• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Aasta betoonehitis 2022, Järve tornid. Foto: Eesti Betooniühing

    Aasta betoonehitis 2022 on Järve tornid

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Annast Mäoni ehitatakse uus lõik osaliselt praegusest maanteest vasakule ja osaliselt kattub tee praeguse trassiga. Teedeehitus vajab riigipoolset pikka plaani ja stabiilset rahastust. Foto: Julia-Maria Linna

    Kvaliteetne taristu tõmbaks Eestis elu käima

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Aasta betoonehitis 2022, Järve tornid. Foto: Eesti Betooniühing

    Aasta betoonehitis 2022 on Järve tornid

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Annast Mäoni ehitatakse uus lõik osaliselt praegusest maanteest vasakule ja osaliselt kattub tee praeguse trassiga. Teedeehitus vajab riigipoolset pikka plaani ja stabiilset rahastust. Foto: Julia-Maria Linna

    Kvaliteetne taristu tõmbaks Eestis elu käima

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Eesti ehitab 2023

Projekteerimis- ja ehitamisprotsessi algatamine ning ehitise projekteerimine

autor: Riho Oras, tehnikakandidaat, volitatud ehitusinsener, Eesti Ehitusinseneride Liit
juuni 2022
Kategooria: Terminivara, EhitusEST juuni 2022
Terminivara. Projekteerimis- ja ehitamisprotsessi algatamine ning ehitise projekteerimine. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Aasta 2020 lõpus kohtusid Eesti Arhitektide Liidu (EAL) eestseisuse ja Eesti Ehitusinseneride Liidu (EEL) juhatuse liikmed ning liitude tegevjuhid, et kavandada regulaarset ühistegevust. Üheks koostöö suunaks võeti ehitusalase terminivara korrastamine ja arendamine.

Kui Eesti Keeleinstituut eraldas järgmise aasta algul ka väikese toetuse arhitektuuri ja ehitus-tehnilise oskuskeele arendamiseks, sai eelnevalt moodustatud terminikomisjoni töö konkreetse temaatilise suuna ja ajalise sihi. Terminikomisjoni kuuluvad Katrin Koov, Margit Mutso ja Ingrid Mald EAL-ist ning Targo Kalamees, Tiia Ruben ja Riho Oras EEL-ist.

Oli kaks terminite blokki – ehitiste projekteerimine ja arhitektuur. Käesolevas artiklis vaatleme neist esimest. Projekteerimise temaatika käsitleb ka tegevusi, kuidas ühes mõistlikult juhitud protsessis soovitud ehitise projekteerimiseni üldse jõutakse. Terminikomisjonis tõdesime, et mitmeid kasutuses olevaid termineid tuleb täpsustada, et need viia tuntud mõistetega vastavusse. Allpool üks oluline mõttearendus alusmõistete tähenduse osas:

ehitus

  • tehnika või inseneeria (praktilise inseneritegevuse) liik;
  • „ehitus“ on ka „ehitamise“ sünonüüm;
  • struktuur, kompositsioon.

ehitis

  • aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv inimese ehitatud objekt.

ehitamine

  • tegevus, mille tulemusel tekib uus ehitis või muutuvad ehitise füüsikalised omadused ja/või väljanägemine või ehitis kaob; ehitada võib ka ehitusega mitte seotud objekte.

Siit tulenes, et seni projekteerimistöö tulemusena valminud dokumentatsiooni tähistav „ehitusprojekt“ ei saa õige termin olla, sest ei projekteerita mingit valdkonda või ehitamist, vaid kavandatakse ehitist. Sealt järeldus, et projekteerimise tulemusena loodud erinevate lahenduste kogum on „ehitise projekt“.

Kuidas aga nimetada tellija poolt ettevõetavat tegevust endale sobiv ehitis saada? Keeleloogikast lähtudes võiks selle nimetuseks olla „ehitusprojekt“, analoogselt näiteks kosmosesatelliidi arendamise (satelliidiprojekt) või muusikafestivali korraldamise (festivaliprojekt) projektiga. Elame ju tänapäeval projektipõhises maailmas. Kuid hankides komisjoni töö käigus tagasisidet oma liitude liikmetelt, tõdesime, et juurdunud harjumus kasutada seda terminit projektdokumentide tähenduses hakkab tekitama segadust. Seetõttu soovitame praegusel ajal kasutada terminit „ehituse arendusprojekt“. See haakub ka praegusel ajal kinnisvara valdkonnas kasutatava terminiga „arendaja“. Isiklikult loodan, et tulevikus jääb domineerima lühem variant. Selle termini määratlus on võetud projektijuhtimise valdkonna varasalvest.

Tuntud mõistete valem „hooned + rajatised = ehitised“ sai arhitektide palvel täienduse. (Selline jaotus on esitatud ka standardis „EVS EN 1990. Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused“.) Nimelt eksisteerib vajadus paigutada ka kuhugi inimese kujundatud maastikuobjektid. Arutluste järel pidasime kõige süsteemsemaks vaadelda neid kui rajatiste üht alaliiki, kõrvuti tehnosüsteemide toimimiseks vajalike ehitistega.

Järgmine suurem poleemika oli juba varem vaidlusalusena esiletõusnud termini „eskiisprojekt“ üle. Arutluse äärmused olid üheltpoolt, et sellist terminit ei tohiks üldse kasutada (soovitav oleks „eskiis“) ning teisalt see, eskiisprojekti tegemine on ehitise projekti valmimise vaatenurgast kõige olulisem loominguline etapp.

Et sellele küsimusele põhjendatud lahendus leida, tuli nii keeleliselt kui ka sisuliselt mõtestada ka tegevus, mis toimub enne projekteerimise etapi algust. Nimetasime selle etapi „(ehitusprojekti) algatamiseks“. On ilmne, et see tegevus on reaalses elus väga varieeruv. Seda nii ehitise iseloomust kui ka ehitusjuhi = ehituse arendusjuhi või peaprojekteerija töömeetoditest tulenevalt.

Erinevad arvamused tervikuks

Oma töös püüdsime määratlustega sisustada ka algatamise all- etapid: 1) vajadusuuring; 2) teostatavusuuring; 3) projekteerimise ja ehitustegevuse plaanimine. Nüüd saime tagasi tulla eskiisprojektile sisuka koha leidmise juurde. Tõdesime, et on erinevaid ehituse arendusprojekte. On projekte, kus projekteerimistöö algab eskiisprojekti koostamisega, üheks näiteks on arhitektuurivõistluse kaudu sobiva lahenduse otsimine. Mõnedel juhtudel on ehitustellijal oma soovid eskiisprojekti näol olemas juba ehituse arendusprojekti algatamise etapis ning täpsemalt on see valmis projekteerimise ja ehitustegevuse plaanimise etapis. Et neid erinevaid olukordi arvestada, oleme termini „ehitise projekt“ selgitustes eskiisprojekti, eelprojekti, põhiprojekti ja tööprojekti nimetanud osadeks, mitte aga etappideks või staadiumiteks. Loodame, et see aitab erinevate arvamuste esindajatel keskpõrandal kokku saada.

Eesti Keele Instituudi juures on arendatud terminitööks vajalik töövahend, sõnastiku- ja terminibaasisüsteem Ekilex. Siinne materjal on ka sellesse salvestatud. Terminibaasi termineid ja selgitusi leiab aadressilt www.sonaveeb.ee.

Ehituse üldterminid

TerminMääratlus ehk definitsioonSelgitused
ehitis construction works  Aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv inimese ehitatud objekt.Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Ehitiste alla ei kuulu registrisse kantud sõiduvahendid.  
hoone building  Aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv, väliskeskkonnast piirdetarindiga eraldatud siseruumiga ehitis, mis on kavandatud elamiseks,töötamiseks, ladustamiseks või muudeks sellesarnasteks toiminguteks.  Tuleb ette ehitisi, millel on küll väliskeskkonnast eraldatud siseruum, kuid olemuslikult pole ehitatud elamiseks ega püsivaks töötamiseks – näiteks tuletorni laternaruum, silla või tunneli hooldusruum, elektritrafo teatud juhtudel, hüppetorni trepikoda jne.  
rajatis civil engineering works landscape facility  Aluspinnasega seotud maastikuobjekt või tehnosüsteemi toimimiseks vajalik ehitis.    Maastikurajatiste tüübid on näiteks
avaliku ruumi rajatised (tänav, plats), kultuurirajatised (lauluväljak, memoriaal), spordirajatised (staadion, hüppetorn), puhkuserajatised (park, mänguväljak). Need tüübid võivad olla ka hübriidsed.
Tehnorajatiste tüübid on näiteks:
transpordirajatis (sild, tunnel, rööbastee), rannikurajatis (sadamakai, tuletorn), energeetika ja siderajatis (õhuliin, tuule‑elektrigeneraatori torn, kaablikanal), ladustamisrajatis (silo, reservuaar, konteinerite plats), veekäitlusrajatis (kollektortorustik, reovee-puhastusseade), hüdrotehnikarajatis (tamm, paisjärv).
 
ehitise projekteerimine construction design work  Ehitise arhitektuuri, insenerilahenduste või kasutatava tehnoloogia kavandamine.  Ehitise projekteerimise tulemus võib olla jagatud järgmisteks osadeks: 1) eskiisprojekt; 2) eelprojekt; 3) põhiprojekt; 4) tööprojekt.  
ehitamine construction, building  Ehitise või selle osa püstitamine, rajamine, paigaldamine, ümberehitamine, renoveerimine, restaureerimine, konserveerimine või lammutamine, mille tulemusel tekib uus ehitis või muutuvad ehitise füüsikalised omadused ja/või väljanägemine või ehitis kaob.  Ehituse arendusprojekti seisukohast võib vaadelda järgmisi ehitamise all-etappe: 1) ehitamise ettevalmistamine; 2) ehitamine; 3) ehitise üleandmine-vastuvõtmine.  
ehitise üleandmine-vastuvõtmine handover  Ehitustööde lõpetamisel läbiviidav tegevus, mille põhjal määratakse kindlaks ehitise või selle osa põhiline või lõplik valmidus.  Eristatakse lepingulist ja ametkondlikku üleandmist-vastuvõttu. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise lõppeesmärk on ehitise või selle osa kasutamiseks valmisoleku fikseerimine, milleks võib olla kasutusluba, kasutusteatis, tellija heakskiit vms.  
ehitise korrashoid maintenance  Tegevus, mille eesmärk on säilitada või taastada ehitise toimimine ja kasutamine kavandatud tingimustel.  Ehitise korrashoiu aluseks võib olla kasutus- ja/või hooldusjuhend.  

Ehituse arendusprojekt / ehitusprojekt ja selle osad

TerminMääratlus ehk definitsioonSelgitused
ehituse arendusprojekt / ehitusprojekt construction development project  Alguse ja lõpuga plaanipärane tegevus ehitusega seotud eesmärgi saavutamiseks.  Ehituse arendusprojekti võib jagada järgmisteks põhietappideks:
1) algatamine;
2) projekteerimine;
3) ehitamine
.  
ehituse arendusprojekti algatamine project initiation?  Majanduslike ja tehniliste põhiandmete kogumine, analüüs ja dokumenteerimine tellija või kasutaja vajaduste määramiseks ning ehituse arendusprojekti eesmärkide formuleerimiseks.  Ehituse arendusprojekti kui terviku vaatevinklist võib vaadelda järgmisi algatamise all-etappe:
1) vajadusuuring;
2) teostatavusuuring;
3) projekti plaanimine.
 
vajadusuuring needs assessment  Sotsiaalsete, majanduslike ja tehniliste põhiandmete kogumine, analüüs ja dokumenteerimine tellija või kasutaja eesmärkide ja vajaduste määramiseks.  Vajadusuuringu tulemusena koostatakse uuringu aruanne ja tehakse ehitamise vajaduse otsus.
teostatavusuuring feasibility study  Kavandatava ehituse arendusprojekti majanduslike, tehniliste, organisatsiooniliste ja muude võimaluste analüüs ning ehituskestuse ja keskkonnamõju hindamine, mis hõlmab ehitiste võimalike asukohtade ja tehniliste lahenduste võrdlevat analüüsi, piirangute väljaselgitamist ning mille eesmärk on hinnata arendusprojekti otstarbekust, riske, lahendusvõimalusi ja tasuvust.  Teostatavusuuringu tulemusena koostatakse uuringu aruanne ning esitatakse soovitused võimalike lahenduste kohta või ettepanek ehituse arendusprojekti katkestamiseks.  
projekteerimise ja ehitustegevuse plaanimine project planning    Vajadus- ja teostatavusuuringute põhjal tehtud otsuste alusel ehituse arendusprojekti eesmärkide formuleerimine, ehitusuuringute tegemine, kontseptuaalse lahenduse väljatöötamine, keskkonnamõju- ning maksumushinnangu koostamine, mille eesmärk on andmete koondamine projekteerimise lähteülesandeks.  Projekti plaanimise tulemusena koostatakse projekti plaan, mille andmete alusel tehakse investeerimisotsus. Projekti plaanimine võib sisaldada ka eskiisprojekti koostamist.  
detailplaneering detailed plan  Määratud ala ruumilise terviklahenduse loomiseks koostatav avalik planeerimisdokument, mis sätestab kinnistute lähiaastate maakasutuse ja  ehitusõiguse ning on aluseks ehitustegevusele.     

Ehitise projekt ja selle osad

Termin  Määratlus ehk definitsioonSelgitused
ehitise projekt construction design documentation  Projekteerimise tulemusena loodud arhitektuuri- ja/või insenerilahenduste dokumentide kogum, mis määrab ehitise esteetilise ja tehnilise lahenduse ning kvaliteedinõuded.  Ehitise iseloomust tulenevalt võib olla näiteks hoone projekt, silla projekt, sadamakai projekt, maastiku projekt vms. “Ehitise projekt” asendab varem käibel olnud termini “ehitusprojekt”. Ehitise projekti koostamine võib olla jagatud järgmisteks osadeks: 1) eskiisprojekt; 2) eelprojekt; 3) põhiprojekt; 4) tööprojekt.  
eskiisprojekt concept design  Ruumilahenduse või tehnilise lahenduse üldpõhimõtet kujutav arhitektuuri- või insenerilahenduste kavand koos selgitustega, milles esitatakse kavandatava ehitise terviklik visioon ja toimimise põhimõtted.   
eelprojekt preliminary design  Ehitise projekti dokumentide kogum, milles esitatakse ehitise projektlahenduse põhimõtted ja kvaliteedi üldine kirjeldus ning mis võib olla ehitusloa taotlemise alus.     
põhiprojekt detailed design  Ehitise projekti dokumentide kogum, milles esitatakse ehitise projektlahendus ja põhilised kvaliteedinõuded detailsusega, mis on piisav alus ehituskulude hindamisele ja ehitushanke korraldamisele.   
tööprojekt construction work documentation  Ehitise projekti eelnevate projekteerimisstaadiumide väljundeid arvestav dokumentide kogum, milles esitatakse ehitamist ja kvaliteedikontrolli võimaldava detailsusega ehitise projektlahendus.   
ehitustööde projekt execution specificationDokumentide kogum, mis sisaldab tööde korraldamise, tehnoloogia, materjalide ja tegevuste kirjeldusi, jooniseid ning on vajalik ehitustööde tegemiseks ning tööde kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks.  Ehitise projekt ja ehitustööde projekt peavad sisaldama ehitamiseks vajalikku teavet.
tootejoonis fabrication drawing  Ehitise projekti lahendusest lähtuv ning tootja tehnoloogilisi võimalusi ja eripära arvestav dokument või dokumentide kogum vastava ehitustoote valmistamiseks ja käsitsemiseks.Tootejoonised ei kuulu ehitise projekti või ehitustööde projekti hulka, need koostab tootja või lepitakse eraldi kokku.  

Ehituse arendusprojekti / ehitusprojekti osalised

TerminMääratlus ehk definitsioonSelgitused
kinnistu omanik property owner  Isik, kellele kuulub kinnistu.   
ehitustellija construction client  Isik, kelle tellimusel viiakse ellu ehituse arendusprojekt või selle etapp.  Ehitustellijaks võib olla kinnistu omanik, temale kuuluva organisatsiooni esindaja või väljastpoolt palgatud isik.  
ehitise kasutaja construction user  Isik, kes kasutab või hakkab kasutama ehitist oma eesmärgipäraseks tegevuseks.   
ehitusjuht / ehituse arendusjuht construction project manager  Ehitustellija huve esindav projektijuht, kes korraldab ehituse arendustegevust.Ehituse arendusjuht kasutab talle antud volituste piires tellija otsustusvõimu (näiteks hangete korraldamine).  
ehitise projekti tellija customer of construction design documentation  Isik, kes tellib ehitise projekti.Ehitise projekti tellijaks on enamasti ehitustellija või tema volitatud esindaja.
ehitise projekteerimise projektijuht design manager  Projekteerimise juhtimise alase pädevusega füüsiline isik, kes korraldab ja koordineerib ehitise projekteerimist.  Projekteerimise projektijuhilt eeldatakse inseneri või arhitekti pädevust ja projekteerimise juhtimise kogemust.  
ehitise peaprojekteerija principal designer  Projekteerimisalase pädevusega juriidilineisik, kes juhib projekteerimist ning vastutab ehitise projekti erinevate osade kokkusobivuse eest.  Peaprojekteerijalt eeldatakse inseneri või arhitekti pädevust ja projekteerimise projektijuhtimise kogemust.  
ehitise projekteerija construction designer  Arhitekt või insener, kes kavandab arhitektuuri- ja/või insenerierialadeprojektlahendusi.  Projekteerija töö tulemusel valmib ehitise projekt või selle osa.  
ehitise projekteerimise ettevõte design contractor  Arhitektuuri- või inseneeriaettevõte, kes koostab ehitise või selle osa projekti.   

Sildid: Eesti Arhitektide LiitEesti Ehitusinseneride Liitehituse terminoloogiaterminikomisjonterminivara
ShareTweet
Eelmine artikkel

Nähtamatu mammut Tallinna loomaaias

Järgmine artikkel

EEELi uus juhatus ja põhikiri

Seotud artiklid

Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis
Terminivara

Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

RIHO ORAS, tehnikakandidaat, volitatud ehitusinsener, Conviso OÜ vanemkonsultant, Eesti Ehitusinseneride Liidu aseesimees
EhitusEST veebruar 2023
Terminivara. Arhitektuuriterminid. Foto: Shutterstock
Terminivara

Arhitektuuriterminid said selgemaks, uued mõisted, rollid ja väljundid sõnastatud

Katrin Koov, Eesti Arhitektide Liit
EhitusEST august 2022
Ehituses napib kvalifitseeritud tööjõudu. Foto: Shutterstock
Haridus

Ehituses napib kvalifitseeritud tööjõudu

KADRI TAMM
EhitusEST juuni 2022
Ehitajad. Raivo Rand, EF Rand & Tuulberg, foto Raul Mee
Probleem

Ehitajad: sama raha eest saab mullusest 15–20% vähem

Ain Alvela
EhitusEST juuni 2022
Uus Tallinna Balleti- ja Muusikakool MUBA. Foto: Meeli Küttim
Huvitav objekt

MUBA: 825 ruumi täis tantsu ja helisid

LIIVI TAMM
EhitusEST juuni 2022
EEELi uus juhatus ja põhikiri. EEELi uueks juhatuse liikmeks Ahto Aruväli (OÜ INF EHITUS). Foto: Merike Kütt
Ehitusettevõtjad

EEELi uus juhatus ja põhikiri

LIIVI TAMM
EhitusEST juuni 2022
Järgmine artikkel
EEELi uus juhatus ja põhikiri. EEELi uueks juhatuse liikmeks Ahto Aruväli (OÜ INF EHITUS). Foto: Merike Kütt

EEELi uus juhatus ja põhikiri

Ajakiri siin:

EhitusEST veebruar 2023

Remondi ja ehita sügis 2022

Remondi ja ehita sügis 2022

Sisuturundus

Toode AS; päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

Päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

31/01/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

31/01/2023
Põrandate tasandamine veoauto baasil mobiilse pumpamissüsteemiga. Foto: Floorex OÜ galeriist

Miks uutes ja renoveeritud hoonetes põrand „haiseb“?

13/10/2022
Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

Tugevad toonid fassaadile: Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

13/06/2022
Armatura segisti. Foto: Onninen

Nutikas segistivalik – lisaks disainile läheb kasutajale korda mugavus ja sääst

04/04/2022

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2022

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne probleem puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus teedeehitus teede tehnokeskuse blogi ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!