• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Aasta betoonehitis 2022, Järve tornid. Foto: Eesti Betooniühing

    Aasta betoonehitis 2022 on Järve tornid

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Annast Mäoni ehitatakse uus lõik osaliselt praegusest maanteest vasakule ja osaliselt kattub tee praeguse trassiga. Teedeehitus vajab riigipoolset pikka plaani ja stabiilset rahastust. Foto: Julia-Maria Linna

    Kvaliteetne taristu tõmbaks Eestis elu käima

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Aasta betoonehitis 2022, Järve tornid. Foto: Eesti Betooniühing

    Aasta betoonehitis 2022 on Järve tornid

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Annast Mäoni ehitatakse uus lõik osaliselt praegusest maanteest vasakule ja osaliselt kattub tee praeguse trassiga. Teedeehitus vajab riigipoolset pikka plaani ja stabiilset rahastust. Foto: Julia-Maria Linna

    Kvaliteetne taristu tõmbaks Eestis elu käima

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Eesti ehitab 2023

Ehitusalane oskussõnavara selgemaks

autor: RIHO ORAS, tehnikakandidaat, volitatud ehitusinsener, Conviso OÜ vanemkonsultant, Eesti Ehitusinseneride Liidu aseesimees
oktoober 2019
Kategooria: Terminivara, EhitusEST oktoober 2019
Ehitusalane oskussõnavara. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Sageli olen puutunud kokku olukorraga, kus mõnele võõrkeelsele terminile eestikeelse vaste leidmine on keeruline. On ka juhuseid, kus ehitusvaldkonna termineid mõistetakse erinevalt ja sellest tekib segadusi.

Siit sündis idee avada ajakirjas EhitusEST ehitusalase terminoloogia rubriik, et terminoloogiat võimalikult suurele hulgale ehitusvaldkonna spetsialistidele tutvustada, neid kaasa mõtlema kutsuda – loodan, et sellega liitub inimesi, kes leiavad endas kutsumust ja soovi oma panus anda.

Üks sisukas arengutee oleks ka ehitusvaldkonna terminikomisjoni loomine, nagu see tegutses eelmise sajandi 1970.–1980. aastatel. Soov selleks peaks olema aga laialdasem, ühendades nii erialaspetsialiste kui ka organisatsioone. Võib-olla tuleb appi ja partneriks ka Eesti Standardikeskus, kus standardite tõlkimisel ja koostamisel ehitusterminitega kokku puututakse.

Mõisted, terminid, definitsioonid

Et mingil teemal arutleda, on vajalik selgus ja mõistmine, millest me räägime: olen püüdnud süsteemi endale selgeks teha, lugedes vastavat kirjandust ja viimase aja mõtteavaldusi ajakirjanduses, kuid ilmselt oleks vaja keeleinimeste abi, et terminoloogiat puudutav mõistete ja terminite süsteem põhjalikult ja tehnikainimestele arusaadavalt ära seletada. Alustuseks tuleb ära öelda, et termin ei ole mõiste. Mõiste all mõeldakse loogika valdkonda kuuluvat teadmus- või mõtlemisüksust. Seega mõiste on abstraktse mõtlemise vorm.

Termin ehk oskussõna on erialast mõistet tähistav, täpselt piiritletud tähendusega sõna või sõnaühend – seega sõnavaraüksus.

Definitsioon ehk määratlus on terminiga tähistatava mõiste kirjeldus tuntud mõistete kaudu. Seega peab termini siduma üldise mõistega ja tooma välja selle erisuse.

Filosoof Oliver Laas kirjutab [5]-s: „Terminite defineerimine on oluline, sest definitsioonid esitavad reegleid olukordade ja nähtuste liigitamiseks ja nimetamiseks. Kui meil on mingile terminile ühine definitsioon, siis me mõistame ja liigendame maailma sarnaselt.“ Oma artiklis juhib ta tähelepanu ka sellele, et defineerimine võib kokku võtta mingi nähtuse olemuslikud omadused, kuid võib nähtuste määratlemise abil veenda meid ka selle nähtuse suhtes teatud hoiakut võtma – seega ei ole definitsioonid alati neutraalsed ega objektiivsed. Loodan, et ehitusvaldkonna terminitega tegeldes ei satu me hoiakute võtmise teele, ei tegele defineerimise emotsionaalse poolega, vaid jääme terminite kirjeldava, semantilise tähenduse juurde.

Omakeelne mõtlemine. Keele vastastikune mõju

Viimased kolmkümmend aastat on ehitusvaldkonda toonud suure hulga ingliskeelseid, aga ka soomekeelseid, laensõnu. Selle ilmselgeks põhjuseks on meie tehnikavaldkonna orienteerituse suundumine läände. Meie ehitusvaldkonna tehnilised regulatsioonid tulevad Euroopast. Kuigi näiteks ehituskonstruktsioonide eurokoodeksid publitseeritakse ka saksa- ja prantsuskeelsetena, kasutame me täna põhiliselt just ingliskeelset dokumentatsiooni. Rääkimata laialdasest ingliskeelse erialase ja teaduskirjanduse kasutamisest. Samuti on meie põhjanaabrid olnud aktiivsed partnerid ehituse erinevates valdkondades, mõjutades meie projektijuhtimise meetodeid, kasutatavaid materjale ja tehnoloogiat. Seda eriti meie „uue stardi“ algperioodil, eelmise sajandi ühekskümnendatel.

Teemat on pikemalt käsitlenud keeleteadlased Tiiu Erelt [1]-s, Peep Nemvalts [2]-s, Karl Pajusalu [3]-s ja Tiina Soon [4]-s. Täna me tabame ennast sageli eesti-inglise segamõtlemiselt, -rääkimiselt ja -kirjutamiselt. Kuid paremaid tulemusi annab mõtlemine oma emakeeles. Tihti on rõhutatud, et loomingu jaoks on omakeelne mõtlemine kõige viljakam. Tiiu Erelt rõhutab oma- ja võõrterminite käsitluse kokkuvõttes, et võõra ja oma keeleainese valikul tuleb ühelt poolt arvestada oma oskussõnavara lähedust teiste rahvaste terminoloogiale, teisalt oskuskeele kokkukuuluvust rahvuskeelega. Oma on üldiselt arusaadavam, sisuselgem.

Teisalt on ka selge, et ühe keele sõnavara ei arene isoleeritult, ilma et seda pidevalt mõjutaksid teised keeled. Praegusel üleilmastumise ajal keelte vastastikune mõju just vastupidi kasvab. Et mitte jääda selle võõrkeelse terminoloogia surve alla, peame me oma oskuskeelt teadlikult ja süsteemselt arendama.

Terminite selgus

Mitmetähenduslikkus tähendab seda, et ühel ja samal sõnal on olemas mitu eri tähendust. Miks mitmetähenduslikkus oskuskeeles tekib? Tiiu Erelti raamatus „Terminiõpetus“ [1] on mitmeid selliseid põhjuseid välja toodud. Ehitusvaldkonnas on esmaseks põhjuseks see, et vanad mõisted jäävad kõrvale, asemele tulevad uued. Ent mõnda aega eksisteerivad vana ja uus kõrvuti. Teiseks põhjuseks on näiliselt rahvusvaheliste sõnade eritähenduslikkus eri keeltes ning mis tekib terminite laenamisel teistest keeltest.

Ehitus on valdkond, kus on olulisel kohal suhtlemine teist keelt rääkivate inimestega. Terminoloogiline ebatäpsus selles suhtlemises võib osutuda tõsiseks probleemiks. Seepärast pean oluliseks ka eestikeelsete terminite sidumist teiste keeltega. Seejuures ettevõtmine vasturääkivusteta ei pääse. Terminite selgus on oluline. See aitab vältida üksteise mittemõistmist, mis omakorda võib ehituse näitel tuua kaasa olulisi ajalisi ja rahalisi kulutusi. Kuid ebaselgus võib halvemal juhul olla ka avariilise olukorra põhjustajaks.

Kellel peaks olema õigus defineerida?

Terminoloogiaalase tegevuse eesmärgiks ei tohi olla millegi uue loomine, vaid esmatähtis on mõistete kogumine ja süstematiseerimine. Arvestada tuleb väljakujunenud mõistete süsteemi, juba käibele läinud või juurdunud termineid. Kui puudubki mõni termin või selle määratlus, on eesti keeles juba küllalt pikk traditsioon ja juhised uute oskussõnade loomiseks.

Kuidas on lood definitsioonide muutmise ja täiendamisega? Mis võivad olla üldse põhjused, et mingi termini definitsiooni muuta? Tiina Soon oma teadusseltside terminoloogiapäeval peetud ettekandes tõi näite, et aastate eest õigusakti kirjutatud väärtermin hakkab rändama tekstist teksti, sest keda siis ikkagi uskuda kui mitte seadusandja tarkust. Tema sõnul ei saa terminoloogiat mingi valdkonna jaoks välja töötada teise valdkonna inimesed, silmas pidades ehitusalast seadusandlust loovaid juriste.

Kui tegemist on vaidlusaluse termini või selle määratlusega, siis kellel peaks olema õigus seda defineerida? Tehnikavaldkonnas peaks defineerimise õigus jääma peamiselt valdkonnas enim teadmisi ja kogemusi omavatele ekspertidele. On tähtis, et otsustamisprotsessis osaleksid ka kõrgkoolide teadlased-õppejõud, kelle kaudu jõuab korrektne tehniline keel tudengiteni.

Kirjandus
1. Tiiu Erelt. Terminiõpetus. Tartu, 2007.
2. Eesti teaduskeel ja terminikorrastus. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 13. Tallinn 2011.
3. Karl Pajusalu. Eesti keele aeg. Ajalehe „Postimees“ lisa „Arvamus/
Kultuur“, 29.12.2018
4. Tiina Soon. Mõiste mõistmise mõistatus. Ajalehe „Postimees“ lisa
„Arvamus/Kultuur“, 20.04.2019
5. Oliver Laas. Defineerimine ja veenmine. Ajalehe „Postimees“ lisa
„Arvamus/Kultuur“, 08.06.2019

Sildid: ehituse terminoloogiaharidusterminoloogia
ShareTweet
Eelmine artikkel

Energiatõhususe valdkonna talentide tunnustamine

Järgmine artikkel

Katusemeistrite liidud pidasid aastakongressi

Seotud artiklid

Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis
Terminivara

Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

RIHO ORAS, tehnikakandidaat, volitatud ehitusinsener, Conviso OÜ vanemkonsultant, Eesti Ehitusinseneride Liidu aseesimees
EhitusEST veebruar 2023
Terminivara. Arhitektuuriterminid. Foto: Shutterstock
Terminivara

Arhitektuuriterminid said selgemaks, uued mõisted, rollid ja väljundid sõnastatud

Katrin Koov, Eesti Arhitektide Liit
EhitusEST august 2022
Eesti Taristuehituse Liit valis parimad lõputööd. Tallinna Tehnikakõrgkoolist Justus Allemann Eesti Taristuehituse Liidult parima lõputöö auhinda vastu võtmas. Foto: Tarmo Trei
Haridus

Eesti Taristuehituse Liit valis parimad lõputööd

Tarmo Trei, Eesti Taristuehituse Liit
Ehituses napib kvalifitseeritud tööjõudu. Foto: Shutterstock
Haridus

Ehituses napib kvalifitseeritud tööjõudu

KADRI TAMM
EhitusEST juuni 2022
Terminivara. Projekteerimis- ja ehitamisprotsessi algatamine ning ehitise projekteerimine. Foto: Shutterstock
Terminivara

Projekteerimis- ja ehitamisprotsessi algatamine ning ehitise projekteerimine

Riho Oras, tehnikakandidaat, volitatud ehitusinsener, Eesti Ehitusinseneride Liit
EhitusEST juuni 2022
Käsiraamat, madalsüsinikehitus, Madalsüsinikehituse suunas
Haridus

Ilmus käsiraamat „Madalsüsinikehituse suunas“

Ehituskeskus
Järgmine artikkel
IFD Award 2019. Maleko AS-i ehitatud T1 Mall lamekatus: maailma parima katuse nominent.

Katusemeistrite liidud pidasid aastakongressi

Ajakiri siin:

EhitusEST veebruar 2023

Remondi ja ehita sügis 2022

Remondi ja ehita sügis 2022

Sisuturundus

Toode AS; päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

Päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

31/01/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

31/01/2023
Põrandate tasandamine veoauto baasil mobiilse pumpamissüsteemiga. Foto: Floorex OÜ galeriist

Miks uutes ja renoveeritud hoonetes põrand „haiseb“?

13/10/2022
Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

Tugevad toonid fassaadile: Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

13/06/2022
Armatura segisti. Foto: Onninen

Nutikas segistivalik – lisaks disainile läheb kasutajale korda mugavus ja sääst

04/04/2022

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2022

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne probleem puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus teedeehitus teede tehnokeskuse blogi ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!