29. novembril 2023 toimus aasta olulisim ehitusvaldkonna konverents Ehitus 2024+ “Kas mängus või pingil?”, mis tõi otsustajad kokku. Ühiselt jõuti järeldusele, et mängus püsimiseks peame tegema paremat koostööd ja vaatama pikemalt ette.
Ukraina sõda, keerulised ajad majanduses, muutuvad tarneahelad, tööjõupuudus, noorte kaasamine, digitaliseerimine ja rohepööre on üksnes osa väljakutsetest, millega pistavad rinda kõik Eesti ehitusvaldkonna tegijaid. Nii mõnedki olulised investeeringud on lükkunud edasi.
Just seetõttu oli konverentsi Ehitus 2024+ fookuses küsimus, mida saame teha, et olla jätkuvalt mängus ja säilitada konkurentsivõime. Tahame liikuda edasi ja areneda nii, et tellijad, arhitektid, insenerid, projekteerijad, ehitajad ja kasutajad saaksid olla rahul. Ehitusahela kõikide lülide esindajad jõudsid järeldusele, et eduks vajame pikka plaani, peame olema senisest paindlikumad ja üksteist toetama.
Olulisemad seisukohad tänaselt konverentsilt:
Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd:
„Kvaliteetne elukeskkond ei teki iseenesest: kui tahame elada toimivas ja inimsõbralikus linnaruumis, siis tuleb sellise ruumi loomisesse panustada ja suurt pilti vaadata. Meil on küll spetsialistid, kes linnaplaneerimise eest hea seisavad, ent ka kogu struktuur peab olema üles ehitatud nii, et spetsialistide nägemus saaks teostuda.“
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse liige Tarmo Idarand:
„Täna tahame hangetes madalaima hinnaga saada väga head asja. Riske püütakse maandada lepinguid detailideni viimistledes, ent fakt on see, et hea asi maksab raha. Usun, et väärtuspõhised hanked on suund, kuhu tulevikus liigume.“
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo:
„Ehitusmeistrid on läbi ajaloo heitliku looduse keskele uusi mugavusi loonud. Lähiaja kliimamuutused avalduvad keskkonnas järk-järgult, kuid turud erineval moel juba reageerivad. Kliimaseadus annab ühtse nägemuse ja aitab ehitusvaldkonnal koostöös riigiga näha oma teekonda, mis tagab nii kestliku ühiskonna kui ka meie ettevõtete konkurentsivõime. Seaduseelnõu valmib koostöös sektoriga 2024. a kevadel.“
Eesti Ehitusinseneride Liidu volikogu liige ja Tallinna Tehnikakõrgkooli juhtivlektor Anneli Ramjalg:
„Noorte kaasamiseks valdkonda peavad ja saavad ettevõtjad anda oma panuse, seda nii karjäärimessidel oma valdkonda tutvustades, töötubasid läbi viies või Eesti Ehitusinseneride Liidu töörühmas ja Eesti Inseneride Liidu Inseneri infopäevadel osaledes. Lisaks on oluline teadvustada, et ehituskultuur algab tellijast. Peame ise kaasa aitama, et meie valdkonnas oleks hea töötada. Ka juhtimiskultuur ei tohiks tänapäeval enam toimida põhimõttel „kes on süüdi“. Hea töö sünnib usalduses ja koostöös, seega väärtuspõhised hanked on tulevikusuund.“
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Ivo Volkov:
Ehitus on valdkond, kus pidevalt on vaja investeerida. Kui teedeehitaja lõpetab tänavu tellimuste puuduses tegevuse, siis ei ole riigil järgmistel aastatel partnerit, kelle abiga uusi teid rajada ja olemasolevaid remontida-hooldada. Palju loodetud kontratsükliline lähenemine siinkohal oleks kahtlemata päästerõngas – on ju meie põhjanaabrid edukalt niiviisi rasketest aegadest läbi murdnud. Eestis koostati ehituse pika vaate dokument, nüüd on vaja see ka teostada.
Digitaalehituse klastri juhatuse esimees Tiit Hion:
Selleks, et muutusi ellu viia, tuleb kõigepealt ise muutuda. Arengu kõige suuremaks takistuseks on meie ajale jalgu jääv mõtteviis. Alles siis, kui kõik ehitatud keskkonna eluringis osalejad muudavad oma mõtteviisi kardinaalselt, saame ehitusprotsesse efektiivselt juhtida. Nii saame luua lõppkasutaja ehk lihtsa inimese jaoks parima ehitatud keskkonna. Tehnoloogilised võimalused, isegi seadusandlus, ei ole takistuseks sellel teel.
Konverentsi ja auhinnagala korraldasid Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Digitaalehituse klaster ning Kliimaministeerium.
Fotod: Raigo Pajula
