Kolmandat aastat järjest võib ehitusmaterjalitööstus tunda heameelt müügimahtude kasvu üle, sealjuures on kasv olnud igal aastal vähemalt 10%.
Tõsi, ehitusmahud kasvasid eelmisel aastal oluliselt rohkem – ligikaudu viiendiku võrra. Ja kui ehituses mängib kasvutrendis põhirolli siseturg, siis ehitusmaterjalide puhul on kandev roll kandunud üle ekspordile. See teeb tänavuse aasta tulemuste ootamisel veidi ettevaatlikuks – mahud ei pruugi enam kasvada. Võimalikku kahanemistrendile suunatust võib välja lugeda eelmise aasta kasutus- ja ehituslubade arvust. Kui rajatiste lubade maht kasvas ja mitteeluhoonete lubade maht oli umbes sama, siis eluhoonete lubade maht jäi viimases kahes kvartalis aastatagusega võrreldes lahjemaks.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete käive kasvas 2018. aastal 10% võrra – 572 miljoni euroni. Meie ettevõtete eksport kasvas kodumüügiga võrreldes suhteliselt veidi enam ehk 196 miljoni euroni. Edukamad eksportijad on ehitusvahtude ja vuugihermeetikute valmistaja Krimelte ning ventilatsioonitoodete valmistaja ETS Nord kõrval avatäidete tootjad (Jeld-Wen Eesti, Metus-Est, T-Tammer, Viking Window, Saajos, Saku Metall Uksetehas, Malmerk Fassaadid, Lasita Aken), betoonelementide valmistajad (TMB Element, Muuga Betoonelement, Lasbet Tootmine, E-Betoonelement, Betoneks, Framm), lubjakivitoodete ettevõtted (Kunda Nordic Tsement, Nordkalk), müürikivide tootjad (Bauroc, Saint-Gobain Ehitustooted), katusetoodete pakkujad (Monier) ning plasti ja ehituskeemia ettevõtted (Pipelife Eesti, Haka Plast, Remei Baltica).
Jätkuv murekoht on ehitusmaavarad
Aastate jooksul on ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärad jõudnud tasemeni, kus need on naabritest lätlastest mitmeid kordi kõrgemad. Kuna põlevkivi tasumäärade ümbervaatamine on mõjunud positiivselt, ootame tasude alandamist ka liivale, kruusale, lubjakivile, dolokivile, savile.
Kasvav murekoht on ehitusmaavarade varustuskindlus. Eesti Põlevkivi suure ja võimsa ettevõttena on asunud vahendeid valimata propageerima aherainekillustiku kasutamist. Ja sellise materjali kasutamine on kahtlemata positiivne. Aga… kampaaniate käigus kiputakse vahel unustama, et aher-ainekillustikuga ei saa asendada tavakarjääridest pärit kvaliteetset materjali. On äärmiselt oluline kindlustada aherainekillustiku kasutamine seal, kus see on sobilik, s.t seal, kus saab kasutada vähemkvaliteetset materjali. Tegemist on siiski põlevkiviga nii-öelda kokkukasvanud materjaliga ning seetõttu pole mitmed selle materjali omadused võrreldavad paekivikarjäärist saadava kvaliteetse kivi omadustega. Eriti oluline on see, et jäätmetest toodetava killustiku omadused ei pruugi stabiilselt olla ühesugused, vaid muutuda lähtuvalt asukohast ja ala suurusest, kust see materjal on kogutud.
