Pärast viimast langusperioodi on ehitusmahud alates 2016 aasta I kvartalist järjepidavalt kasvanud. Tänaseks on ehitusmahud juba ületanud ka viimase buumiaegse taseme.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2018.a. kokkuvõttes 18% võrra rohkem kui 2017. aastal. Kohalikul turul kasvasid ehitusmahud koguni 21%. Kasv ehitusturul on püsinud juba viimased kolm aastat.
Kui juba aasta tagasi kartsid nii mõnedki peatselt lähenevat ehitusbuumi, siis vaatamata ehitusmahtude kiirele kasvule on ka Eesti majandus tervikuna suutnud kiire tempoga hästi kohaneda ja täna vaevalt enam keegi lähenevat buumi ennustab.
Kasv nii hoonete kui rajatiste ehituses
Tänu püsivale nõudlusele kvaliteetsete elamispindade järele moodustas suurima osa ehitusmahtude kasvust taaskord hoonete ehitus, mis väljendus nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Lisaks jätkus tuntav kasv ka rajatiste ehituses ja ületas esmakordselt 2013. aasta taseme. Kuna võrdlusbaas on siin madal, siis ettevõtete võimekust arvesse võttes oleks rajatiste ehituse segmendis ka kasvupotentsiaal kõige suurem. Kui rajatiste ehitus moodustas 2018. aasta ehitustööde kogumahust 33,4%, siis 2013. aastal oli rajatiste ehituse osakaal üle 40%.
Oluliselt on viimastel aastatel vähenenud ekspordi osakaal. Välisturgudel tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes aastatagusega võrreldes 13%, moodustades ehitustööde kogumahust kõigest 4%. Veel mõni aasta tagasi püsis ekspordi osakaal 9–10% juures. Ühest küljest võib ekspordilangus olla tingitud püsivalt suurest nõudlusest kohalikul turul, teiselt poolt võib langust seostada ka ehitussektori jahenemisilmingutega välisturgudel (Skandinaavias).
Positiivse poole pealt ilmestab ehitussektorit viimastel aastatel tootlikkuse oluline kasv mida enim väljendab tööhõive osakaalu tuntav vähenemine. Kuigi ehitusmahud on ületanud juba viimase buumiaegse taseme, on tööhõive ehitussektoris 10 aasta taguse ajaga oluliselt vähenenud.
Kui 2007. aastal oli statistikaameti andmeil ehitussektoris 81 000 hõivatut, siis 2018. aastal püsis hõivatute arv 58 000 piires ehk sisuliselt 1/3 võrra väiksema tööhõivega ehitatakse täna rohkem kui buumiaegadel 10 aastat tagasi.
Milline saab olema ehitussektori käekäik 2019?
Rajatiste osas on ootused ehitusmahtudele 2018. aasta mahtudega võrreldavad, ent ehitussektorit tervikuna on tänu erasektori nõudluse taandumisega suure tõenäosusega ees ootamas mõõdukas langus.
Senine kasv samas tempos jätkuda ei saa
Kui vaadata väljastatud ehituslubade ja kasutuslubade statistikat viimasel perioodil, siis ilmneb, et lisaks väljastatud ehituslubade mahtude tuntavale langusele on ehitusturg esmakordselt jõudnud seisu, kus mitteeluhoonetele väljastatud kasutuslubade maht ruutmeetrites ületas juba ka aasta kokkuvõttes väljastatud ehituslubade mahu. Ehk siis: ehitati kokku rohkem, kui taotleti ehituslubasid. See näitab selgelt, et ehitusmahud selliselt edasi kasvada ei saa vaid pigem on sektorit ees ootamas mõõdukas langus.
Ehitusturu jahenemisel saab kindlasti üheks mõjuteguriks olema ka 01.01.2019 jõustunud hoonete energiatõhususe miinimumnõuete määruse rakendumine.
Prognoos lähiperioodiks
- Tööhõive tervikuna ehitussektoris pigem langeb, mis leevendab kvalifitseeritud tööjõu suurt defitsiiti.
- Suureneb konkurents ehitustööde riigihangetel.
- Palkade kasvamise tempo ehitussektoris aeglustub.
- Aeglustub ka ehitushindade kasv.
