EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.
Kalev Ramjala ja Peep Roosmanni oskused on olnud mängus pea kõigi Eesti suuremate objektide juures, kus on tegemist betooniga. Neid mehi kutsutakse sinna, kus tuleb kindlapeale välja minna. Peep Roosmann nendib, et tal pole veel 50 eluaastatki täis, kuid betooniga...
Loe edasiMida Eestis 2019. aastal ehitatakse? Millised teelõigud rekonstrueeritakse, kuhu rajatakse uusi teid? Maanteeameti Põhja regioonis on tegijatel käed tegemist täis: suuremate töödena asutakse ehitama Tallinna ringtee Luige-Saku lõiku ning Kernu ümbersõitu. Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 20,2–24,2 Luige-Saku lõigu...
Loe edasiEesti puitmajasektori moodustavad monteeritavate puitehitiste tootmisega tegelevad ettevõtted. Nende hulk on viimase 10 aasta jooksul küll varieerunud 150 ning 200 vahel, kuid aktiivselt ja tõsiseltvõetavalt tegutsevaid ettevõtteid on stabiilselt 100 ringis. Neist 90% ekspordib oma valmistooted välismaale. Eksport kasvab jätkuvalt...
Loe edasiPärast viimast langusperioodi on ehitusmahud alates 2016 aasta I kvartalist järjepidavalt kasvanud. Tänaseks on ehitusmahud juba ületanud ka viimase buumiaegse taseme. Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2018.a. kokkuvõttes 18% võrra rohkem kui 2017. aastal. Kohalikul turul kasvasid ehitusmahud koguni 21%....
Loe edasiKolmandat aastat järjest võib ehitusmaterjalitööstus tunda heameelt müügimahtude kasvu üle, sealjuures on kasv olnud igal aastal vähemalt 10%. Tõsi, ehitusmahud kasvasid eelmisel aastal oluliselt rohkem – ligikaudu viiendiku võrra. Ja kui ehituses mängib kasvutrendis põhirolli siseturg, siis ehitusmaterjalide puhul on...
Loe edasiJuttudel, et Eestis upume aukudesse ja naabrite teed on siledamad, puudub tõepõhi, kinnitavad Eesti teedeehituse ja -hoolduse praeguse aja kaks hinnatuimat eksperti. Eelmise aasta lõpus andsid Maanteeamet ja Eesti Asfaldiliit esmakordselt välja Insener Aadu Lassi teedevaldkonna auhinnad. Inseneripreemia anti OÜ-s...
Loe edasiLõuna regiooni suurimateks töödeks on BIM-mudelit kasutades Niitsiku-Karisilla lõigu rekonstrueerimine koos Niitsiku silla ümberehitamisega ning Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa Pikknurme-Puurmani lõigule 2+1 möödasõidualade ehitus. Põlva-Karisilla tee kilomeetritel 27,301–34,219 asuva Niitsiku-Karisilla lõigu tööde käigus rekonsrueeritakse katend, ehitatakse ümber riigiteede, kohalike teede ja erateede ristmikke,...
Loe edasiMaanteeameti lääne regioonis on alanud aastal töös rohkem objekte, kui ühte ajakirja mahuks, ent üks olulisem neist on Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigiteel nr 10 asuva Tuudi-Ridase lõigu rekonstrueerimine kilomeetritel 50,13–56,35. Tegu on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal viimase veel rekonstrueerimata lõiguga sellel teel....
Loe edasiAlgab 2+2 maantee ehitus Ida regioonis algab Tallinna-Narva vahelise riigitee 1 (E20) Rõmeda-Haljala lõigu ümberehitus 2+2 maanteeks, seda kilomeetritel 78,5–87,4. Olemasolev tee juba on Tallinna poolses otsas enam kui kilomeetri pikkuselt 2+2 maantee, kuid selle Tallinna suunduv sõidutee on kitsas...
Loe edasiAsfaltbetoonist kulumiskihi paigaldustööde kvaliteedi ning püsivuse ajas määravad paigaldatud kihi jäävpoorsus, tihendustegur ja paksus. Nende laboratoorseks määramiseks tuleb uude paigaldatud kattesse vastuvõtu katsetuste raames puurida 12 puurauku ühe kilomeetri kohta. See omakorda tähendab aastas ligi 5000 puurauku kogu riigiteede võrgustikul,...
Loe edasiTelli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!
EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.
ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!