelõigu ehitus
Võõbu–Mäo vaheline lõik on viimane Kose–Mäo neljarajalisest maanteelõigust, mis peaks valmima 2022. aastaks. Uus tee rajatakse lõigu esimeses pooles (Võõbust Annani) praegusest maanteest paremale poole. Lõigu teises pooles (Annast Mäoni) ehitatakse uus tee osaliselt praegusest maanteest vasakule ja osaliselt kattub tee praeguse trassiga. Teelõigule on ette nähtud viis suuremat rajatist: Puiatu ökodukt, Anna liiklussõlm, Korba ja Võõbu viaduktid ning Kükita sild. Kavandatud on müratõkkevallid ja -seinad ning parkla (Kükita).
Võõbu–Mäo vahelise vahemaa läbimise teekond lüheneb tänu uuele teele ligi kaks kilomeetrit. Uue trassi esmane ülesanne on teenindada läbivat liiklust.
Liiklusohutuse tõstmiseks on ristumised kõrvalmaanteede ja kohalike teedega lahendatud eritasandiliselt. Ehitustööde maksumus on 58,7 miljonit eurot ning valmimise aeg on 2022. aasta. Tööde teostaja GRK Infra AS ja GRK Infra Oy.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 29,6–34,2 Kanama–Valingu 2+2 teelõigu ehitus
4,6-kilomeetrine lõik ehitatakse 2+2 sõidurajaga maanteeks, et suurendada liiklusohutust, maantee läbilaskvust ja parandada sõidumugavust. Tööde käigus rekonstrueeritakse Kanama eritasandiline liiklussõlm, ehitatakse ümber Kanama viadukti rambid, ehitatakse Saue–Jõgisoo, Saue–Aila ja Vanamõisa eritasandilised liiklussõlmed, olemasolev Valingu viadukt lammutatakse ja kõrvale ehitatakse uus Valingu viadukt üle Keila–Tallinna raudtee, ehitatakse kolm jalgratta- ja jalgtee tunnelit, ehitatakse Saue–Jõgisoo autotunnel, kaks ringristmikku, ühendusteid ning jalgratta- ja jalgteid, paigaldatakse muutuvteabega liiklusmärgid. Ehitustööde maksumus on 27 miljonit eurot ning valmimise aeg on 2023. aasta algus. Tööde teostaja AS Trev-2 Grupp.
Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 166,7–171,1 Kärevere–Kardla 2+2 teelõigu ehitus
Kärevere–Kardla lõigu projektiga on kavandatud uus neljarajaline Tallinna–Tartu maantee lõik alates Kärevere sillast kuni Vorbuse–Kardla tee ristmikuni. Ümberehitatava maanteelõigu pikkus on ligikaudu 4,4 km. Kärevere–Kardla lõik läbib Kärevere looduskaitseala, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kärevere loodus- ja linnuala. Tööde käigus rajatakse Kärevere–Kardla lõigule 2 suurulukitunnelit ja 2 väikeulukitunnelit, kus ulukitel on võimalus liikuda teisele poole maanteed maantee alt läbi minnes. Kogu lõik on mõlemalt poolt tarastatud, et maksimaalselt vähendada ulukite sattumise tõenäosust maanteele.
Kärevere poolsesse otsa on kavandatud kõrval olevatele aladele pääsemiseks parempööretega peale- ja mahasõidud. Ühendus erinevate teepoolte vahel tagatakse läbi Kärevere poolse suurulukitunneli, kuhu on kavandatud sõidutee, mis on visuaalselt ja füüsiliselt eraldatud ulukite liikumisruumist.
Projektiga ehitatakse ka eluhoonete lähedusse 3 müratõkkeseina, et tagada liiklusmüra piirväärtusele vastav müratase. Ehitustööde maksumus on 15,12 miljonit eurot ning valmimise aeg on 2022. aasta sügisel. Tööde teostaja on Nordecon AS.
Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 180,1– 181,9 Riia sõlme koos kogujateedega rajamine
Tee-ehitustööd toimuvad Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa lõigus Raja tänavast kuni Variku raudteeviaduktini ja Jõhvi–Tartu–Valga maanteel lõigus Riia tn 140 ristmikust kuni Kantri hotellini. Samuti Aardla tänaval Riia maanteest kuni Savi tänava ristmikuni ning Tuvi tänaval vahemikus Riia tänavast kuni Varblase tänavani. Lisaks rajatakse täiendavaid ühendusteid ja läbimurdeid ning ehitatakse ümber olemasolevaid tänavalõike, mis asuvad objekti vahetus läheduses.
Teede äärde ehitatakse kergliiklusteed, et eraldada jalakäijad sõidukitest ning tagada puuduolevad ühendused. Rajatakse 3 uut viadukti sõidukitele, mille hulgas on 316,2 m pikkune viadukt üle Riia ringristmiku. Rajatakse 5 eritasandis teeületust jalakäijatele ja jalgratturitele, millest 2 koosnevad kahest eraldiseisvast viaduktist/rajatisest. Ehitatakse 9 ringristmikku. Ehitatakse ümber ligikaudu 2,5 km riigiteid. Rekonstrueeritakse ligikaudu 2 km linnatänavaid, juurde ehitatakse ligikaudu 2,4 km uusi linnatänavaid. Valmivad projektiga ettenähtud kogujateed ning uued tehnovõrgud. Võru–Tallinna suunale rajatakse veoautode parkla ja puhkekoht. Kõikidele maanteedele ja tänavatele rajatakse ka uus tänavavalgustus (v.a juurdepääsuteed).
Ehitustööde maksumus on 25,7 miljonit eurot ning valmimiseaeg on 2023. aasta algus. Tööde teostaja GRK Infra AS ja GRK Infra Oy.
