Märt Puust: Teede meteoroloogias oleme Lätist ja Leedust kindlalt ees

Ka Soomega võrreldes ei ole meil midagi häbeneda. Eesmärk on aga juba lähiajal mitmekordistada teeilmajaamade arvu Eesti teedel ning katsetatakse arvutusmudeleid, millega leida infot teeoludest kogu maantee ulatuses.

Kuidas ja miks te sattusite teede meteoroloogia teemaga tegelema?

Märt Puust: Pärast taasiseseisvumist mängis Eesti teedemajanduse ülesehitamisel olulist rolli tolleaegse Maanteeameti juhtide otsus luua aktiivsed koostöösidemed põhjanaabritega. Ilmselt mäletavad paljud Soome hooldetehnika laialdast taaskasutamist 90-ndatel aastatel. Otsiti ka võimalusi, kuidas talihoolet efektiivsemaks muuta ja üritati kiirelt õppida soomlaste kogemustest. Mina olin 1993. aasta lõpus Tallinna Polütehnilise Instituudi (tänane Tallinna Tehnikaülikool) teedeehituse lõpukursuse kõrvalt värskelt tööle asunud Maanteeametisse. Soome keel oli mul televisiooni abil enam-vähem suus, mistõttu arvati, et mind on sobiv saata Soome Maanteeametisse teede meteoroloogia asjandust uurima. Eesmärk oli seda ka Eestis juurutama hakata.

Püsiv koostöö sünoptikutega Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist (tänane Keskkonnaagentuur) käivitus 1995. aastal ja samal aastal paigaldasime Eestisse ka neli esimest teeilmajaama. Sellest alates olen vaatamata erinevatele ametipositsioonidele olnud teede meteoroloogia valdkonna arengutega pidevalt seotud.

Tänasel päeval olete põhitegevusena seotud Teedeinfokeskuse veebikeskkonna arendamisega. Millist infot veebikeskkond jagab?

Kaasaegse talihoolduse üks nurgakivi on hästi arendatud teeilmajaamade ja teekaamerate võrgustik. Täpseid reaalaja andmeid erinevate sünoptiliste mudelprognoosidega kombineerides on võimalik lähitundideks koostada üsna täpsed teeilmaprognoosid, ehk ennustada ette tee temperatuuri ja tee seisukorra muutusi. Oma töös kasutame erinevate riikide baas-ilmamudelite andmeid ja kohapeal arendame oma teeilmamudelit.

Teedeinfokeskuse veebikeskkond on platvorm, kuhu on koondatud võimalikult palju teehoolde juhtimist toetavat informatsiooni.

Kes on selle info kasutajad?

Teenus on mõeldud eeskätt teehooldajatele. Nad peavad tegema ennetavat hooldust, et libedust ära hoida. Siin tulebki appi meie teadmine – oskame ette vaadata, mida hakkab teede seisukord tegema lähitundidel. Me näitame seda teavet ette kuni 48 tundi. Lisaks kohtume igal õhtul virtuaalses koosolekuruumis Riigi Ilmateenistuse sünoptikutega ja arutleme 10 minutit prognooside üle. See on oluline osa meie teenusest, et prognoosides oleks ka professionaali vaade, millega kommenteeritakse ilmastikust tekkivaid situatsioone, aidatakse tõlgendada, millega peab kindlasti arvestama ja millesse tuleks suhtuda reservatsiooniga. Sellega on ka kontroll peal infol, mis muidu tuleb meil automaatselt süsteemist. Koosoleku video jääb kasutajatele 24 tunniks teenuse keskkonda üles ning teehooldajad võivad kasvõi hommikul tulla uuesti kuulama, mida sünoptik eelmisel õhtul ütles ja kas see ka täide läks. Ma ei ole sellist võimalust üheski teises riigis näinud.

Kui palju teil on kliente, kes seda infot ostavad?

Eestis on meil täna kümmekond klienti, nende hulgas on kõik riigiteid hooldavad 8 ettevõtet. Lähiajal on kavas laieneda Lätti, kus äsja kirjutasime alla lepingu kogu Läti riigiteede võrku hooldava ettevõttega.

Kas lisaks sünoptikute kasutamisele on meie teeilma prognoosimine veel millegi poolest ainulaadne võrreldes naaberriikides tehtavaga?

Kasutame mitut prognoosi. Soome kasutab näiteks ainult Soome riikliku ilmaprognoosi mudelit, Lätis polegi sellist teenust, Leedus katsetatakse Rootsi mudelit. Meie kasutame Soome, Rootsi, Norra ja Eesti prognoose. Kui need on erinevad, siis toome erisused välja ja saame anda rohkem infot, milline on teeolude muutus erinevate stsenaariumite puhul. Eestis on meil lisaks 70 teeilmajaamale ja 25 sünoptilisele ilmajaamale ka 6 nii-öelda liikuvat ilmajaama. Kasutame selleks liinibusside võrku. Teede Tehnokeskus on soetanud 2 seadet ja Maanteeamet 4, mis kõik on paigaldatud Lux Ekspressi bussidele ja mis sõidavad iga päev maha tuhandeid kilomeetreid. Lätis sõlmitud lepingu raames on plaanis kaubaautodele paigaldada kuni 20 seadet. Võib juhtuda, et järgmiseks aastaks on Läti liikuvate anduritega isegi paremini kaetud.

Kas me praegu oleme oma naabritest teede meteoroloogia info kogumisel ja jagamisel ees?

Lätist ja Leedust oleme kindlasti ees. Soomlastega käime ühte jalga. Meie viimaste aastate arengud on olnud ehk kiiremadki, kuid soomlased on suuremad ja vahendeid on rohkem. Meie tugevus on, et suudame kogutud info teha kasutajale mugavalt kättesaadavaks. Aga meil on veel palju minna.

Kuhu suunas lähete, mis vajab meil teede meteoroloogias edasiarendamist?

Tunnetame, et teeilmajaamade võrk ei ole täna piisav. Talihoolduse nõudeid on tõstetud ja mõõtmispunktide arv peaks ka seetõttu suurenema. Testime praegu erinevaid lihtsustatud mõõtejaamade süsteeme, mida oleks kerge paigaldada, kust oleks lihtne andmeid koguda ja mis ei nõuaks palju elektrit. Tahaksime nende abil mitmekordselt andmete kogumise võrku suurendada. Lisaks sooviksime rohkem kasutusele võtta liikuvaid seadmeid.

Pilootprojektina testime Maanteeametiga katseprojektina, kuidas jõuda punktide andmetest joonandmeteni – et meil oleks näiteks kogu Tallinna ja Tartu vaheline maantee teeolude infoga kaetud. Katsumegi suurandmete analüüsiga leida seoseid punktide ja punktidevaheliste teelõikude vahel. Sellega oleksime tulevikus võimelised andma nii reaalajainfot kui ka prognoose terve tee kohta. Praegu on esimene katse töös.

Aadu Lassi elutööpreemia pälvis 2019. aastal Koit Tsefels, kellega intervjuud loe siit.

Märt Puust

Aadu Lassi inseneripreemia laureaat

• Alates 2015. aastast AS-i Teede Tehnokeskus ITS osakonna projektijuht
• Teedevaldkonnas tegutsenud alates aastast 1995, olnud nii Maanteeameti peadirektori asetäitja kui ka Eesti Asfaldiliidu tegevjuht
• Viimased 20 aastat tegelenud teeilma temaatikaga, andnud suure panuse Eesti teeilmajaamade võrgu ja teehoolde tugisüsteemide rajamisse
• Kolmel viimasel aastal on arendanud Teedeinfokeskuse veebikeskkonda, mis on oluliseks töövahendiks kõigile riigiteede hooldajatele
  Allikas: Maanteeamet