Ühest küljest survestab elamuid renoveerima Euroopa Liidu kliimapoliitika, teisalt tahavad oma kodusid soojapidavamaks ja energiatõhusamaks muuta ka elanikud ise. Seni on kõige agaramad remontijad olnud Rakveres ja Põlvas, kus on korda tehtud 80% korterelamutest.
Kliimaministeerium sai suve hakul kaante vahele elamispindade riikliku renoveerimiskava. Kava kohaselt tuleb lähima kümne aasta jooksul renoveerida üle Eesti kuni 5500 kortermaja (kokku 5 mln m2) ning 11 000 väikeelamut (1,5 mln m2). 2050. aastaks ootab kordategemist 12 500 kortermaja ning 95 000 väikeelamut, mis tähendaks kogu vananeva hoonefondi renoveerimist kuluoptimaalseks.
Lisaks kirjeldab riiklik renoveerimiskava meie hoonefondi seisukorda, annab ülevaate senistest renoveerimistulemustest, riiklikest rahalistest ja mitterahalistest meetmetest, investeeringute vajadusest ning riigi rollist renoveerimise toetamisel. Seda enam, et Eesti elamufondi keskmine vanus jääb poole sajandi kanti, lõviosa korterelamutest on ehitatud aastatel 1961–1990 ja nende puhul ei saa energiatõhususest juttugi olla.
Toetust saavad need, kes tõesti seda vajavad
Praktika näitab, et korraliku soojustamise järel vähenevad kortermaja küttearved keskmiselt 50% võrra.
Alates 2010. aastast, mil koduomanike remondipüüdlusi riiklikult toetama hakati, on ühtekokku renoveeritud umbes 33% kortermajadest ja 10% väikeelamutest. Kõige aktiivsemalt renoveeritakse Tartu-, Viljandi-, Rapla-, Põlva- ja Lääne-Virumaal. Rakvere ja Põlva linnades on korda tehtud 80% korterelamutest.
Toetusmeetmed soosivad üldiselt täisrenoveerimist, mis tähendab, et hooned tuleb soojustada, vahetada aknad-uksed, katus ja fassaadikate, muuta nende kütte- ja ventilatsioonilahendused senisest tõhusamaks ning vajadusel teha ka konstruktsioonilisi parandusi. Kusjuures täiesti teadlikult pööratakse renoveerimise efektiivsemaks muutmisel üha rohkem tähelepanu tehaselisele renoveerimisele, iseäranis kortermajade puhul, mille konstruktsioonid on suhteliselt standardsed.
Sellest, et inimesed on oma kodu põhjalikust remontimisest huvitatud, annab tunnistust näiteks tõsiasi, et viimases korterelamute toetusvoorus esitati taotlusi neli korda rohkem kui oli selle vooru meetmes raha. Taotlusi oli üle 500, toetust sai 150 projekti.
Kliimaministeeriumist kinnitatakse, et riigi tugi peab edaspidi olema sihitud neile, kelle jaoks kodu kordategemine ei ole ilma abita jõukohane, eeskätt riskirühmadele ja vähekindlustatud majaomanikele. Sestap lõpetati taotlemisel ära ka nn nobedate näppude kriteerium ja nüüdsest vaadatakse kõik taotlused sisuliselt üle ning seatakse pingeritta.
Toetused on sõltuvalt hoone asukohast omaosaluse mõttes diferentseeritud – Tallinn ja Tartu saavad 30% projekti maksumusest, Harjumaa ja Tartu maakond 40% ja ülejäänud Eesti piirkonnad 50%. Olgu lisatud, et 42% Eesti eluruumidest asub Tallinnas.
Hoonetes peitub oluline energiasäästu võimalus
EL-i hoonete energiatõhususe direktiiv (EPBD) käib käsikäes üldise energiatõhususe direktiiviga (EED), sest poole kogu energiakasutusest võtavad just hooned, peamiselt nende kütmine, valgustus, ventilatsioon ja kõik muu juurdekuuluv. Nimelt võttis Eesti 2023. aastal kohustuse säästa aastatel 2021–2030 kumulatiivselt 21,3 TWh energiat. Sellest 15,3 TWh on praeguseks meetmetega kaetud, aga nagu kavas tõdetakse, on kogu eesmärgi saavutamiseks vaja juurde leida täiendavaid tegevusi. Kõigest sellest lähtuvalt on koostatud ka elamufondi riiklik renoveerimiskava aastani 2050.
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul seondub kõige suurem väljakutse olemasolevate, valdavalt eelmisel sajandil ehitatud korterelamute renoveerimisega. „Kuna teema on praegu Euroopas päevakajaline, annab see Eestile hea võimaluse oma hoonefondi kaasajastamiseks, sest suur osa sellest on jõudnud juba oma planeeritud elukaare lõppu,“ märgib Jaanisoo. „Kui suur osa meie kortermajadest rajati, ei pööratud hoonete energiatarbimisele ja -säästule suuremat tähelepanu. Tänaseks on need arusaamad muutunud. Tõsi on ka see, et mida kauem renoveerimist edasi lükata, seda kulukamaks see läheb.“ Ta lisab, et ka uued eluhooned peab alates 2030. aastast ehitama heitmevabadena, avaliku sektori hoonetele kehtib see nõue juba 2028. aastast. See tähendab muu hulgas, et hooned ei kasuta kohapeal fossiilseid kütuseid. Juba alates eelmisest aastast ei toeta riik fossiilkütustel põhinevate küttekollete paigaldamist. Lisaks hoonete energiatõhususele hakatakse alates 2028. aastast hindama selle kogu eluringi keskkonnamõju, näiteks materjalikasutuse jalajälge, ehitusmetoodikaid jmt.
Paljud elumajad jäetakse lähematel kümnenditel maha
Renoveerimiskava hõlmab ka ärihooneid ja avaliku sektori hooneid, kuid raskuspunkt on siiski eluhoonetel, nendest eraldi kortermajadel, sest nende renoveerimine aitab parandada kõige suurema hulga inimeste elutingimusi. Kava kohaselt peab Eesti kodude energiakulu aastaks 2035 vähenema 2020. aastaga võrreldes 20%.
Kliimaministeeriumi elamuinvesteeringute valdkonnajuht Kaspar Alev on seda meelt, et kõige pakilisemalt vajavad renoveerimist enne 2000. aastat ehitatud kortermajad, kusjuures selle juures kehtib ka üks rusikareegel – mida väiksem maja, seda suhteliselt kallim on selle kordategemine ehk teisisõnu langeb korteriomanikele suurem koormus kulude katmisel. Ta nendib, et üksjagu hooneid, mida ei suudeta korda teha või mille puhul pole see enam mõttekas, langeb aastaks 2050 paratamatult ka kasutusest välja. Hinnanguliselt on selliseid kortermaju kuni 6000, eramaju aga kuni 50 000.
„Mõttemaailm on aja jooksul muutunud ja nüüdseks on aru saadud, et varem praktiseeritud n-ö etapiviisiline renoveerimine, näiteks vaid kortermaja otsaseinte soojustamine, ei taga sellisel tasemel energiatõhusust, mida soovime saavutada,“ räägib Kaspar Alev.
Kui Tartu-, Viljandi-, Põlva-, Rapla- ja Lääne-Virumaa sammuvad kortermajade renoveerimisel esireas, siis ennekõike Ida-Virumaa vajab Alevi sõnul kõvasti järeleaitamist. Seal on nimelt renoveeritud vaid tühine osa (5%) ligemale 4000 enne 2000. aastat ehitatud kortermajast. Sama kehtib Lasnamäe kohta Tallinnas.
Töödele kulub miljardeid eurosid
Kliimaministeerium on kokku rehkendanud, et lähemal kümnendil vajavad kortermajad renoveerimise investeeringuteks kokku umbes viis miljardit eurot, millest toetuse osa moodustab umbes 1,1 miljardit eurot. Selle raha eest peaks saama põhjalikult renoveeritud 4000–5500 maja kogupinnaga 5 miljonit m2. Prognoositakse, et 50% rahapaigutusest teevad elanikud ise ilma riikliku toetuseta.
Renoveerimiskava esimene versioon esitati juunis Euroopa Komisjonile, lõplik kava valmib detsembris. Eesti riiklik renoveerimiskava aastaks 2050 on valminud koostöös TalTechi, Tartu Ülikooli ja projekti LIFE IP BUILDEST partneritega.
