EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.
Maanteeamet, Eesti Maanteemuuseum, Järvamaa Kutsehariduskeskus ja teedeehituse veteranid alustasid esimese eestlaste projekti järgi ehitatud, 1948. aastal valminud teehöövli V-1 taastamist. Tegemist on esimese Eestis projekteeritud ja ehitatud iseliikuva autogreideriga, mis valmis insener Arnold Volbergi (1900-1967) käe all. Oma looja järgi...
Loe edasiEesti Ehitusettevõtjate Liit on kokku löönud valdkonna 2019. aasta tulemused ja annab hinnangu käesoleva aasta arengutele. Käesoleva aasta väljavaateid hinnates on Eesti ehitusturgu ees ootamas tuntav sektori jahenemine. 2019. aasta numbrid koos Indrek Peterson, Eesti Ehitusettevõtjate...
Loe edasiKui kolm aastat oli meie ehitusmaterjalitööstus edenenud suurepäraselt, siis 2019. aasta võttis hoogu maha. Kodumaine turg oli kogunisti miinuses, aga hea kasv ekspordi osas lubas ka kogutulemusel muutuda positiivseks. Erinevate ehitiste ja erinevate tooterühmade osas on pilt erinev. Eluhoonete osas...
Loe edasiEesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) koostöös erinevate huvigruppidega on koostanud projekteerimise ja ehitustööde riigihangete standardi EVS 915 uustöötluse. Võrreldes 2012. aastal jõustunud standardi esmatöötlusega hakkab uustöötlus koosnema kahest eraldi osast. Standardisarja esimene osa käsitleb projekteerimist ning...
Loe edasiEelnevates EhitusESTi numbrites on „Terminivara“ rubriigis ilmunud artiklid „Ehitusala oskussõnavara“ ning „Ehitusprojekti etapid ja osalised“, käesolevas artiklis soovin avada terminite „ekspertiis“ ja „ekspert“ tagamaid. Käesolev teema on kerkinud esile ehitusseadustiku kahe paragrahvi pealkirjast – § 14 „Ehitusprojekti koostamine ja projekti...
Loe edasiAadu Lassi nimelised teedevaldkonna auhinnad anti meestele, kes kujundanud Eestis teede hooldamist. Elutööpreemia saanud Koit Tsefelsi eestvedamisel erastati Eestis teehooldustööd, inseneripreemia pälvinud Märt Puust lõi teeilmasüsteemi, mille alusel tehakse libedusetõrjet. Kümmekonna aasta eest Maanteeametit juhtinud Koit Tsefels nimetab teehoiukavasid ilusaks...
Loe edasiEesti teeilmasüsteemi väljaehitanud Märt Puust on kindel, et Lätist ja Leedust oleme selles valdkonnas kindlalt eespool. Ka Soomega võrreldes ei ole meil midagi häbeneda. Eesmärk on aga juba lähiajal mitmekordistada teeilmajaamade arvu Eesti teedel ning katsetatakse arvutusmudeleid, millega leida infot teeoludest...
Loe edasiMaanteeameti strateegilise planeerimise direktor Martin Lengi annab ülevaate 2020. aasta plaanidest: mis saab teehoiukavast? Kuidas edeneb suurprojektide ettevalmistus? Millised on strateegilised eesmärgid? Kuidas on edenenud teehoiukava planeerimine? Teehoiu pikaajalise rahastamise stabiilsus on pikka aega murekoht olnud. Teehoiu planeerimise ja rahastamise...
Loe edasiVäo liiklussõlme ehitamine Olemasolev Väo ristmik on ammendanud oma läbilaskevõime – on ju tegemist ühe Eesti koormatuima ristmikuga, mida läbib ööpäevas ligi 49 000 autot. Eeldatakse, et kahekümne aasta pärast on neid ööpäevas umbes 60 000. Väo eritasandiline liiklussõlm asub...
Loe edasiAastal 2020 tehakse lõuna regioonis töid umbes 40 miljoni euro eest. Rekonstrueeritakse seitse teelõiku: Vinso–Kirmsi lõik (kilomeetritel 25,9–35,1), Varese–Vaabina lõik (kilomeetritel 9,4–22), Kuigatsi–Soontaga lõik (kilomeetritel 57,2–65,3), Muuga–Hänikese lõik (kilomeetritel 0–1), Reola lõik (kilomeetritel 0–1,4), Võisiku–Kuningamäe lõik (kilomeetritel 35,8–43) ja Kaave–Kaavere...
Loe edasiTelli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!
EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.
ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!