• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Aasta betoonehitis 2022, Järve tornid. Foto: Eesti Betooniühing

    Aasta betoonehitis 2022 on Järve tornid

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Annast Mäoni ehitatakse uus lõik osaliselt praegusest maanteest vasakule ja osaliselt kattub tee praeguse trassiga. Teedeehitus vajab riigipoolset pikka plaani ja stabiilset rahastust. Foto: Julia-Maria Linna

    Kvaliteetne taristu tõmbaks Eestis elu käima

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Aasta betoonehitis 2022, Järve tornid. Foto: Eesti Betooniühing

    Aasta betoonehitis 2022 on Järve tornid

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Annast Mäoni ehitatakse uus lõik osaliselt praegusest maanteest vasakule ja osaliselt kattub tee praeguse trassiga. Teedeehitus vajab riigipoolset pikka plaani ja stabiilset rahastust. Foto: Julia-Maria Linna

    Kvaliteetne taristu tõmbaks Eestis elu käima

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Eesti ehitab 2023

Kas tehnosüsteemide ehitamiseks sobib põhiprojekti staadium?

autor: Liina Laas, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse eestseisuse liige
oktoober 2022
Kategooria: Probleem, EhitusEST oktoober 2022
Projekteerimisturul on välja kujunenud olukord, kus tehnosüsteemide ehitamiseks tööprojekt jääb tellimata. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Projekteerimisturul on välja kujunenud olukord, kus tehnosüsteemide tööprojekte tihti ei tellita.

Üheks põhjuseks on projekteerimise sisu määrav standard EVS932: 2017 „Ehitusprojekt“, milles tehnosüsteemide nõudeid on põhiprojekti staadiumisse sisse kirjutatud liialt rikkalikult, võrreldes tööprojekti staadiumiga.

Põhiprojekti eesmärk on anda ehitushanke korraldamiseks tehnilist infot ja ehitise kvaliteedi kirjeldust mahus, mis võimaldab määrata ehituse eelarvelist maksumust ja korraldada ehitushanget teatud täpsusega (EVS 932:2017 punkt 9.19.2). Kas hinna määramiseks on näiteks tarvis välja joonestada kõik põrandakütte kontuurid? Mujal maailmas, sh Soomes ja Saksamaal, neid välja ei joonestata – torustiku hinda saab hõlpsasti määrata ka põrandapinna järgi.

Teiseks põhjuseks võib olla tööprojekti kõrge hind, kus hinnas sisaldub ka tunduvalt suurem vastutus projekteeritu eest.

Millised on põhilised probleemid, kui tehnosüsteemid ehitada põhiprojekti järgi:

  • Kui arhitektuurne ja konstruktiivne osa tellitakse tööprojekti mahus, kuid tehnosüsteemid põhiprojekti mahus, tekib probleem avade asukoha täpse määramisega. Eeldatakse, et tehnosüsteemide põhiprojekt sobib aluseks konstruktiivsele tööprojektile. Kuid nii see ei ole. Tulemuseks on kas valed avade asukohad (liiga suured tolerantsid) või nõutakse tehnosüsteemide põhiprojekti tegijalt siiski tööprojektide detailsust. Põhiprojektiga saab anda ainult põhiprojekti täpsusega sisendeid kõrvalerialade projekteerijatele. Nende algandmete täpsus ei ole suure tõenäosusega tööprojekti jaoks piisav.
  • Tihti juhtub, et ehitajad vahetavad põhiprojektis näitena kasutatud seadmeid ja materjale põhiprojekti koostajaga konsulteerimata. Kusjuures ei pruugita aru saada, et teatud seadme vahetamine võib mõjutada kogu süsteemi ja muudab selle ebaefektiivse(ma)-ks. See ei hakka silma ka kasutamisel, kui viga pole just ekstreemne. Kui näiteks seetõttu hoone kasutaja tarbib rohkem energiat või on õhukvaliteet madalam, ei osata seda hinnata ega võrrelda. Pigem keskendutakse olukorrale, kuidas nüüd kasutusesolev energiatõhusamaks muuta. Ehk siis lõpptulemus ei ole silmaga hinnatav, nagu näiteks konstruktsioonide projekteerimise puhul – kus valearvestus toob kurvad ja kallid tagajärjed otsekohe ja sellisel puhul ei söandata põhiprojekti järgi ehitada.
  • Vastutuse hajumine. Kui ehitatakse põhiprojekti järgi, ei jää projekteerijale sisulist vastutust. Kogu vastutus toimimise eest läheb ehitajale. Vastutus võrdub raha. Seega ehitaja lahendab kõik probleemid, mis sellega seoses tekivad. See omakorda tekitab olukorra, kus ka paljud projekteerijad ei suhtu põhiprojekti kvaliteeti eriti tõsiselt, lubades neil pakkuda kiiret ja odavat tööd, kusjuures sisuline vastutus praktiliselt puudub. Projekteerimise pealt hoitakse küll mingi rahasumma kokku, kuid ehitaja riskib selle summa hiljem mitmekordselt oma kasumist kinni maksta. Tihti see risk paraku siiski võetakse. Sellest seosest saab alguse põhiline tehnosüsteemide projekteerimises kestev surnud ring – projekteerimisse jõuab liiga vähe raha ja projektide kvaliteet on madal. Kumb on siin põhjus, kumb tagajärg, on raske öelda.

Kannatab nii kasutusmugavus kui süsteemide efektiivsus

Nii on kujunenud olukord, kus tööprojekt jäetakse tellimata, kuna põhiprojekt tundub piisavalt detailne ehitamiseks ning väiksed ehitus- või valikuvead ei hakka ka lõpptulemusel silma.

Nähtavamad vead aga jäävad ehitaja vastutusse lahendada. Näiteks kui avad on tarindites valedes kohtades, seadmed ei mahu ruumi ära, müramõõdistused ei vasta nõuetele või jääb šahti pinda väheks, et kõiki kommunikatsioone mahutada või mugavalt isoleerida. Ehitaja peab vastavad probleemid oma kulu ja kirjadega kuidagi lahendama. Mõnikord pöördutakse seetõttu põhiprojekti projekteerija poole, et too oma ebatäpsused parandaks või mõne teise projekteerija poole, kes hädast välja aitaks, või lahendatakse see isekeskis kuidagi „loominguliselt“ ära nii, et hundid oleks söönud (juriidiliselt oleks kõik korrektne) ja lambad terved. Iseasi, mida sellised parandused ja lähenemised hilisemas kasutuskäigus endaga kaasa toovad. Kuna seda on tagantjärgi väga raske hinnata, siis seda ei tehtagi, kuid kannatab nii kasutusmugavus kui süsteemide efektiivsus. Nii kaua, kui seda rahasse ei arvestata, ilmselt see ka tellijat väga ei kõneta. Seega peaks ka tellijal olema huvi, et ehitataks tööprojekti, mitte loominguliselt parandatud põhiprojekti järgi.

Põhiprojekti ja tööprojekti mahud tuleb korrigeerida

Võimalik lahendus olukorrale oleks EVS932 (aga ka näiteks RKAS-i projekteerimisjuhend) kohandada selliseks, kus põhiprojekti maht vastaks rohkem hinnapakkumise aluseks olevale dokumendile ja vähem ehituse aluseks olevale staadiumile. Ehk siis põhiprojekti ja tööprojekti mahtude korrigeerimine. Samas tuleks juurutada sektoris arusaama, et valmis projekt on tööprojekt ning põhiprojekt on poolelioleva projekti staadium hinna määramiseks.

Kommentaar: Tööprojekti mõte ja eesmärk selgemaks

Üllar Hinno, 1Partner Ehitus OÜ tegevjuht

Seaduse mõistes tuleb ehitada tööprojekti järgi. Arhitektuurses ja konstruktiivses osas enamasti tellitakse tööprojekti staadium, samas kui kui eriosade projektide osas on levinud projekteerijatelt põhiprojektide tellimine. Ilmselt praktilise poole osas võiks välja tuua kaks suuremat põhjust:

  • Projekteerija võtab vastutuse tööprojektiga. Võib siiski kohata projekteerijad, kes süvenevad alles tööprojektis. Tellijale esitatakse ebaproportsionaalselt suur tööprojekti maksumus kogu projekteerimistööst ning sellest tulenevalt jäetakse tööprojekt tellimata.
  • Ilma ehitajata tehtud tööprojektis (nt kui ehitushanke aluseks on valmis tööprojekt) projekteerija poolt tehtud valikud ei pruugi olla ehitusmaksumuselt kõige mõistlikumad, kuna projekteerijal puudub otsuste tegemise ajal (ehitajapoolne) hinnasisendi tugi.

Rõhutan siiski, et projekti kvaliteeti ei määra ainult staadium. Probleemi lahendamiseks on 1Partner Ehitus viimasel ajal kasutusele võtnud projekteerimise-ehitamise töövõtu. Siis on tulevane lõppkasutaja, tellija, projekteerijad ja ehitaja juba ühise laua taga nii lähteülesande määramisel kui ka eesmärk-maksumuse tagamisel.

Kristi Nakkurt, omanikujärelevalve

Tööprojekti olemasolu tingib ehitaja ja tellija vaheline kokkulepe. Vahel on tööprojekt ka ainult vormiline, st põhiprojektist tehakse ehitajapoolne teostusjoonis, mis võidakse tähistada tööprojektina. Visuaalset tööprojekti sel juhul ei teki, ehkki ametlikult see võidakse (tagantjärgi) vormistada: tellija annab ehitajale vabad käed ning omanikujärelevalve teenus on sellisel juhul mõttetu.

Väga lihtsatel hoonetel ei anna tööprojekt ehitusele mitte midagi juurde. Kuid enamasti tähendab tööprojektita ehitamine seda, et keegi kuskil peab ehituse käigus pidevalt vastu võtma otsuseid. Tööprojekti puhul teeks seda projekteerija, kuid tema puudumisel teeb seda jooksvalt ehitaja või tellija. See tähendab, et kunagi ei tea, mis on lõpptulemus, sest pole kedagi, kes üldist ja suuremat pilti pidevalt jälgiks.

Sildid: ehitusjärelevalveehitusprojektprobleemprojekteeriminetellijatööprojekt
ShareTweet
Eelmine artikkel

Konverents Ehitus 2023+: „Hange – pidur või vedur?

Järgmine artikkel

Uhke puidust kool: suunanäitaja linnaruumis

Seotud artiklid

Aasta betoonehitis 2021 – Tallinna sadama kruiisiterminal. Foto: Kaupo Kalda
Aasta nominendid

Milline on 2022. aasta parim betoonehitis?

Eesti Betooniühing
EhitusEST oktoober 2022
Betoonisõber 2022 arhitektuuriajaloolane Carl-Dag Lige.
Sündmus

Betoonisõber 2022 on arhitektuuriajaloolane Carl-Dag Lige

Eesti Betooniühing
EhitusEST oktoober 2022
Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2022 kandidaat. Emajõe linnaujula. Foto: Jaan Sokk
Aasta nominendid

Selgusid maastikuarhitektide liidu aastapreemia nominendid

Eesti Maastikuarhitektide Liit
EhitusEST oktoober 2022
Riigikontrolli värske audit: teedeehituse rahastamine pole piisav. Foto: Freepik
Teedeehitus

Riigikontrolli värske audit: teedeehituse rahastamine pole piisav

LIIVI TAMM
EhitusEST oktoober 2022
Energiakriis ei lahene sisekliima arvelt. Aivar Uutar, Eesti kütte- ja ventilatsiooniinseneride ühenduse liige
Küte ja ventilatsioon

Kriis ei lahene sisekliima arvelt

Aivar Uutar, Eesti kütte- ja ventilatsiooniinseneride ühenduse liige
EhitusEST oktoober 2022
Aasta puitehitis 2022 konkurss. Kandidaat. PESA Vilsandi saarel.
Aasta nominendid

Aasta puitehitise konkursi tihe sõel

LIIVI TAMM
EhitusEST oktoober 2022
Järgmine artikkel
Uhke puidust kool: suunanäitaja linnaruumis. 2023. aasta sügisel valmib Pelgulinna Riigigümnaasium, mis on üks suurim puithoone Eestis. Allikas: Arhitekt Must

Uhke puidust kool: suunanäitaja linnaruumis

Ajakiri siin:

EhitusEST veebruar 2023

Remondi ja ehita sügis 2022

Remondi ja ehita sügis 2022

Sisuturundus

Toode AS; päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

Päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

31/01/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

31/01/2023
Põrandate tasandamine veoauto baasil mobiilse pumpamissüsteemiga. Foto: Floorex OÜ galeriist

Miks uutes ja renoveeritud hoonetes põrand „haiseb“?

13/10/2022
Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

Tugevad toonid fassaadile: Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

13/06/2022
Armatura segisti. Foto: Onninen

Nutikas segistivalik – lisaks disainile läheb kasutajale korda mugavus ja sääst

04/04/2022

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2022

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne probleem puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus teedeehitus teede tehnokeskuse blogi ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!