Mullu, 2022. aasta algul, sai Eesti Ehitusinseneride Liidu (EEL) ja Eesti Betooniühingu (BÜ) poolt pandud seljad kokku ühise terminikomisjoni moodustamiseks. Seda tingis erinevate juhendite koostamise ja standardite tõlkimise juures täheldatud tehnilise keelega seotud mitmete probleemide esile kerkimine.
Käesolevas ja järgnevates EhitusESTi numbrites publitseeritavate terminite ja nende määratluste täpsustamisel töötasid terminikomisjonis BÜ poolt Johannes Pello, Mati Laurson, Toomas Vainola, Enno Rebane ja Tanel Tuisk ning EEL-i poolt Alar Käes, Jürgen Einpaul ja Riho Oras.
Tänaseks on tehtud mõlema organisatsiooni juhtkonna poolt otsus, et terminikomisjon jätkab tööd vastavalt vajadusele, kaasates selle töösse käsitletava teemaga seotud eksperte. Eesti Keele Instituut eraldas sama aasta kevadel ka väikese toetuse betoonkonstruktsioonide ehitustehnilise oskuskeele arendamiseks. Seda kohustusega salvestada töö tulemused sõnastiku- ja terminibaasisüsteemis Ekilex. Sellesse sisestatud termineid ning nende määratlusi ja selgitusi saab vaadata veebiaadressilt www.sõnaveeb.ee. Samuti on need vaadeldavad EEL-i kodulehel koos palvega esitada täpsustusi ja täiendusi.
Äsja lõppenud aastal olid vaatluse all järgmised teemad:
- Betoonkonstruktsioonide üldterminid
- Betoonpõrandad
- Betooni pinnad
- Taridetailid ja ankrud
Allpool on esitatud esimese teema terminid, nende määratlused ja mõned selgitused. Millele oleks nende terminite juures vajalik erilist tähelepanu juhtida? Vast esmalt sellele, et „betoonkonstruktsioon“ või „betoontarind“ on betoonist ja teras- või plastikarmatuurist koosnevast komposiitmaterjalist konstruktsioonitüübi üldnimetus, mis liigitub betooni või armeeringu järgi. Enne eurokoodeksite aega oli üldnimetusena kasutusel „raudbetoon“, mis nüüd on üks betoonkonstruktsioonide liik. Ühe liigi nimetuse juures on tehtud täpsustus: „armeerimata või vähearmeeritud betoonkonstruktsioon“ sisaldab täiendit „vähe-“ seni kasutatud „ala-“ asemel, sest viimane viitab justkui vigasele projektlahendusele.
Teine selgitamist vajav teema on seotud terminiga „betoonelement“. Projekteerimisalastes standardites ja erialakirjanduses mõistetakse selle all mingit ehitise osa üldiselt. Ehitajatele seostub sellega esmajoones väljaspool lõppkasutuskohta vormitud ja kivistunud betoonelement. Viimase kohta soovitab komisjon kasutada termineid „monteeritav betoonelement“ või „betoonvalmiselement“. Me mõistame, et betoontoodete tehases ja ehitusplatsil kasutavad töötajad jätkuvalt seda lühemat vormi, kuid esitatud soovitus puudutab nii-öelda ametlikku keelekasutust. See peaks vältima kahetist arusaamist.
Viimaseks toon esile ka sünonüümid, milliseid on täiesti korrektne kasutada. Nendeks on „konstruktsioon“ ja „tarind“, „paigalvalu-betoonkonstruktsioon“ ja „monoliitbetoonkonstruktsioon“, „monteeritav betoonelement“ ja „betoonvalmiselement“ ning „armatuur“ ja „sarrus“.
Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid
| Termin | Määratlus | Selgitused |
| betoonkonstruktsioon, betoontarind concrete structure betonirakenne | Konstruktsioonide, millede materjalideks on betoon ja teras- või plastikarmatuur, üldnimetus. | Betooni järgi liigitatakse: tavabetoonist konstruktsioonid; kergbetoonist konstruktsioonid. Kasutatava armeeringu järgi liigitatakse: armeerimata või vähearmeeritud betoonkonstruktsioonid; raudbetoonkonstruktsioonid; pingebetoonkonstruktsioonid; kiudbetoonkonstruktsioonid. |
| armeerimata või vähearmeeritud betoonkonstruktsioon plain or lightly reinforced concrete structure raudoittamattoman tai vähän raudoitettu betonirakenne | Armatuurita või vähese armatuuri kogusega betoonkonstruktsioon, mille kandevõime määrab betooni tugevus või piirdeformatsioon. | |
| raudbetoon-konstruktsioon reinforced concrete structure teräsbetonirakenne | Betoonkonstruktsioon komposiitmaterjalist, milles betooni suhteliselt madal tõmbetugevus ja haprus on kompenseeritud terasarmatuuri suurema tõmbetugevuse ja plastilisusega ning kus betoonis tekkivad tõmbepinged siirdatakse armatuurile nende materjalide vahelise nakke kaudu. | |
| pingebetoon-konstruktsioon prestressed or post-stressed concrete structure esi- tai jälkijännitetty betonirakenne | Betoonkonstruktsioon, mis koormamisel betoonis tekkivate tõmbepingete vähendamiseks või vältimiseks on survestatud eel- või järelpingestatud armatuuriga. | |
| betoonelement concrete member, concrete element betonielementti | Betoonist valmistatud ehitise osa. | Võib olla valmistatud paigalvalubetoonist ehk monoliitbetoonist või monteeritavast betoonist või nende mõlema kombinatsioonina. |
| paigalvalu- betoonkonstruktsioon, monoliitbetoonkonstruktsioon cast-in-situ structure, monolithic concrete structure paikallavalettu betonirakenne | Ehitis või selle osa, mis on ehitatud betoonisegust lõplikus kasutuskohas. | |
| monteeritav betoonelement, betoonvalmiselement precast concrete element esivalmisteinen betonielementti | Betoonelement, mis on vormitud ja kivistunud väljaspool lõppkasutuskohta. | |
| betoon concrete betoni | Materjal, mis saadakse omavahel segatud tsemendist, jäme- ja peentäitematerjalist ja veest ning millele võib lisada keemilisi ja peenlisandeid, kusjuures betooni omadused kujunevad tsemendi hüdratatsiooni tulemusena. | |
| betoonisegu fresh concrete tuorebetoni | Valmissegatud betoon, mis on veel sellises olekus, et seda on võimalik valitud meetodil tihendada. | |
| kivistunud betoon hardened concrete kovettunut betoni | Betoon, mis on tahkes olekus ja saavutanud teatud tugevuse. | |
| tsement (hüdrauliline sideaine) cement (hydraulic binder) sementti (hydraulinen sideaine | Peenjahvatatud mineraalne materjal, mis veega segatult moodustab taigna, mis hüdratatsiooni tulemusena tardub ja kivistub ning kivistunult säilitab tugevuse ja püsivuse ka vees. | |
| täitematerjal aggregate kiviaines | Betoonis kasutamiseks sobiv teraline mineraal-materjal, mis võib olla looduslik, tehislik või taaskasutatav, valmistatud varem konstruktsioonis kasutatud materjalist. | |
| keemiline lisand admixture lisäaine | Aine, mida lisatakse betoonile segamise käigus tsemendiga võrreldes väikeses koguses betoonisegu või kivistunud betooni omaduste muutmiseks. | |
| peenlisand addition seosaine | Mineraalne peenmaterjal, mida kasutatakse betooni teatud omaduste parandamiseks või eriomaduste saavutamiseks. | Eristatakse kahte tüüpi peenlisandeid: peaaegu inertsed peenlisandid (I tüüp); putsolaan- või varjatud hüdrauliliste omadustega peenlisandid (II tüüp). |
