EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.
Traditsiooniline Eesti Asfaldiliidu ja Maanteeameti korraldatud asfaldipäev toimub sel aastal 05. novembril, aga erinevalt varasemast ja esmakordselt on sündmus korraldatud virtuaalselt. Veebikonverentsi läbiviimise kohaks on Mektory Videal ScreenX stuudio. Päeva juht ja enamus ettekannete tegijaid viibivad stuudios kohapeal. Asfaldipäeva ülekanne...
Loe edasiEesti on võtnud suuna sinnapoole, et Tartu, Narva ja Pärnu maantee tuleks täies ulatuses välja ehitada 2 + 2 ristlõikega. Betooniühingu tellimusel valmis suvel uuring „2 + 2 maantee asfalt- ja betoonkatendi konstruktsiooni hinnavõrdlus tee 40-aastase elukaare jooksul“. Uuringut tutvustab...
Loe edasiEhitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise omanik ja ehitusettevõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. Teetööd on kõrge riskiastmega valdkond, kus ohutuse eest vastutab peatöövõtja. Juhul, kui peatöövõtjat ei ole määratud, tuleks tööandjal sõlmida kirjalik...
Loe edasiAsfaltteed lähevad maksumaksjale betoonteedest 40% kallimaks maksma, kui arvestada maantee elukaare kõiki kulusid. Sellisele järeldusele jõudis värske T-Konsult OÜ uuring „2 + 2 maantee asfalt- ja betoonkatendi konstruktsiooni hinnavõrdlus tee 40-aastase elukaare jooksul” (T-Konsult OÜ, Ain Kendra). „Eesti on asunud kiirendatud korras...
Loe edasiMaanteeamet, Eesti Maanteemuuseum, Järvamaa Kutsehariduskeskus ja teedeehituse veteranid alustasid esimese eestlaste projekti järgi ehitatud, 1948. aastal valminud teehöövli V-1 taastamist. Tegemist on esimese Eestis projekteeritud ja ehitatud iseliikuva autogreideriga, mis valmis insener Arnold Volbergi (1900-1967) käe all. Oma looja järgi...
Loe edasiAadu Lassi nimelised teedevaldkonna auhinnad anti meestele, kes kujundanud Eestis teede hooldamist. Elutööpreemia saanud Koit Tsefelsi eestvedamisel erastati Eestis teehooldustööd, inseneripreemia pälvinud Märt Puust lõi teeilmasüsteemi, mille alusel tehakse libedusetõrjet. Kümmekonna aasta eest Maanteeametit juhtinud Koit Tsefels nimetab teehoiukavasid ilusaks...
Loe edasiEesti teeilmasüsteemi väljaehitanud Märt Puust on kindel, et Lätist ja Leedust oleme selles valdkonnas kindlalt eespool. Ka Soomega võrreldes ei ole meil midagi häbeneda. Eesmärk on aga juba lähiajal mitmekordistada teeilmajaamade arvu Eesti teedel ning katsetatakse arvutusmudeleid, millega leida infot teeoludest...
Loe edasiMaanteeameti strateegilise planeerimise direktor Martin Lengi annab ülevaate 2020. aasta plaanidest: mis saab teehoiukavast? Kuidas edeneb suurprojektide ettevalmistus? Millised on strateegilised eesmärgid? Kuidas on edenenud teehoiukava planeerimine? Teehoiu pikaajalise rahastamise stabiilsus on pikka aega murekoht olnud. Teehoiu planeerimise ja rahastamise...
Loe edasiVäo liiklussõlme ehitamine Olemasolev Väo ristmik on ammendanud oma läbilaskevõime – on ju tegemist ühe Eesti koormatuima ristmikuga, mida läbib ööpäevas ligi 49 000 autot. Eeldatakse, et kahekümne aasta pärast on neid ööpäevas umbes 60 000. Väo eritasandiline liiklussõlm asub...
Loe edasiAastal 2020 tehakse lõuna regioonis töid umbes 40 miljoni euro eest. Rekonstrueeritakse seitse teelõiku: Vinso–Kirmsi lõik (kilomeetritel 25,9–35,1), Varese–Vaabina lõik (kilomeetritel 9,4–22), Kuigatsi–Soontaga lõik (kilomeetritel 57,2–65,3), Muuga–Hänikese lõik (kilomeetritel 0–1), Reola lõik (kilomeetritel 0–1,4), Võisiku–Kuningamäe lõik (kilomeetritel 35,8–43) ja Kaave–Kaavere...
Loe edasiTelli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!
EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.
ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!