Aasta 2021 algas ehitusmaterjalitööstuse jaoks keeruliselt, ent lõpp oli palju positiivsem. Muutused olid küll tormilised – kui I kvartalis kahanes meie liikmete ehitusmaterjalide müük Eesti turul 10%, siis II kvartalis oli tõus üle 30%.
Selline kiire üles-alla liikumine toob kaasa probleemid toorme hankimisega, tööjõu kasutamisega ja tellimuste täitmisega. Eelmise aasta lõpus hakkas pilt veidi selgemaks saama ja vaatamata erilaadsetele probleemidele näitas kõrgenenud nõudlus tootjatele rohelist tuld.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete käive kasvas 2021. aastal ligikaudu 19% võrra – 640 miljoni euroni. Suurem kasv toimus meie siseturul, kuid ka ekspordikäive kasvas ligikaudu 10% võrra – 223 miljoni euroni. Olulisemad eksportijad on ehitusvahtude ja vuugihermeetikute valmistaja Krimelte kõrval avatäidete tootjad/paigaldajad (Metus-Est, Tammer, Saajos, Viking Window, Saku Metall Uksetehas, Malmerk Fassaadid, Lasita Aken), betoonelementide ettevõtted (Muuga Betoonelement, E-Betoonelement, Framm, TMB Element, Betoneks), lubjakivitoodete pakkujad (Nordkalk), müürikivide tootjad (Bauroc), katusetoodete müüja Monier, plasti ja ehituskeemia firmad (Pipelife Eesti, HAKA Plast, Remei Baltica).
Otsitakse uusi tarnevõimalusi
Selle aasta algus on viiruse lainetustest tingituna säilitanud probleemid tööjõu ja toormega, ometi tundus tulevik senisest selgem – seni kuni Venemaa-Ukraina sõja uus etapp lajatas täiesti uute probleemidega.
Ukrainast/Venemaalt/Valgevenest imporditud toorme ja koostisosade asendamise vajadus ähvardab võimalusega ehitustööd seisata. Üks keerukamaid tooterühmi on ehitusteras, kuna Euroopasse on seda suures mahus sisse ostetud.
Eriti hull on olukord sarrusterasega (armatuurterasega). Ilma selleta betoonkonstruktsioonide tootmist ja ehitamist ei kujuta ette. Senini on saadud sarrusterast Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest, seejuures on toodete käive olnud kiire, mistõttu suuri varusid Eestis pole. Lahendusi küll otsitakse, aga see võtab aega. Võimalik, et tuleb pöörduda Aasia riikide poole.
Tagatipuks on jõutud sinnamaani, et Skandinaavia ettevõtted keelduvad toodete müügist Eestisse. Ehituses on praegu nõudlus kõrge, kuid ilma metallita jäävad paljud ehitised lihtsalt seisma. Kukkumine võib tulla valus ja mitte ainult tööstusele ja ehitusele, vaid kogu majandusele. See puudutab nii hooneid kui ka Rail Baltica taristuobjektide ja teede ehitamist.
Ehitusse puutuvalt on probleem väga suur pika keti ulatuses, sest kõigepealt saavad pihta betoonkonstruktsioonide valmistajad ja nende ehitajad, seejärel kogu ehitus, suur osa ehitusmaterjalitööstusest (näiteks: kui seinasid ei saa enam ehitada, siis pole ka valmivaid uksi ja aknaid kuhugi panna jne), siis tellijad oma lepingutega jne. Betooni saame kodumaistest materjalidest edukalt edasi valmistada, paraku on betooni sisse ka terast vaja.
Nüüd on vaja kõigi osapoolte koostööd, et eluks läheks võimalikult normaalselt edasi, meie inimesed saaksid hakkama ja jõuaksime ka abivajajaid aidata.
