Tulekul projekteerimise ja ehitustööde riigihangete standardi uustöötlus

Võrreldes 2012. aastal jõustunud standardi esmatöötlusega hakkab uustöötlus koosnema kahest eraldi osast. Standardisarja esimene osa käsitleb projekteerimist ning teine osa ehitustöid. Standardisarja eesmärgiks on vältida riigihangete praktikas harjumuseks saanud vigasid ning anda soovitusi ja juhiseid hea tavaga kooskõlas olevate hangete korraldamiseks. Standardi jõustumine on kavandatud käesoleva aasta teise kvartalisse.

Kõik saab alguse hankija eeltööst

Ehitustööde riigihangete puhul on tihti probleemiks ehitustööde hankimine puuduliku ehitusprojekti alusel. Sealhulgas sellise dokumentatsiooni alusel, mille alusel ehitustöid tegelikkuses teha ei saa või muutuvad ehitustööde käigus hankija soovid ning ehitajal tuleb korraldada lahenduste ümber- või juurde projekteerimine. Puudulik ehitusprojekt on tihti ka olulisemaks põhjuseks, miks ehitamine venib ja kallineb. Samas peegeldab puudulik ehitusprojekt aga märksa suuremat probleemide ringi. Selleks on hankija ebapiisav eeltöö ehituse tervikprojekti kavandamisel. Seetõttu jäävad kerkivad probleemid põhjendamatult järgmiste etappide teostajate, st projekteerija ja ehitaja kanda.

Ehituse tervikprojekt hõlmab väga erinevate tegevuste korraldamist ja erinevate küsimuste üle otsustamist. Ehituse tervikprojekti elluviimine võtab praktikas peaaegu alati rohkem aega, kui harjumuspäraselt ette kujutatud. Olulised tegurid, mis ehituse tervikprotsessi ajaliselt kui ka kvalitatiivselt mõjutavad, on hankija eeltööd, ehitusuuringute tegemine kui ka ehitusprojekti koostamine. Hankijad eelistavad tihti aega kokku hoida ehituseelse protsessi pealt. Loodetakse, et ehitamisega samal ajal projekteerides (või ehitusuuringuid tehes) on võimalik aega ja raha kokku hoida. Samas näitab praktika, et ehitusprojekti vigade parandamine või projektis oluliste muudatuste tegemine ehitusprotsessi käigus on reeglina kõige ebasobivam ja kallim. Hankija ebapiisav panus ehituse tervikprojekti kavandamisel toob omakorda kaasa vaidlused. Selles aga kaotajaks jääb enamasti hankija ise, sõltumata vaidluse formaalsest tulemusest – kannatab ennekõike lõpptulemus.

Milline ehitustööde riigihange peegeldab head tava?

Standardi uustöötluses lähtutakse põhimõttest, et ehituse tervikprojektis tegutsevad kõik osapooled heas usus ja koostöös. See tähendab omavahel info jagamist, ühise eesmärgi saavutamise nimel tegutsemist (viisil, et ei kahjustata üksteise huve) ning ausalt ja õiglaselt käitumist. See omakorda loob eeldused hankija, projekteerija, ehitaja ja omanikujärelevalve teostaja õiguste, kohustuste ja vastutuse selgemaks piiritlemiseks.

Hea tavaga kooskõlas olevaks võib pidada sellist ehitustööde riigihanget, mis arvestab vähemalt järgmiste põhimõtetega:

• Esmased ehitusuuringud peavad olema läbi viidud enne projekteerimishanke välja kuulutamist ning esmaste ehitusuuringute tegemist ei jäeta projekteerija (ega hoopiski ehitaja) ülesandeks. Hankijal peab olema kontroll ehitusuuringute mahu ja sisu üle, kuna need on ehituse tervikprojekti õnnestumise üheks olulisemaks eelduseks. Mõttemall „küll pakkuja ise teab, kui palju ja milliseid uuringuid tal ehitusprojekti koostamiseks vaja on“, toob kaasa pakkumuste mittevõrreldavuse, ohu alapakkumuste esitamiseks ja töö madala kvaliteedi. Oluline on, et enne projekteerimishanke välja kuulutamist oleks hankija tellinud esmased uuringud, ning projekteerimislepingu mahus tellitakse projekteerijalt täiendavalt üksnes selliseid uuringuid, mille tegemise vajadust ei olnud enne hanke välja kuulutamist võimalik objektiivselt ette näha. Kindlasti ei peaks aga esmaste ehitusuuringute tegemist jätma ehitaja kanda.
• Ehitustööde riigihanke ettevalmistamiseks, läbiviimiseks ja ehitustööde tegemiseks kavandatakse mõistlik aeg. Sõltuvalt ehitise iseloomust ja tehtavatest töödest peab hankija arvestama ka võimaliku sesoonsusega (näiteks ei saa talvel alustada ega teha teatud liiki töid).
• Ehitustööde hanke korraldamiseks kui ka ehitustööde tegemiseks peab olema tagatud nendeks tegevusteks sobilik ja ette nähtud ehitusprojekti staadium. Ehitusprojekti staadiumite ideestiku kohaselt on ehitustööde hanke aluseks põhiprojekt ning ehitustööde ja omanikujärelevalve tegemise aluseks tööprojekt.
• Ehitusprojekti autor osaleb ehituse tervikprojektis ehitusprojekti kõikide staadiumite koostamisel kuni ehitise kasutusele võtmiseni. See tagab nii autoriõiguste kaitse kui ka autori vastutuse. Olukorras, kui põhiprojekti detailiseerimise tööprojektiks teeb isik, kes ei ole põhiprojekti autor, on keeruline, kui mitte võimatu, piiritleda põhiprojekti autori ja tööprojekti autori vastutust.
• Ehitamine toimub hankija heaks kiidetud tööprojekti alusel ehk „esmalt projekteerid, siis ehitad“ põhimõte. Kui hankija on tööprojekti heaks kiitnud ning ehitamist alustatakse alles pärast seda, tagab see kõikidele osapooltele ühtse arusaama ja kindluse selle osas, millise projektdokumentatsiooni alusel hatakakse ehitustöid tegema.
• Arvestatakse kõikide osapoolte õiguste, kohustuste ja vastutusega ning lähtutakse poolte kootööst. See hõlmab muuhulgas ka hankija kohustuste ja vastutuse määratlemist, sest hankija ülesanded ja roll ehituse tervikprojektis ei saa piirduda üksnes tööde ja teenuste eest tasu maksmisega, vaid see peab olema märksa sisukam. Näiteks hankelepingu täitmise käigus lähteandmete täpsustamine või täiendavate lähteandmete andmine, valikute tegemine projekteerija või ehitaja pakutud alternatiivide vahel, tagasiside andmine töövõtja ettepanekutele jm.

Selle eelduseks on hankelepingu tingimused, mis lisaks töövõtja kohustustele näevad ette ka hankija enda kohustused ja vastutuse.

Standardis soovitatud projekteerimise ja ehitamise töökorraldus

Standardisarja mõlemas osas lähtutakse töökorraldusest, mille kohaselt osaleb ehitusprojekti autor ehituse tervikprojektis ehitusprojekti kõikide staadiumite koostamisel kuni ehitise kasutusele võtmiseni. See tagab nii autoriõiguste kaitse kui ka autori vastutuse.

Standardis kirjeldatav projekteerimise ja ehitustöö töökorraldus on üldistatult järgmine:

• Hankija sõlmib ehituskonsultatsiooni lepingu, mille esemeks on peatöövõtuna ehitusprojekti koostamine eelprojekti, põhiprojekti ja tööprojekti staadiumis ning muude lepinguga kokku lepitud, projekteerimisega funktsionaalselt seotud ehitus-konsultatsiooniteenuste osutamine.
• Projekteerimisettevõtja koostab ehituskonsultatsiooni lepingu alusel ehitusprojekti (eelprojekti ja põhiprojekti staadiumis) ning osutab teisi lepinguga kokku lepitud ehituskonsultatsiooniteenuseid (tööprojekti veel ei koostata).
• Hankija korraldab ehitustööde riigihanke põhiprojekti staadiumi alusel.
• Järgneb hankija juhtimisel ning hankija, projekteerija ja ehitaja koostöös põhiprojekti staadiumi detailiseerimine tööprojekti staadiumiks, millele omakorda järgneb ehitustöö tegemine. Põhiprojekti detailiseerimise tööprojekti staadiumiks teeb projekteerimisettevõtja, kes koostas ehitusprojekti eelprojekti ja põhiprojekti staadiumis. Projekteerija on ja jääb hankija lepingupartneriks, st praktikas tavaks saanud projekteerija „allutamist“ ehitajale tööprojekti staadiumis ei toimu.

Paralleelselt tööprojekti valmimisega on ehitajal võimalik korraldada ehitustööde tegemiseks vajalikud toimingud ja eeltegevused. Sh panna paika ehitustööde detailne ajakava, komplekteerida hankelepingu täitmisel osalev meeskond, sõlmida vajalikud alltöövõtulepingud ning lepingud ehitusmaterjalide ja ehitustoodete tootmiseks või tarnimiseks, korraldada ehitusplatsi ettevalmistustegevused, sõlmida vajalikud finantseerimis- ja kindlustuslepingud, taotleda vajalikud load ning kooskõlastused jne.

Selline töökorraldus tagab projektlahenduste parema läbimõelduse ning võimaldab vältida asjatut kiirustamist ehitusprotsessis.