Konverents Ehitus 2020+ tõi ühisesse arutellu ehitusettevõtjad, arhitektid ja ehitusinsenerid. Pikal seminaripäeval sai osa paljudest väärt ettekannetest. Avaldame ülevaate esinejate põhisõnumitest.
Ehitusvaldkonna tuleviku hetkeseis
Ivo Jaanisoo, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Linnastumine, kliimamuutused, turupiiride kahanemine, tehnoloogia kiire areng ja muud makro-trendid panevad ehitussektori kohanemisvõime proovile. Kuidas leida nendes trendides võimalusi oma konkurentsivõime tõstmiseks? Peame julgema ühiselt tulevikku ennustada, et need ennustused saaksid täituda. Riik saab sellise perspektiiviga olla sektorile parem partner, täna astume samme selleks, et homne elukeskkond oleks parem.
Ehitusvaldkonna väljakutsed muutuvas keskkonnas
Gerd Müller, Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Ehitussektorit kõige valusamalt puudutavad murekohad on üle maailma sarnased. Paistame majanduses silma ebaefektiivsusega, kvalifitseeritud tööjõu kasvava puudusega, madala läbipaistvuse ja keskmisest väiksema vastuvõtlikkusega digitaalsete lahenduste rakendamisel. Tänane sektorisisene koostöötahe ei toeta siin arvestatavaid muutusi, kuigi edasiminekuks ja arenguks on vaja just koostööd ja tahet.
Tehnoloogiline revolutsioon on maailmas kestnud juba mõnda aega ja ei ole tõenäoline, et see ehitussektorit ei puudutaks. Ajaga kaasas käimine on vältimatu ja kuigi muudatused võivad võtta aega, saab sektori kuvandi parandamiseks ja kaasajastamiseks samme ette võtta kohe. Meie võimalus on leida siin kokkupuutepunkte koostööks ja võtta ise aktiivne roll sektori kaasajastamisel, et luua lootus neis, kes kaaluvad tulevikus selles valdkonnas oma tähelendu sooritada.
Digiarengud tootlikkuse teenistuses
Taavi Jakobson, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Küsimus, kuidas ehitisregister saab ettevõtjat või kodanikku aidata, paneb praegusel hetkel ilmselt nii mõnegi mõistmatult õlgu kehitama. EHR koos oma menetlustega on pigem takistus, millest on vaja nii väikese vaevaga vabaneda, kui võimalik. Nii võikski MKM võtta e-ehituse valdkonna digiarendustes eesmärgiks muuta süsteemid võimalikult vähem tülikaks, võimalikult nähtamatuks. Ja kindlasti ongi see üks eesmärkidest. Kuid kui tahame aidata kaasa ehitussektori tootlikkuse kasvule, on vaja tegeleda ka ehitussektori defragmenteerimisega, mis muuhulgas tähendab reaalset väärtust pakkuva koostööplatvormi loomist ning (maa-aluse) infrastruktuuri andmebaasi koondamist.
Infomudel sillana ehitise elukaares
Kaitis Väär, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Novarc Group AS
Ehitiste elukaares on projekteerimise ja ehitamise vahel neid ühendav sild olemas ja seda tänu BIM-ile, järgmisena on vaja rajada sild teostusmudelist haldusmudelisse. Selle silla rajamisega oleme juba alustanud. Hoone elukaare kulud jagunevad järgmiselt: 5% projekteerimine, 20–25% ehitamine ja 70–75% haldus, millest omakorda 30% moodustab energia tarbimine. Hoone omaniku jaoks on oluline hoida hoone elukaare kõige suuremad kulud ehk halduskulud kontrolli all. Tuues projekteerimise faasis fookuse projekteerimise hinnalt halduskuludele, saame läbi digitaalse halduse tagada hoone omanikule halduskulude olulise kokkuhoiu ekspluatatsioonis.
Teadmiste ja tehnikakultuuri mõju ehituskvaliteedile
Riho Oras, Eesti Ehitusinseneride Liit
Ehituskonstruktori tähtsaimaks tööks on arvutusskeemi koostamine, mille digitaliseerimisega seotud nimetus on arvutusmudeli koostamine ja selle lahendamine numbrilistel meetoditel põhinevate programmidega. Projekteerimist kui protsessi silmas pidades on seejuures tähtis õigete eelvalikute tegemine, arvutusmudeli lihtsustamine otstarbekal tasemel ja tulemuste õige tõlgendamine. Projekteerimis- ja ehitustegevuse kvaliteedi määravad arhitektide ja inseneride teadmised, oskused ja kogemused. Eesti Ehitusinseneride Liit saab digiuuendusi vahendada koolituste korraldamisega. Meie panus saab olla ka ehitusalase terminivaramu korrastamine; terminite ja nende definitsioonide selgus toetab informatsiooni täpsemat edastamist.
