Priit Murmann: suure kogemusega juht

Aasta ehitaja ja aasta ehitusinsener on Nordecon AS-i projektijuht Priit Murmann.

Priit Murmann töötab Nordeconi kontsernis juba 18 aastat. Tema juhtimisel on valminud väga erinevad hooned, trassid ja mahukad riigikaitselased objektid. Aastate jooksul on Priidust kujunenud üks Nordeconi ehitustegevuse tugisambaid.

„Viimased kümme aastat on möödunud töö tähe all – on ette tulnud ka seda, et korraga tuleb vastutada nelja ehituslepingu eest,“ tunnistab ta.

Mees ise ütleb, et ta on arvude inimene – ta teab täpselt, mitu eurot on tema ehitusobjektidelt läbi käinud: „Kokku 216 miljonit. Projektijuhina 200 miljonit, millest enamus riigikaitsevaldkonnas. Ja projektijuhtina on ehitisi mahult kokku üle 100 000 bruto ruutmeetri. Viimasel aastal olen olnud vastutav lepingute eest, mille kogumaksumus on ligi 100 miljonit eurot.“

Kaitseväele ehitatud objektid on olnud inspireerivad, sest need valmivad Eesti Vabariigi kaitsevõime tõstmise jaoks ning saavad kohe ka kasutusele võetud. „Saan suhelda otse kasutajaga ning ilma liigse tähelepanuta võimsaid asju ehitada,“ sõnab Priit. Ta toob näiteks 1,7-kilomeetrise 6 meetri laiuse betoontee, mis rajati Tapa linnakusse. Sellel teel sõidavad nüüd Eesti soomukid ja liitlaste tankid.

Suurimaks tööks sai tänavu Kaitsepolitsei hoonetekompleks, mis ka konkurssidel tähelepanu võitis. Pole ka imestada – hoone on suur nii mahult kui erilahenduste arvult, tööde kvaliteet on laitmatu ning ka märgiliselt on hoone tähtsust raske alahinnata. Hoone planeerimise protsess oli pikk, ulatudes kokku kümne aastani, seejuures kaaluti erinevaid kontseptsioone. Tänane lahendus koondab erineva funktsiooniga ruume: katsetused, analüüsid, uuringud, pääste, treeningud, väljaõpe, ladu ja kontor, seminarid ja vastuvõtud, arhiivi- ja ballistikakeskus. Väljastpoolt on need piiratud Eesti ühe turvalisema kaitsesüsteemiga, mille hulka kuuluvad kontrollseadmed, pollarid, blokaatorid, läbipääsusüsteemid ja skännerid ning kõige tipuks on hoonel helikopteriplatsi.

Ranged julgeolekunõuded

„Ehitasime 20 000 m² hoonet – eemalt vaadates ei taju kogu seda mahtu, mis on rajatud maa alla ja peale ja võimaldab tervel Eesti kaitsekompleksil ühes asukohas püsida,“ toob Priit esile.

Kaitsepolitsei hoonetekompleksi ehitamist komplitseerisid ranged julgeolekunõuded: nutiseadmete kasutamine oli piiratud, fotode tegemine, infovahetus ja järelevalve erines tavapärasest. Alustuseks pidi paika saama, kes tohivad infot saada ja millist infot täpsemalt. „Kokku lepiti, millist infot on vaja kooskõlastada. Oli ka ümbermängimist – alustades kasvõi tavapärasest objekti valvest,“ räägib Priit. „Üllatusmoment oli alati olemas, sest kooskõlastamise kriteeriumid polnud meile teada – me ei teadnud, mida täpselt peaksime omalt poolt kontrollima ja kui palju.“

Projekti- ja ehitusdokumentatsiooni osas jõuti tellijaga siiski kokkuleppele BIM-lahenduste kasutamises. See ei tähendanud siiski platsil objektimudeli kasutamist tahvelarvutist, töö käis kokku lepitud arvutitega objektikontoris. Samamoodi jõuti kokkuleppeni LOD 400 detailsusastmega tööprojekti ja LOD 500 detailsusastmega teostusmudeli nõuete täitmise osas.

Mõistagi tähendavad niisugused turvanõuded lisanduvat ajakulu – Priidu hinnangul ulatus see suisa ca 30 protsendini: „Tuli registreerida ja kirja panna, milliseid projekti osasid kellele saadame. Meil oli 12 erinevat projektipanka ja info jagamisel saatsime iga töölõigu eest vastutavale ettevõttele ainult seda töölõiku puudutavaid dokumente. Lisaks registreerisime pidevalt, milliseid projekti osasid nad said.“

Projekteerimisprotsessi ladusale kulgemisele aitas kaasa tark tellija, kes teadis, millist lahendust on vaja, lisaks olid tellijal teadmised mudelprojekteerimisest. „Ehitaja tundis ehitusportsessi, tellija julgeolekulahendusi ja heas koostöös jõudsime tulemuseni, millega saab rahul olla,“ sõnab Priit. “Oluline roll oli ka pädevatel koostööpartneritel ja alltöövõtjatel.”

Väljakutsed

Ligi neli aastat kestnud ehitusprotsessi väljakutseteks said ka koroonakriis, ülemaailmne tarne- ja energiakriis, samuti Ukraina sõja mõjud. Ehitamise tegi keeruliseks ka objekti asukoht Tallinna kesklinna tuiksoonel.

„Kahe tänava vaheliselt krundilt tuli 10 meetri sügavuseni pinnas välja vedada. Ruumipuudus, materjali sai vähe ette tarnida,“ loetleb Priit väljakutseid. „Endise Merekooli krundil asunud katlamaja mahutitest oli aegade jooksul pinnasesse voolanud masuuti – ehitajale ja ka tellijale suure üllatusena tulnud reostunud pinnast oli 13 000 tonni. Sellist kogust üks käitleja vastu võtta ei suutnud, see oli vaja hajutada üle Eesti. Kokku veeti ära 4000 autotäit pinnast. Suur ja vastutusrikas töö oli ka hüdroisolatsiooni rajamine, pole just tavapärane, et 10 meetri sügavuses ei ole ainult parkla ja tehnoruumid.“

Ehitamine toimus kahes etapis – uue hoone ehituse ajal toimus kõrvalmajas ametitöö ja ehitus ei tohtinud seda häirida. Uue hoone valmides tuli kolida, et vana hoone rekonstrueerimine saaks alata. „Kolimisprotsess oli omaette väljakutse, selle hoone puhul pole nii, et sülearvuti tõstetakse lihtsalt uude asukohta,“ nendib Priit.

Uurin, kas äsja valminud Kaitsepolitsei hoonetekompleksi juures jäi midagi ka kripeldama. Priit vastust kaua ei mõtle. „Mul seda ei juhtu. Kui jääks kripeldama, siis läheksin tagasi, kaevaksin probleemse koha lahti ja likvideeriksin probleemi,“ ütleb ta. „Inseneridel ei tohi midagi jääda kripeldama, mis tekitaks magamata öid. Niisugused kohad tuleks kohe korda teha.“

Aasta ehitaja 2024 Priit Murmann. Foto: Meeli Küttim — Priit Murmann “Aasta ehitaja 2024” tiitlit vastuvõtmas. Foto: Meeli Küttim

Ta rõhutab, et ehitusinseneri töö ongi vastutusrikas, sest insener peab olema täpne: „See ei ole vaid inimeste juhtimine, ka ehitustehniliselt peab kõik olema korrektne. Vastutame kogu tulemuse eest ning vigadele kohta ei ole.“

Suund oli selge juba kooliajal

Priit Murmannile meeldisid reaalained juba enne Tehnikaülikooli astumist Laagna gümnaasiumis õppides. „Mulle meeldivad numbrid ja konkreetne vastus ja ma ei tea miks, ent arvutuste tulemused kipuvad isegi õiged tulema,“ naerab mees, kes armastab inseneeriat ja teab, et matemaatika ning füüsika on väga olulised. Inseneriteaduskonna erialade vahel valides langes liisk ehitusinseneri kutse kasuks, kus ehitusjuhtimise suund pakub vaheldust arvuti- ja platsitöö vahel.

Oluline osa Priit Murmanni tööst moodustab ka meeskonna loomine ning juhtimine ning noorte inspireerimine. „Noored ei tea veel, kui huvitavaks nende töö võib tulevikus minna, see teadmine tuleb edasi anda, et ei oleks ühtegi loobujat,“ sõnab ta.

Kommentaarid: Sihikindel ning põhjalik juht, kes on alati mõttega kohal

Priit Luman, Nordecon AS-i juhatuse liige

Üheks Priidu suurimaks tugevuseks on tema laiapõhjaline ja pikk kogemus avaliku sektori ehituse valdkonnas, kus ta on edukalt juhtinud mitmeid suuri ja keerulisi projekte. Ta on sihikindel ja lahendustele orienteeritud, andes oma meeskonnale piisavalt vabadust ja usaldust, kuid olles samal ajal alati valmis pakkuma professionaalset tuge ning juhendamist.

Priit hindab täpsust nii kommunikatsioonis, meeskonnatöös kui ka tehnilistes aspektides, olles alati valmis vajadusel detailidesse süvenema. Priit on oma meeskonna poolt väga kõrgelt hinnatud, tema suhtlusoskused ja kogemused tulevad eriti esile tellijatega tehtava koostöö suunal. Tema otsekohene ja konkreetne, aga samas tulemusele orienteeritud stiil tagab, et kõik ülesanded on arusaadavalt määratletud, ilma liigse keerutamiseta. Ta suudab näha nii strateegilisi eesmärke kui ka tööde praktilist teostust igal tasandil, arvestades kõigi osalejate panust.

Priit on süsteemne ja efektiivne ehitusinsener ja juht, kes hoiab kõik protsessid sujuvana, keskendudes parimatele tulemustele. Tema juhtimisstiil rõhutab meeskonna heaolu ja kaasatust, pöörates suurt tähelepanu iga tiimiliikme arengule. Ta on alati valmis osalema ja organiseerima meeskonnaüritusi ning leiab aega tunnustada nii isiklikke kui ka tööalaseid saavutusi, isegi kõige kiirematel perioodidel. Priit on tuntud ka oma teravmeelse huumori poolest, mis aitab luua positiivset ja motiveerivat töökeskkonda.

Priidu professionaalne projektijuhtimine, põhjalikud insenertehnilised teadmised ja eluterve huumorimeel on eeskujuks kogu ettevõttele. Priidu juhitud projektide kvaliteet on stabiilselt kõrge, nendes demonstreeritakse leidlikke lahendusi nii kasutatud ressursside optimeerimisel kui tellija ootustele paremini vastamiseks.

Viljar Mangelsoo, omanikujärelevalve

Situatsioon tõenäoliselt esimesest tööde akteerimisest ning esimene lause, mida Priidu poolt mäletan oli „Mina petma ei hakka, mina tahan siit objektilt igal õhtul sirge seljaga ära minna!“. Ausus kannab! Selline suhtumine kandus objektile, töödesse ja see on püsinud. Sellises keskkonnas on väga lihtne tööd teha kõigil osalistel.

Aasta ehitusinsener 2024 Priit Murmann. Foto: Meeli Küttim — Priit Murmann “Aasta ehitusinsener 2024” tiitlit vastuvõtmas. Foto: Meeli Küttim

Priit Murmanni juhitud olulisemad objektid

2021–2024 Kaitsepolitseiameti peahoone juurdeehitus- ja rekonstrueerimistööd – projektijuht
2019–2020 Lao projekteerimine ja ehitus Tapal koos nõrkvoolutöödega; projekti raames teostatud ehitusmaht enam kui 5000 m² – projektijuht
2019–2020 Tapa linnaku komplekteerimisala; projekti raames teostatud ehitusmaht kokku enam kui 5000 m² – peaprojektijuht
2017–2019 Tapa linnaku soomusmanöövervõime taristu ehitustööd; projekti raames teostatud ehitusmaht kokku suurem kui 10 000 m²– peaprojektijuht
2016–2017 Soomusmanöövervõime taristu ning Tapa linnaku söökla ja ajateenijate kasarmu ehitamine; projekti raames teostatud ehitusmaht kokku suurem kui 10 000 m² – peaprojektijuht

Hea teada

Kaitsepolitseiameti peahoone ehitusobjekti raames ehitati juurdeehitus brutopinnaga 15 000 m² ja rekonstrueeriti olemasolev ametihoone brutopinnaga 5500 m².
Lepingu maksumus oli ca 47 miljonit eurot + km, sellest 20% moodustasid nõrkvoolutööd.
Hoone ehituse konstruktsiooniline lahendus hõlmas endas 40 000 m³ süvendi kaevet kuni 10 meetri sügavuseni, millest 8000 m³ esines diktüoneemakilda ja 13 000 tonni reostust. Maa-aluse konstruktsiooniosa moodustasid ca 500 betoon-vaia kogumahus üle 2500 m².
Hoonel on 7 korrust, neist 2 maa-alust ja 5 maapealset, mis ehitati monoliitsest betoonkonstruktsioonist (kogumahuga ca 12 000 m³).
Hoone on kaetud punutud roostevabast terasvõrguga, mille lahendus sellises mahus ühel hoonel on maailmas ainulaadne.
5000 m² fassaadivõrgu paigaldustööde kestvus planeerimise algusest kuni valmimiseni võttis aega 20 kuud.
Strateegiliselt olulised välispiirdekonstruktsioonides asuvad avatäiteid testiti selle objekti tarbeks välismaa lasketiirudes ja polügoonidel – kõik need tööd pidid mahtuma ehitusperioodi sisse.
Maksumusse andsid tugeva panuse mitmesugused eriseadmed. Erilahendused tuli leida, hankida, osta, paika panna ja tööle saada.
Hoones on kasutatud erinevaid nutikaid ja keskkonnasäästlikke lahendusi.