Riigikogu võttis 23. märtsil vastu maksukorralduse seaduse muudatuse, millega nähakse alates 1. oktoobrist 2023 ette kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaksmääramine ehitussektoris.
Sisuliselt tähendab see ehitusplatsil elektroonilise registreerimissüsteemi sisseseadmise kohustust ning ehitussektoris nn töötaja kaardi kasutuselevõtmist.
Seadusel kindel eesmärk
Seaduse eesmärk on vähendada ehitussektoris esinevaid riske. Riigi vaatest on olulisemaks probleemiks keskmisest kõrgem maksurisk ehituses (töövõtuahelas osalise ümbrikupalga maksmine, valeandmete esitamine käibemaksukohustuse vähendamiseks, käibe varjamine, registreerimata tööjõu kasutamine jm).
Ehitussektori ettevõtjate vaatest on probleemiks, et lepinguõiguslike meetmete abil on keeruline kindlaks määrata kogu ehitusplatsil tegutsevate ettevõtjate ahelat. Isegi kui peatöövõtja rakendab kõiki võimalusi, et veenduda, kas ehitusplatsil viibivad vaid selleks õigustatud isikud (see puudutab nii kohalikke töötajaid kui ka välismaalastest töötajaid), kaasneb sellega ettevõtjatele paratamatult suur halduskoormus. Seadusest tulenevate kohustuste (töökeskkonnanõuete, maksude tasumise) täitmata jätmisega kaasnevad omakorda olulised konkurentsimoonutused.
Endiselt on keeruline ka ausate ja seaduskuulekate ettevõtjate osalemine riigihangetel, kus pahatihti on määravaks kriteeriumiks pakkumuse hind – sellistel juhtumitel saavad paratamatult konkurentsieelise ümbrikupalka maksvad ettevõtjad. Need probleemid kogumis põhjustavad seaduskuulekuse languse terves ehitussektoris.
Koostamisel tehniline lahendus
Töövõtuahela fikseerimiseks luuakse Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonna rakendus, kus töövõtuahela iga lüli saab ära märkida enda alltöövõtjad. Registreerimise eelduseks on, et iga järgnev lüli saab andmed sisestada alles siis, kui eelnev tase on teda enda alltöövõtjaks märkinud ja objektiga sidunud.
Maksu- ja Tolliameti andmekogusse koonduvad andmed ehitise, ehitustööde, nende tellija, ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta ning need andmed saadakse ehitusobjektile paigaldatava elektroonilise registreerimissüsteemi kaudu. Täpsemad tehnilised nõuded registreerimissüsteemile töötatakse välja eraldi määrusega, seejuures on seatud eesmärgiks vältida käsitsi aruandlust, mistõttu andmevahetus registreerimissüsteemi ning riigi andmekogu vahel automatiseeritakse. Süsteemi kasutamiseks ning ehitusplatsil viibivate isikute tuvastamise hõlbustamiseks nähakse ette ühtne töötajate kaartide vorm.
Töötaja kaart näitab, kes võib objektil viibida. Töötajale väljastatav unikaalne töötaja kaart seotakse isikuga Maksu- ja Tolliameti töötamise registris ning kaart saab olema universaalne, st kasutatav sõltumata ehitusobjektist ja elektroonilisest registreerimis- või läbipääsusüsteemist. Kaartide valmistamise ja väljastamise korraldab Maksu- ja Tolliameti lepingupartner, kes leitakse riigihanke korras. Töötaja kaardi eest võetava tasu suurus ei või ületada kaardi valmistamisega seotud otseseid kulusid ning Maksu- ja Tolliameti hinnangul on kulu ühe kaardi kohta ca 6 eurot.
Ehitussektori ettevõtete vaatest saabki kõige olulisemaks muudatuseks pidada töötaja kaardi kasutusele võtmist. Kuigi seadusega täidetakse ka riigi vaatest olulisi eesmärke (maksukahju vähendamine, töötervishoiu ja tööohutusalase järelevalve hõlbustamine), siis ehitusettevõtjate vaatest ei seisne töötaja kaardi olulisim eesmärk mitte avaliku sektori funktsioonide tarbeks andmete kogumises, edastamises või muul viisil töötlemises, vaid eesmärgiks on võimalikult hõlpsalt tuvastada, kas isikul on õigus ehitusobjektil viibida, et mitte lubada ehitusobjektile isikuid, kellel selleks õigus puudub.
Eesmärk on anda kindlus, et isiku puhul on kontrollitud ja täidetud riigis viibimise ja töötamise õiguslikud eeldused ning et isik on töövõtuahelas seaduslikult seotud peatöövõtjaga või tema alltöövõtjaga.
Lisaks saab töötaja kaardi kohustuse rakendamist pidada ka tõhusaks meetmeks halli majanduse ja ebaausa konkurentsi vähendamisel ehitussektoris.
Töövõtja kohustused
Peatöövõtja
On kohustatud esitama maksuametile andmed registreerimiskohustusega ehitustööde kohta vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist ning tagama registreerimissüsteemi paigaldamise, kasutamise ja töökorrasoleku. Sõltuvalt objekti suurusest, töötajate arvust ning kasutatava tarkvara funktsionaalsusest hinnatakse süsteemi kasutamisega kaasnevaks kuluks 500–1000 eurot kuus ehitusobjekti kohta, millele võib lisanduda turnikee, värava jne maksumus/rent, mille olemasolu on soovituslik. Kulud sõltuvad olulisel määral ka sellest, kas peatöövõtjal on täna juba mõni kaardisüsteem ja vastav tarkvara kasutusel või mitte.
Läbipääsusüsteemide rakendamise praktilised küsimused võivad kerkida teede, raudteede ja tehnovõrkude ehitamisel, kus ehitamine võib toimuda väga pikkadel lõikudel, mis ei ole mõnel juhul omavahel ühenduses. Sellistel objektidel võib olla mitmeid juurdepääsuvõimalusi, mis lisaks ajas muutuvad. Seaduses on jäetud võimalus lahendada need erisused ministri määrusega.
Alltöövõtja
On kohustatud kinnitama ehitusobjektil tööde teostamist ja esitama andmed enda alltöövõtjate kohta. Iga ehitusettevõtja (nii peatöövõtja kui alltöövõtja) on kohustatud märkima andmekogus tema poolt ehitusplatsile lubatud isikud. Tehniline lahendus selleks kavandatakse nii, et andmekogus lubatakse ehitusplatsile vaikimisi kõik ettevõtja töötajad, kes on töötamise registrisse kantud, kuid vajadusel on ettevõtjal võimalik ehitusplatsile juurdepääsuõigust piirata.
Lisaks peab iga ehitusettevõtja tagama, et tema poolt ehitusplatsile lubatud isikutel oleks olemas tuvastusvahend ning isikud fikseeriksid elektroonilises registreerimissüsteemis kõik ehitusplatsile sisenemised ja sellelt lahkumised. Üldjuhul on tuvastusvahendiks ühtne töötaja kaart, kuid paindlikkuse säilitamiseks on jäetud võimalus kasutada ka ID-kaarti või muud keskse registreerimissüsteemiga ühildatavat tuvastusvahendit (nt mobiilirakendust).
Registreerimiskohustus kohaldub
- Ehitusplatsil registreerimise kohustus rakendub suurematele ehitusobjektidele – esialgu on kavas kohustust rakendada ehitustöödele, mille eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja platsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või mille eeldatav maht ületab 500 inimtööpäeva. Lävend saab seega olema identne nende kriteeriumitega, mille suhtes kehtib täna kohustus esitada Tööinspektsioonile ehitamise alustamise teade. Ehitusobjektide arv, mis saab olema registreerimiskohustusega hõlmatud, on ca 1000 ehitusobjekti aastas.
- Riik plaanib hiljemalt kolme aasta möödumisel hinnata seaduse mõjusid ja registreerimiskohustuse optimaalsust ning selle laiendamise vajadust ja võimalusi.
- Registreerimiskohustus rakendub ehitustöödele, millega alustatakse 1. oktoobril 2023 või hiljem. Samuti laieneb kohustus ehitustöödele, millega on alustatud enne 1. oktoobrit 2023, kui ehitustööde eeldatav lõpptähtaeg on 1. oktoober 2024 või sellest hilisem kuupäev.
