Lihtsuses peitub võlu. Seda põhimõtet on järginud ka arhitektuuribüroo Arhitekt Must meeskond 2023. aasta sügisel valmiva Pelgulinna Riigigümnaasiumi arhitektuurse lahenduse väljapakkumisel. Tegemist on Eesti ühe suurima puithoonega, mis peaks olema suunanäitaja ka teistele.
Kolde puiestee ääres paikneva koolihoone karkass on tänaseks 90% ulatuses püsti ja juba saab möödakäija aimu, millised on tulevase hoone proportsioonid. Pelgulinna Riigigümnaasium koosneb justkui kolmest üksteise sisse sulatatud kuubikust, mille kõrgus on linnapoolses osas kõrgem ja väheneb Merimetsa poole.
„Astmeliselt laskuv hoonemaht suhestub ühes otsas Kolde pst äärse kõrgema hoonestusega, teisel pool sulandub madalam hooneosa loodusliku Merimetsa parkmetsaga,“ räägib Arhitekt Must üks projektimeeskonna põhivedajaid Ott Alver hoone põhiloogikast.
Killuke uut avalikku ruumi
Mitte vähem oluline ei ole hoonet ümbritsev sopistatud ja mitmeid tegevusi pakkuv väliala. Juba arhitektuurivõistluse lähteülesandes oli ette antud planeerida kooli vahetusse lähedusse põhja-lõunasuunaline kergliiklustee. Arhitektide jaoks oli aga läbivalt tähtis, et kooli ümber paiknev väliala oleks avatud ruum, mida kõik võivad kasutada.
„Suured avalikud hooned tekitavad enda ümber tavaliselt terava ruumilise barjääri. Seda barjääri aitavad Pelgulinna gümnaasiumi puhul ületada majaplokkide ümber tekkivad huvitavad ja erinevalt mõtestatud vaheruumid ja -sopid, kus leidub istumise ja tegevuse ruumi kõigile,“ selgitab Alver.
Lisaks kergliiklusteele saab hoone ümber olema 300-meetrine pink. Kuna suurel osal esimesest korrusest paiknevad avalike funktsioonidega ruumid, pole ka ohtu pingil istudes koolitundi sattuda.
Kooli väliala lahendus (Kino maastikuarhitektid) näeb ka ette, et kooliõuele võiks tekkida linnaväljaku-pargi hübriidlahendus. Hoone ümber istutatakse teatud rütmiga männipuud, mille vaheline ala saab olema kaetud graniidisõelmetega.
„Kui puud 10–15 aasta pärast suureks kasvavad, võiks sellest tekkida äge campuse sisemaastik, kus puud kõrguvad väljaku kohal. Park ei pea tähendama tingimata suurt roheala,“ on Ott Alver veendunud.
Eesti üks suurimaid puithooneid
Pelgulinna Riigigümnaasiumi näol on kindlasti tegemist ühe suurima puitkonstruktsioonist hoonega Eestis. 85% hoone kandekonstruktsioonist on liim- ja ristkihtpuidust, puitu on palju kasutatud ka välis- ja sisekujunduses.
„Puitmaterjali maht on muljetavaldav. Hoone puidust fassaadi ehitamisel kasutatakse üle 30 km prussi, vahelaed on tehtud 300 mm paksusest ristkihtpuidust,“ toob Alver näite.
Üks oluline detail saab olema liimpuidust ruumiline võrestik hoone fassaadil. See muudab hoone fassaadi kolmemõõtmeliseks. „Avalike hoonete välisseinad on tihtipeale ilma sügavuseta plaadid, millel on akende näol augud sees. Meie soov oli muuta välise ja sisemise ruumi kokkupuutepunkt hägusaks ja nii saab fassaadi katma ligi meetri sügavune puidust punutis,“ räägib Alver. Sarnaselt teiste hoone elementidega on ka siin lähenemine jaapanlik – kogu fassaad on tehtud samast profiilist ja punutise keerukus tuleneb ühe elemendi kordusest, mitte paljudest erinevatest elementidest.
Samas on puitpunutisel kindel ülesanne toimida päikesevarjuna. Kooliruumid vajavad küllaldaselt päevavalgust, kuid samas on vaja päikseliste päevadega selle intensiivsust ohjata.
„Võrestik on nii projekteeritud, et see ei varjaks siseruumidest vaateid, kuid võtaks nii ülevalt kui külgedelt tuleva päikesevalguse kinni. Raske koht olid suured klaasfassaadid, mille jaoks kasutame väliseid, ainult päikesevalguse korral aktiveeruvaid, kaitsekardinaid.“
Piiride mäng sise- ja välisruumis
Piire kombatakse ka hoone sise- ja väliskeskkonna vahel. Nimelt on kogu hoonet ümbritsev ala jaotatud ruudustikuks, mis lähtub hoone fassaadi sammust. Ruudustiku sees aga saavad asuma puidust sõrestikuga paviljonid, osad neist klaasiga kaetud, mis lubab seal toimetada ka vihmasema ilmaga.
„Paviljonid on ühesugused ja korduvad, kuid funktsioonid nende sees on erinevad. Nendes saab läbi viia välitöötunde, osas saavad paiknema kiiged, pinksilauad, rattaparkla, võimalus on astuda raamatukogust paar sammu välja ja minna paviljoni lugema või korraldada õuepiknik. Seega mitmekesistavad paviljonid väliala kasutust ning kutsuvad ka õueala loominguliselt kasutama,“ selgitab Alver.
Keskkonnaalase suunitlusega gümnaasiumi välialale kerkib välinäituste ala, kuhu õpilased saavad istutada taimi ja ise kujundada kõigile linlastele avatud roheala. Samas leidub rohelust ka siseruumides, mis aitab välja tuua kooli õppesuunda ning luua omanäolise õpikeskkonna. „Et välis- ja siseruume veel enam kokku liita, leiavad klaasfassaadide vahetus läheduses – peasissepääsu, keskse astmestiku juures ja raamatukogus – endale koha kolm täissuuruses elusat puud. Nii saab raamatut lugeda ja tarkuseid koguda otse puu all,“ naljatleb Alver.
Põnev ja keerukas objekt
Pelgulinna Riigigümnaasiumi hoone näeb lihtne välja, kuid selle projekt on keerukas. Alveri sõnul on arhitektuurses tööprojektis ligikaudu 200 konstruktsioonitüüpi, mis seab ehitaja tõelise väljakutse ette. „Osalt tuleneb see puithoone omapärast – selliseid konstruktsioonilisi lahendusi, mis akustiliselt erinevate ruumide vahel töötaksid, ei ole nii lihtne saavutada. Näiteks köögil, muusikaklassidel või auditooriumil on kõigil erinevad nõuded, ja sellest tulenevalt peame ka ruumide perimeetri sulgema erinevate konstruktsioonitüüpidega. Ja need tuleb veel omakorda kokku viia sisearhitektuurse lahendusega.“
Põnev on ka mitmekülgne puidukasutus hoone sees. Eraldi tähelepanu vajas hoone siseakustikaga seonduv. „Pidime katuseakende läheduses ja võimlaruumis muutma puidu pinna ruumiliseks, et helipeegeldusi vältida. Helilainete hajutamiseks kasutasime kolmnurkset puitprofiili. Selline saehambaprofiil mõjub visuaalselt justkui dekoratiivsena, kuid tegelikult on vägagi funktsionaalne.“
Moodne ruum on loominguline
Pelgulinna Riigigümnaasium saab olema ühendav ja kaasakiskuv õpikeskkond enam kui tuhandele noorele.
„Meil oli lähtekoht, et kogu hoone peab olema avatud. Sisearhitektid (Pink OÜ) pakkusid hoone keskseks elemendiks välja vabavormse puidust astmestiku, kus igal inimesel on võimalus leida oma koht, olemise viis ja tegevus,“ räägib Alver.
Astmestik sobib lugemiseks, kokkusaamiseks, lisaks saab seda kasutada aula või kinosaalina. Seejuures saab publik valida endale ise ruumis koha ega pole surutud kindlasse raami. „Selline lähenemine on targem, rikkalikum ja paindlikum kui kõrvuti asetatud toolid traditsioonilises aulas ja tekitab inimestes endis mõtteid, kuidas ruumi loominguliselt kasutada,“ on Alver kindel.
Ka hoone korrused on omavahel seotud. Näiteks asuvad peasissepääsu kohal avaused, aatriumi servas töötades või õppides võid näha kellegi möödumist mõnel teisel korrusel.
„Tahame, et ruumis sees olles inimene tajuks teisi korruseid. Meil pole koridortüüpi lahendusi, nagu enamikul nõukaaegsetel koolihoonetel, kus on kitsas lineaarne suletud ruum ning puudub seotus teiste korrustega. Tulevikukoolis peab olema demokraatlik ruum, kus kõik näevad kõiki,“ usub Alver.
Mitu korda mõõda, üks kord ehita
Merko Ehitus Eesti AS-i projektijuht Taavi Hinnosaare sõnul on Pelgulinna Riigigümnaasiumi puhul oluliseks märksõnaks puit. Nii on olnud ehitaja jaoks suur väljakutse sõlmede läbimõtlemine projekteerimisfaasis, samuti on tulnud olla valvas, et niiskus ei pääseks ehituse ajal puitkonstruktsioone kahjustama.
„Sellise hoone ehitamisel on võtmesõnaks planeerimine: oleme pannud palju energiat elementide kujundamisele ja joonestamisele, et hilisema montaaži ajal ei tekiks üllatusi. Kuna puitelementide tootmistolerants on kordi täpsem kui näiteks betoonkonstruktsioonidel, on ebakõlad montaažil muidu kerged tekkima. Kui mõni detail ei sobitu, tekib tööseisak, mis mõjutab kogu projekti tempot. Juhul kui detailid on aga põhjalikult läbi mõeldud ja tehases täpselt toodetud, on ehitus vastupidi väga täpne ja kiire,“ selgitab Taavi Hinnosaar.
Kuigi suur osa kandekonstruktsioonidest on paika pandud kuival suvel, tuleb puitelementide paigaldamisel jälgida pidevalt, et konstruktsioonid ei märguks. „Juba elementide tehasest ehitusplatsile tarnimisel on detailid kaetud kilega. Pärast montaažitöid paigaldatakse hooneosale niiskuskahjustuste vältimiseks peale telk, mis jääb sinna kuni katuse ja fassaadi valmimiseni,“ räägib Hinnosaar.
Eraldi väljakutse on Pelgulinna Riigigümnaasiumi hoone ise ja selle arhitektuur: tegemist on ühe suurima puitkonstruktsioonist ehitisega Eestis. Lisaks kandeelementidele on puitu eksponeeritud siseviimistluses, samuti on hoone välisseintele planeeritud puitsõrestikust päikesevari. „Arhitektuurikonkursi võidutöö autoritel on väga kindel nägemus, kus ja kuidas miski hoones paiknema peab. Püüame seda koos tellija ning arhitektiga ellu viia. Nüansse on palju, mida tuleb eelnevalt planeerida ja mõelda – näiteks, kuidas liited omavahel sobituvad ja kokku lähevad, mis järjekorras töid teha, et tervikut luua,“ iseloomustab Hinnosaar. Selline töö hoiab vormis ka kõige kogenenumad.
Raskused on ületamiseks
Aasta alguses puhkenud sõda Ukrainas on pannud kõik ehituse osapooled ettearvamatusse olukorda. „Tegime objektile eelarve enne sõja algust. Varakevadel tõusid materjalide hinnad ulmelise kiirusega, suvel jäid paigale, nüüd sööstavad üles aga energia- ja gaasihinnad. Odavamaks pole miskit läinud,“ kirjeldab Hinnosaar olukorda. Medali teisel poolel on materjalide tarneahelad, mis tuli samuti ümber mängida. „Õnneks oleme leidnud uued koostööpartnerid. Kui vanasti tellisin materjali platsile siis, kui seda paigaldama hakati, siis täna tuleb palju eeltööd teha – selgitada välja, mida ja millal üldse saada on ning kohe ära tellida. Näiteks katusematerjal saabus objektile samal ajal, kui vundamenti hakkasime ehitama.“
Praeguseks on püsti juba 90% kandekarkassist ja koostöö osapoolte vahel sujub: „Meil on olnud algusest peale hea klapp nii tellija kui arhitektiga, oleme koosolekutel arutanud, mida ja kuidas teha. Igaühel on oma pidepunktid – arhitektil kontseptsioon, tellijal eelarve ja meil ehitusega seonduvad teemad. Kõik saavad aga aru, et tuleb kaasa mõelda, kuidas parimal moel soovitut ellu viia.“
Pelgulinna Riigigümnaasium
- Tellija: Haridus ja teadusministeerium
- Tellija esindaja: Riigi Kinnisvara AS, projektijuht Hindrek Werder
- Arhitekt: Arhitekt Must OÜ – Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg, Lisett Laurimäe, Karoliine Kuus
- Sisearhitektuur: Pink OÜ
- Maastikuarhitektuur: Kino Maastikuarhitektid OÜ
- Ehitaja: AS Merko Ehitus Eesti, projektijuht Taavi Hinnosaar
- Omanikujärelevalve: Tallinna Linnaehituse AS
- Ehitusalune pind: 3773 m2
- Suletud netopind: 8273 m2
- Ehitusmaksumus: 25 miljonit eurot + km
