Välismaalaste seadus. Enne kaalu, siis muuda

„Eelnõu eesmärgid on arusaadavad, samas ei ole eesmärgid ning sõnastus omavahel kookõlas,“ osutab Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Indrek Peterson välismaalaste seaduse planeeritavaid muudatusi kommenteerides.

„Esimene suurem probleem on, et nii välismaalaste seaduse kui ka tulumaksuseaduse eelnõudes puudus tehnilise teostatavuse, alternatiivide ja majandusliku mõju analüüs. Koostatud ei ole ka väljatöötamiskavatsust, et tööandjaid aegsasti kaasata. See tingib suuresti ka ülejäänud puuduseid, kuna neid pole lihtsalt analüüsitud,“ selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu analüütik Raul Aron. „Eelnõudesse lisandunud tõendamis- ja maksukoormuse peatöövõtjale panemise plaanides oli valitsuse poolt tunda kiirustamist.“

Halduskoormus kasvab

Praeguste plaanide kohaselt ausate ettevõtjate halduskoormus seoses kontrollikohustuste täitmisega kasvab, samuti lisandub paljudele ettevõtjatele ebaproportsionaalne vastutus kolmandate isikute eest: näiteks peatöövõtjad, kes ise otseselt küll võõrtööjõudu ei rendi, kuid keda eelnõu sõnastuse kohaselt saaks liigitada „kasutajaettevõtjateks“. „See on suur puudus nii välismaalaste seaduse kui tulumaksuseaduse eelnõudega, et riik tahab panna halduskoormust Eesti tööandjatele, kellel selle koormuse kandmiseks on oluliselt kehvemad võimalused kui riigil. Samamoodi nagu juuksurisalongi klient ei saa vastutada juuksurisalongi tegevuse seaduslikkuse ja maksukohustuste eest, ei saa ka välismaalastest renditöötajate kasutajaettevõte teiste isikute kohustuste eest vastutada,“ selgitab Aron.

„Paljud neist kohustustest täidetakse normaalses olukorras välisriigis. Töölepinguid, maksuandmeid jmt ei ole teiste liikmesriikide tööandjatel õigust Eesti tööandjatega jagada, sest isikuandmed on seadustega kaitstud kõigis EL-i liikmesriikides. Küll on selliste andmete saamise õigus maksuhalduril konkreetse maksukontrolli käigus. Ka töötamise seaduslikkuse kontrollimiseks on politsei- ja piirivalveametil ning tööinspektsioonil kõik õigused olemas.“

Seaduseelnõu seletuskirjast tõepoolest ei selgu, kas probleeme on hetkel pigem lühiajaliste töötamistega või töötamiseks mõeldud elamislubadega. Juhul, kui rohkem probleeme seondub lühiajaliste töötamistega, siis tuleks lahenduste leidmiseks selgitada, kas need on seotud nn üldreegliga või mõne erandiga.

Halb mõju majandusele

„Praegusel kujul muudaks seadusemuudatus välismaalaste seadusest arusaamise, selle järgimise ja järelevalve hoopis keerulisemaks ja tekitaks mitmeid vastuolusid,“ nõustub ka Indrek Peterson.

„Meie hinnangul võib renditööjõu piiramisel olla ka negatiivne majanduslik mõju,“ täiendab Aron. „Renditööjõu populaarsus on tingitud sellest, et vaba tööjõudu pole saada. Isegi, kui maksud renditöötaja töötasult laekuvad teise liik-mesriiki, toodab iga Eestis töötav inimene lisandunud väärtust, millelt samuti makse makstakse ja ka kohalike töötajate palka. Keskmiselt on kolmekümne tuhande töötaja või nende tööandja panus riigieelarvesse aastal 2019 ca 450 mln eurot. Kui valitsuse tegevus välismaalaste Eestis töötamist pärssima hakkab, võib sel olla eestlaste jaoks hoopis negatiivne mõju.“

Kokkuvõttes soovitavad ettevõtlusorganisatsioonid muudatused paremini läbi mõelda – esimese sammuna tuleks koostada väljatöötamiskavatsus.

Ettepanekud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõule

• Eelnõu jõustumise ajaks on planeeritud juba 2019. aasta 15. detsember, mis on väga kiireloomuline. Uute meetmete eesmärk peab olema aidata kuritarvitusi vältida, mitte lihtsalt läbianalüüsimata meetmete kiireloomuline jõustamine. On hädavajalik, et ministeerium koostab enne väljatöötamiskavatsuse, mis võimaldab ministeeriumil koostöös partneritega selgitada välja probleemi olemus, kaaluda lahendusi, hinnata nende mõjusid ning seejärel valida välja kõige mõistlikumad meetmed kuritarvituste vähendamiseks.
• Siseministeeriumil koostöös järelevalveasutustega oleks mõistlik analüüsida, milliste skeemide korral esineb kõige rohkem kuritarvitusi. Sellise analüüsi järel saab otsustada, milliseid meetmeid on vaja.
• Eelnõu § 1 p 1. VMS-i § 106 täiendatakse lõikega 19: „Eestis registreeritud ettevõte, kes kasutab teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud ettevõtte teenuseid, on kasutajaettevõte VMS-i tähenduses ja tal on VMS-is sätestatud kasutajaettevõtte õigused ja kohustused.“ Sellest sättest ei ole võimalik aru saada, milliste teenuste kohta säte kehtib ning kas Eestis registreeritud ettevõte, kes kasutab teises Schengeni konvent-siooni liikmesriigis registreeritud ettevõtte teenuseid, peaks vastavaid teenuseid kasutama Eestis või mujal maailmas.
  Selgus on oluline seetõttu, et kui Eesti ettevõtja osutub kasutajaettevõtteks VMS-i tähenduses, tekivad tal kasutajaettevõtte õigused ja kohustused, samuti vastutus. Eelnevast tulenevalt tuleks jätta VMS § 106 lg 19 eelnõust välja.
• Muudatuse kohaselt lisatakse VMS-i lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja tähtajalise elamisloa töötamiseks regulatsioonidesse täpsustused selle kohta, millist isikut käsitatakse tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksusena. Jääb arusaamatuks, mis on nende kahe sätte eesmärk. Lisaks on ebaselge, millis(t)e loetelus toodud asjaolu(de) puhul osutub isik tööandjaks, millis(t)e puhul kasutajaettevõtjaks või vastuvõtvaks üksuseks.
  Seega eelnõu tekst mitte ei täpsusta kehtivat VMS-i, vaid muudab selles ja selles viidatud teistes kehtivates õigusaktides (eelkõige TLS) esitatud terminid vastuolulisteks, tekitades õigusselgusetust. Õigusselguse tagamise eesmärgil tuleb eelnõu § 1 punktid 2 ja 3 eelnõust välja jätta.
• Eelnõuga muudetakse VMS § 286 lg 11 ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kasutajaettevõtja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel on Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus ja tagama, et välismaalane töötab Eestis selleks antud õigusliku aluse kohaselt ning tööandja ja kasutajaettevõtte vahel sõlmitud lepingu või muu kokkuleppe järgi.“
  Jääb arusaamatuks, miks kasutajaettevõte, tegutsedes heas usus ja täites kõiki kasutajaettevõtja ja tööandja (tööjõurendi ettevõtte) vahel sõlmitud kokkuleppe tingimusi, vastutab võrdselt tööandjaga välismaalase eest. Kas kasutajaettevõte on eelnõu kohaselt kohustatud nõudma välismaalase ja tööandja (tööjõurendi ettevõtte) vahel sõlmitud töölepingu koopiat? Kuidas saab kasutajaettevõte teha kindlaks, et välismaalane töötab Eestis selleks antud õigusliku aluse kohaselt? Miks ei ole võimalik järelevalveasutusel kasutajaettevõtja asemel kontrollida, kas välismaalane töötab Eestis selleks antud õigusliku aluse kohaselt?
• Eelnõuga täiendatakse VMS §-i 293 lõikega 6 järgmises sõnastuses:
  „(6) Riikliku järelevalve teostamisel välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise asjaolude üle ja välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õigusliku aluse lõpetamise või kehtetuks tunnistamise menetluses lasub tööandjal, kasutajaettevõttel, vastuvõtval üksusel ja välismaalasel kohustus tõendada, et välismaalase faktiline tegevus Eestis vastab Eestis töötamise õiguslikule alusele ja eesmärgile. Politsei- ja Piirivalveametil on tõendamiskoormus nende tõendite asjus, mida valdab Politsei- ja Piirivalveamet.“
  Otsest vajadust selle sätte järele pole, sest juba täna on VMS § 293 lõikes 3 kirjas, et nii välismaalane, välismaalase tööandja ja ka muu asjassepuutuv isik ja asutus on kohustatud tõendama Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti nõudmisel välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise seadusliku aluse taotlemise, omamise, pikendamise taotlemise ja kehtetuks tunnistamise asjaolusid. Seega on järelevalveasutustel juba täna olemas kõik vajalikud meetmed, et saada vastavaid tõendeid.
  Lisaks valmistab muret asjaolu, et viimasel ajal soovib riik ka teistes valdkondades sisse viia pöördtõendamist. Leiame, et pöördtõendamine tuleb ette näha ainult väga erandlikel juhtudel ning sellistele seadusemuudatustele peab eelnema põhjalik mõjuanalüüs.
• Selgitamist vajab, kas ja kuidas mõjutavad plaanitavad muudatused lähetatud töötajaid.
  Tööandjad peavad seisma hea selle eest, et dokumendid oleks korrektselt vormistatud, paraku ei ole tööandjal kogu informatsiooni: nt töötamiseks antud elamisloa tühistamisel PPA teavitab ettevõtet, kuid teiste elamislubade tühistamisest teavituskohustust PPA-l ei lasu.
• Eelnõus on arusaamatult ja vastuolus kehtivate õigusaktide sõnastustega kasutatud termineid „ettevõte“ ja „kasutajaettevõte“ (peaks olema „ettevõtja“ ja „kasutajaettevõtja“).
• Eelnõu algatamise ajendiks olevate kitsaskohtade ja probleemide üks lahendus ehitussektoris on töötajatele kohustusliku kaardisüsteemi kehtestamine (ka renditööjõule): see lihtsustaks oluliselt töötajate töötamise õiguspärasuse üle kontrolli.
  Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit