Valminud on Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu avatäidete infokaart, mis analüüsib termilisi pingeid klaasis.
Aken koosneb raamist ja klaasist. Klaasist jääb suur osa päikese kätte, kuid osa paikneb raami sees, jäädes nii päikese eest varjatuks. Intensiivse päikesekiirguse mõjul võivad tekkida klaasi ebaühtlase paisumise tõttu klaasi keskmise osa ja raami sisse jääva osa vahele nii suured pinged, et klaas võib puruneda.
Mõistega „termiline pinge” kirjeldatakse klaasis tekkivaid pingeid, kui klaasi pinna erinevad osad puutuvad kokku erinevate temperatuuridega.
Kui temperatuuride erinevus klaasi keskosa ja servade vahel ületab kriitilise piiri, võib klaas puruneda. Seda nähtust nimetatakse termiliseks purunemiseks. Termilise purunemise tunneb reeglina ära selle järgi, et see algab klaasi servade suhtes vertikaalselt ja selle tulemusena tekib looklev käänuline mõra.
Temperatuurimuutuse kriitiline piir sõltub klaasi tüübist ja kvaliteedist. Tavalise kirka klaasi puhul on see umbes 40–50 kraadi, armeeritud ja lamineeritud klaasi puhul vähem, kuid karastatud klaasi puhul oluliselt rohkem, kuni 200 kraadi.
Kui on teada, et klaas paigutatakse potentsiaalse termilise riskiga keskkonda, tuleb klaasi termilise turvalisuse nimel seda esmalt termiliselt töödelda, näiteks karastada ja kuumkatsetada (heat soak test) või termiliselt tugevdada.
Temperatuur klaasi keskosas sõltub mitmetest teguritest, olulisemad on järgmised:
Klaasi asend ilmakaarte suhtes
Lõuna või lääne poole suunatud klaasid on rohkem päikese käes kui põhja poole suunatud.
Kalle
Klaasi neeldumismäär on suurim, kui päikesekiired langevad klaasile täisnurga all (risti). Nurga all klaasile langev päikesekiirgus peegeldub osaliselt klaasi pinnalt tagasi. Kõige kriitilisem kalle on nurk 30–50 kraadi horisontaali suhtes.
Soojusabsorptsioon
Massvärvitud klaas absorbeerib rohkem päikesekiirgust kui tavaline kirgas klaas ja soojeneb seega rohkem. Madala emissiivsusega klaasil on samamoodi suurem neeldumisvõime kui kirkal klaasil.
Õhu ringlus klaasi läheduses
Õhu liikumine sees- ja väljaspool mõjutab oluliselt klaasi jahtumist. Tuulevaiksetel päevadel saavutab klaas seetõttu kõrgema temperatuuri.
Päikese varjamine
Ribikardinad, nii paketisisesed kui -välised, peegeldavad päikesekiirgust tagasi ja nii soojeneb klaas enam.
Klaasikihtide arv
Klaaspaketi klaaside vahemikus olev õhk aitab kaasa klaasitemperatuuri tõusule. Keskmine klaas kolmekordsel klaaspaketil on eriti ohustatud, kuna seda ümbritseb seisev õhk mõlemalt poolt. Seepärast ei ole soovitav madala emissiivsusega klaasi kasutada keskmise klaasina.
Pealekleebitud päikesekaitsekiled, dekoratsioonid jms
Pealekleebitud päikesekaitsekiled või dekoratsioonid võivad põhjustada kõrgenenud klaasitemperatuuri või ebaühtlast klaasi soojenemist, kuna kile absorbeerib rohkem päikesekiirgust kui klaas.
Varjud
Teravalt piiritletud varjud, mis ulatuvad kaugemale kui 100 mm klaasi servast, võivad põhjustada klaasi pinnal temperatuurierinevusi. Varjud võivad tekkida nt tänu markiisidele, sügavatele aknaõnarustele, naaberehitistel jne.
