Aasta ehitaja tiitli noppis AS-i Ehitustrust projektidirektor Veiko Seliste, kelle juhtimise all valmis Narvas riigigümnaasiumi hoone.
Narva riigigümnaasiumi ehitamist alustas riigihanke võitnud Ehitustrust peatöövõtjana 2021. aasta septembris, sarikapidu peeti ligemale aasta hiljem ja tänavu kevadel andis ehitaja hoone haridus- ja teadusministeeriumile kui tellijale üle. Nii et septembris sai vastses koolihoones õppetöö plaanipäraselt alata.
Veiko Selistel polnud see esimene koolihoone, mille ehitamises ta projektijuhina osales. Ega jäänud ka viimaseks. Varasemad objektid olid küll Tartus, aga nüüd on ta juba enam kui kaks aastat olnud tegevuses Narvas, kus juba kõrvuti riigigümnaasiumi ehitamisega algas ka naabruses asuva Narva eesti põhikooli hoone ehitamine, lisaks on Ehitustrustil piirilinnas käimas uue lasteaia ehitus.
Kõik need praegused ja tulevased hooned paiknevad kesklinnas Hariduse ja A. Puškini tänava äärsel alal, kuhu Narva linnavalitsusel ongi plaanis kujundada hariduslinnak erineva suunitlusega õppeasutustega.
Seega oli riigigümnaasiumi rajamine osa suuremast uute haridusasutuste ehitamise projektist, mis Narvas käimas.
Esimesed suured ehitised Narvas üle pika aja
Tõele au andes, ja kui kaubanduskeskused kõrvale jätta, pole Narvas kogu Eesti taasiseseisvuse aja jooksul nõnda palju ehitatud, kui nüüd viimase paari aasta vältel. Vähemalt, mis puudutab ühiskondlikke hooneid ja eriti, mis puudutab haridusasutusi. Näiteks viimane lasteaed valmis seal umbes 30 aastat tagasi. „Ja ega see nüüdki lihtsalt ei tulnud,” tunnistab ka Veiko Seliste, öeldes, et mõnda teise linna sellise hoone rajamine olnuks märksa lihtsam.
Lahendamist vajavaid spetsiifilisi murekohti oli mitmeid – 2020. aastal olid veel tuntavad koroonapandeemia mõjud, vaevalt pool aastat pärast seda, kui Narva riigigümnaasiumi ehitustandril oli kopp maasse löödud, algas Vene vägede täiemahuline sissetung Ukrainasse, mistõttu kadusid senised ehitusmaterjalide tarnekanalid.
Rääkimata sellest, et seni suhteliselt vähe ehitanud piirilinnas oli märksa keerulisem allhanketööde tegijaid leida kui mõnes teises Eestimaa paigas. Kui siia lisada veel teatud komplikatsioonid asjaajamises, siis seisis projektidirektor Veiko Seliste Narva riigigümnaasiumi ehituse algusajal terve rea suurte väljakutsete ees, millest tuli ennast koos oma meeskonnaga läbi närida, et objekt kõigile takistustele vaatamata tähtajaks valmis saaks.
Ta toob esile, et ega Ida-Virumaa inimesed põlga töötegemist, aga kuna kohalik ehitusturg oli pehmelt öeldes varjusurmas, siis kõige suurem murekoht seondus spetsialistide leidmisega, kes oleksid suutelised mingeid konkreetseid töölõike pädevalt juhtima.
„Siin naljaga pooleks räägitakse, et palka sa milline firma koostööpartneriks tahes, töömehed on ikka ühed ja samad,” nendib Seliste. „Tõsi ta on, et ega Narva kandis palju ei ehitata või kui ehitatakse, siis on need tööd seotud spetsiifiliste insenertehniliste tööstusobjektidega. Õppehoone nõuab ikka hoopis teistsugust lähenemist.”
Narva riigigümnaasiumi ehituslikust vaatenurgast iseloomustades märgib Seliste, et tegemist oli keeruka objektiga, mis projekteeritud Salto äärmiselt nõudlike arhitektide tööna ning kvaliteedi tagamisega oli selle juures omajagu tööd. See tähendas muu hulgas ka seda, et kohalikku kogemustega tööjõudu nappis ja palju sellest tuli mujalt Eestist sisse tuua.
Peatöövõtja meeskonnas oli kümmekond inimest, aga eks projektijuhil tuli hallata ka alltöövõtjaid ja suhelda paljude muude asjasse puutuvate inimestega.
Ehitamine lõppeval aastal oli ku pidev kriisijuhtimine
Käesoleval aastal valminud või peagi valmimas olevad ehitusobjektid on saanud pihta mitmete ennenägematute kriisidega. Poole ehituse pealt algas Ukrainas sõda, mis Seliste sõnul kergitas sisuliselt päevapealt objekti kogumaksumust miljoni euro võrra.
„Sellest sai probleem, millega tuli kohe tegelema hakata. Meil oli väga hea koostöö tellija ja omanikujärelevalvega, samuti Narva linnavalitsusega. Eks sõja algus tekitas kõigis paanika – oldi šokis ja keegi ei teadnud, mis saama hakkab,” kirjeldab ta ehitustööde kriitilisi momente. „Riigigümnaasiumi kõrval asub Narva Transi Fama staadion. Saime neilt rentida vana jalgpalliväljaku ajutiseks lao-platsiks ja vedasime selle ehitusmaterjale täis. Koostöös tellijaga leidsime võimaluse materjalide ettetellimiseks, sest tekkis hirm, et tarnekanalid võivad kinni minna. Lõppkokkuvõttes tagas ettetellimine selle, et ehitusel ühtegi vahe- ega lõpptähtaega ei ületatud.”
Tagantjärele tarkusena nendib Seliste, et õige pea tekkisid küll uued kanalid, kust metarjale hankida, aga näiteks mis puudutab ehitusterast, siis päästis kiire reageerimine ning materjalitagavara varumine objekti kindlast seismajäämisest.
Narva riigigümnasiumi hoone on arhitektuurselt keerukas, see seadis kindlad tingimused ja piirangud näiteks konstruktsioonide kokkupanekule. Kuna betoon jäi ehituse valmides eraldi viimistluseta, siis tähendas see ehitamise ajal juba teostatud betoonivalu erilist kaitsmist, et taotletud ilu ka lõpuni säiliks.
Hoonet iseloomustab näiliselt viimistlemata betooni, klaasi, terase ja puidu rohkus ning need materjalid on ka valmis hoones eksponeeritud.
Igal juhul näeb hoone nii seest kui väljast väga eriline välja ja kindlasti on selles suur teene ehitajal, kes arhitektide töö just täpselt vajalikul moel ellu suutis viia.
„Lisaks tuli hoone ehitamiseks minna kuni kümne meetri sügavusele paekivi sisse. Selle tõttu oli ehitusplatsil vahepeal korraga seitse suurt piikidega ekskavaatorit paekihti purustamas. Seda on ikkagi suhteliselt väikese hoone kohta päris palju ja oli päris uhke vaatepilt,” kirjeldab Veiko Seliste töö käiku.
„Tehnilisi nüansse, millega ma varem kokku puutunud polnud, oli veel, aga ei saa öelda, et need tänapäeva ehituses midagi väga erilist oleks. Üks erilahendus oli see, et kogu hoone ventilatsioonisüsteemi magistraaltorustik asub põranda all pinnases. See pole kuigi tavapärane, kuid andis projekti autorile võimaluse kaotada hoonest massiivsed tehnosüsteemide šahtid ripplagede taga. Eks iga uus projekt on ju eriline. Seda enam, et tüüpilist polnud selle objekti puhul midagi, Salto arhitektide iga uus hoone on omaette kunstiteos.”
Töötegemine 3D-mudeli järgi on ehitamise tulevik
Seliste leiab, et tänapäeva ehituse tempo muutub üha kiiremaks ja mida aeg edasi, seda rohkem üritatakse sellele vinti peale keerata. Kusjuures tehnilisi lahendusi tuleb järjest juurde, aga ka nõudeid muutkui lisandub. „See tähendab üha suuremaid meeskondi objektidel ja seda, et kontrollimist vajavaid etappe on ehituses järjest rohkem,” kirjeldab ta ehitustööde teostamise arengut. „Viimasel ajal tundub, et tellijad on hakanud aru saama – projekteerimiseks on vaja rohkem aega. Kõnealuse objekti põhiprojekti tegemiseks oli aega 14 kuud. Meie pidime tööprojekti koostama, kõik põhiprojektis leidunud ehituslikud vead korrigeerima ja hoone valmis ehitama 18 kuuga. Minu meelest ei ole selline ajaline jaotus õiges vahekorras.”
Seekord saavutati tellijaga kokkulepe, mis võimaldas tööprojekti koostamise etappideks jagada ja vastavalt sellele ka ehitada.
Kohe, kui sai selgeks, et Ehitustrust hakkab Narva riigigümnaasiumit ehitama, seadis Veiko Seliste eesmärgiks kasutada võimalikult palju mudelprojekteerimist, et ühtlasi ka enda jaoks selgeks teha, kui hästi seda üldse osatakse teha, samuti selgitada välja protsessi kitsaskohad. BIM prooviti viia ehitusplatsil ametis olevate töömeeste tasandile ja Seliste kinnitab, et enamik koostööpartnereid, iseäranis eritööde tegijad, tulid sellega ka agaralt kaasa.
„Olen veendunud, et see on tulevik – ehitus muutub digitaalseks. Ehituse keerukuse tõttu on see ainus võimalus, kuidas edaspidi platsidel efektiivselt toimetada,” kirjeldab ta ehituse homset päeva. „Piltlikult öeldes tähendab see seda, et kõigepealt ehitatakse hoone digitaalselt valmis ning siis platsil pannakse see juba reaalselt kokku. Nägime sellega palju vaeva ja eks ka see pool oleks tahtnud rohkem aega saada.
Aga lõppeks saime hakkama, hankides sealjuures rohkelt õppetunde, mida järgmistel objektidel proovime kas samamoodi teha, teistmoodi lahendada või hoopis vältida.”
Tööd tehti Daluxi tarkvara abil, kogu objektiga seotud kommunikatsioon, tööülesannete jagamisest vigade paranduseni koondati Daluxi 3D-keskkonda. Nüüd võib Seliste kinnitada, et kuigi muudatusi tuleb objektil ette, ei takistanud need mudeli järgi ehitamist kuni tööde lõpuni välja. „Liigume jõudsalt selles suunas, et kõik osapooled saavad aru – sellest on kasu,” räägib Seliste.
Kogenud juht
Veiko Seliste omandas 2011. aastal Eesti Maaülikoolis maaehituse erialal tehnikateaduste magistrikraadi, tal on diplomeeritud ehitusinseneri 8. tase hoonete ehituse ja ehitustegevuse juhtimise alal. Varem on ta töötanud erinevates ettevõtetes projekteerijana, ostujuhina, objektijuhina ja projektijuhina. Eelmisel aastal oli ta samuti aasta ehitaja nominentide seas Tartu Ülikooli õppehoone renoveerimisprojekti eduka elluviimisega seoses.
Ühiskondlike hoonete ehitamisega on ta varemgi kokku puutunud, näiteks Tartus Tera erakooli ehitusel ja Tartu Ülikooli raamatukogu rekonstrueerimisel.
Narva riigigümnaasium
- Narva riigigümnaasiumi hoone korpused paiknevad astmeliselt vastavalt tänavapinna kaldele, visuaalselt moodustub ruumiplokkidest eri kõrgusega hoonestus, mis jagab suuremõõtmelise hoone mitmeks väiksemaks majaks. Reljeefist tulenev astmelisus on tajutav ka hoone sisemuses.
- Hoone suletud netopind 5364 m2.
- Ehituse kogumaksumus 13,9 miljonit eurot, rahastajad Euroopa Regionaalarengu Fond ja riigieelarve.
- Koolis asus 1. septembril õppima 580 õpilast.
- Asukoht: Aleksander Puškini tn 31, Narva.
- Peatöövõtja: Ehitustrust AS, projektijuht Veiko Seliste.
- Tellija: Riigi Kinnisvara AS (haridus- ja teadusministeerium).
- Arhitekt: Salto AB OÜ, konkursi võidutöö „Tahvel”, mille autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Martin McLean ja Ragnar Põllukivi.
- Projekteerija: Salto AB OÜ, Ralf Lõoke.
- Omanikujärelevalve: AS Infragate Eesti, Aleksandr Vardakov.
- Ehituslik maksumus: 13,8 mln eurot + km.
- Ehituskestvus: september 2021 – aprill 2023.
Allikad: AS Ehitustrust, Riigi Kinnisvara AS
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu konkursi „Aasta Ehitaja 2023“ nominentideks olid Embach Ehituse OÜ ehitusjuht Ain Rebane, Nordecon AS-i ehitusjuht Rauno Rausk, OÜ Astlanda Ehitus ehitusjuht Tõnu Madissoon ja Ehitustrust AS-i projektijuht Veiko Seliste. Vaata nominentide videoid siit!
