Eelmise kuu EhitusEST-is ilmus allakirjutanu artikkel „Ehitusala oskussõnavara“, mis käsitles mõiste, termini ehk oskussõna ja definitsiooni ehk määratluse olemust ning ehitusala oskussõnavara probleeme üldiselt.
See artikkel sisaldas ka üleskutset avada ehitualase terminivara rubriik. Et sellele mõttele hoogu anda, alustan siinkohal ise, et pakkuda üht võimalikku varianti, kuidas terminite ja definitsioonide arutelu võiks arendada. Esitatava käsitluse omapära on, et terminid on esitatud lisaks eesti keelele ka inglise, soome ja vene keeles.
Selline mitmekeelne terminite esitamine täidab kahte eesmärki. Esmalt aitab ta siduda ja selgitada ehitusprojekti termineid Eestis elluviidavates rahvusvahelistes projektides, kus osapoolteks on erinevaid keeli rääkivad spetsialistid. Teiseks aitavad teistes keeltes esitatud terminid täpsustada ka eestikeelseid oskussõnu. Siinkohal tuleb mul meelde mu kolleegi Peep Tederi, kes käesoleval ajal tegeleb erinevate standardite tõlkimisega, ütlus, et sageli aitab ingliskeelsele terminile eestikeelse vaste leidmisel hoopis saksa keel. Seda seletab saksa ja eesti keele varasem tihe kokkupuude, eriti tehnikavaldkonnas. Eeltoodut arvestades oleks otstarbekas terminite esitamisse sisse tuua ka saksa keel, kuid allakirjutanu saksa keele oskus on olematu, mistõttu ma pole seda kasutanud. Oleks hea, kui keegi lugeja appi tuleks. Antud artiklis kasutatud terminite ja definitsioonide esitamise vormi on kasutatud ka Eesti Betooniühingu juhendites. Nendeski on ühel juhul olnud esitatud ka saksakeelsed terminid, millest hiljem on siiski loobutud.
Määratluste juures on kaldkirjas esitatud ka selgitavad kommentaarid.
Antud kirjatöös olen vaatluse alla võtnud ehitusprojekti üldisemad terminid, mis omakorda on jaotatud kaheks jaotiseks. Esitatavad terminid ja määratlused on „küpsenud“ koostöös Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu töögrupiga, kes valmistab ette ehitusjuhi käsunduslepingu üldtingimusi.
Ehitusprojekti etappide tabeli selgitus
Antud jaotises toodu osas on üks oluline selgitamist vajav küsimus.
Nimelt on ehitusseadustikus on defineeritud, et „ehitusprojekt“ on projekteerimise käigus koostatud dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. Sellise määratluse taga näen kuni eelmise sajandi üheksakümnendate aastateni projekteerimispraktikas kehtinud määratlust, et ehitusprojekt on üks mappide kogum. Sel ajal mingit kompleksset tegevust projektiks ei nimetatud ja ka mõistet projektijuhtimine ei kasutatud. Ehitusseadustikus on selline käsitlus juristide poolt kasutusse jäetud. Tehnilist dokumentatsiooni, mis määrab ehitustöö sisu, kvaliteedi ja teostamise viisi, tuleks nimetada ehitise projektdokumentatsiooniks.
Konsulteerides TTÜ õppejõududega, kes õpetavad ehitusjuhtimist, sain kinnitust, et nemadki käsitlevad ehitusprojekti ühe „saba ja sarvedega“ ettevõtmisena, protsessina. Tabelis esitatud ehitusprojekti määratlus on võetud projektijuhtimise valdkonna varasalvest.
Ehitusprojekti osaliste tabeli selgitus
Antud jaotises toodu osas on järgmised selgitamist vajavad küsimused:
- Esmalt vajab selgitamist „ehitusjuhi“ mõiste. Selle mõiste kasutamise ajalugu on seotud majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.10.2010 vastu võetud määrusega nr 73 „Majandustegevuse registris ehituse valdkonnas tegutseva ettevõtja tegevusala täpse liigituse loetelu“, kus ehitusjuhtimise tegevusalana on määratletud ehitise omaniku ehitustehniline konsulteerimine ja esindamine. Keeleliselt võiks sellise nimetusega olla määratletud ka spetsialistid, kes töötavad ehitusplatsil. Minu mäletamist mööda see dilemma lahendati ehitusinseneride kutsestandardi koostamise raames 2012. aastal, kui „platsimehi“ hakati nimetama ehitustegevuse juhtideks. Selline käsitlus on praeguseks Eesti ehituselus kinnistunud ja selliselt on see esitatud ka antud juhul.
- Selles jaotises olen olnud hädas mitme võõrkeelse terminiga. Esmalt seesama „ehitusjuht“. Pole kindlust, kuidas seda ametit nimetada inglise keeles. Samuti olen segaduses soome keelega – soomlastel on hea sõna „rakennuttaja“, mis osutab ehituste tellimismeeskonnale vastandina ehitajat tähendavale terminile „rakentaja“. Antud juhul olen olnud kimbatuses otsuse tegemisega, jagades „rakennuttaja“ terminit nii ehitustellijale kui ka ehitusjuhile. Teiseks vajavad täpsustamist „ehitise omaniku“ inglis- ja soomekeelsed vasted. Tegelikult on taustal hõljuvaks probleemiks meil selgelt kasutuses oleva jaotuse – ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks – sisukas tõlkimine nendesse keeltesse.
Head lugejad, selle kirjatööga on esitatud üks kont, mis vajab puremist. Palun avaldage arvamust. Arvamused on oodatud e-posti aadressil toimetus@meediapilt.ee märgusõnaga „Terminid“ ja koopia aadressile riho.oras@conviso.ee. Esitatud seisukohti refereeritakse järgmistes ajakirja numbrites.
Eesti Keele Instituudi juures on piisavale tasemele arendatud terminitööks vajalik töövahend, sõnastiku- ja terminibaasisüsteem Ekilex. Selle võimalustega võib tutvuda aadressil https://ekilex.eki.ee. On ilmselge, et ehitusalane terminikogum peab sinna siirduma. Eelnevalt tuleks leida kokkulepe, kellel on õigus selles terminivaras muudatusi teha.
