• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ehitajate esimene kvartal: ehitusmahud kukkusid 11%. Foto: Shutterstock

    Ehitajate esimene kvartal: ehitusmahud kukkusid 11%

    Alma Tominga ärihoones on palju rohelust ja avarust, klaas ja betoon moodustavad terviku. Foto: Kristian Kruuser

    Alma Tominga nimeline ärihoone – troopikamaja ja kontor ühes

    TalTech teeb oma õppelinnaku hoonetest digitaalse 3D-mudeli. Skaneerimistöö. Foto: TalTech

    TalTech teeb oma õppelinnaku hoonetest digitaalse 3D-mudeli

    Tarmo Trei: vajame stabiilset rahastust ja pikka plaani. Eesti Taristuehituse Liidu juht Tarmo Trei toob esile, et taristusse investeeritud miljon eruot toob sellest riigile maksudena tagasi 30–40% ja loob 15 töökohta. Foto: Raul Mee

    Tarmo Trei: vajame stabiilset rahastust ja pikka plaani

    Betoonkonstruktsioonid. Kinnitid. Ankrud: Foto: Shutterstock

    Betoonkonstruktsioonid. Kinnitused

    Hoonete energiatõhususe määrused uuenevad. Foto: Shutterstock

    Hoonete energiatõhususe määrused uuenevad

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
    • Tehisintellekt ehituses
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ehitajate esimene kvartal: ehitusmahud kukkusid 11%. Foto: Shutterstock

    Ehitajate esimene kvartal: ehitusmahud kukkusid 11%

    Alma Tominga ärihoones on palju rohelust ja avarust, klaas ja betoon moodustavad terviku. Foto: Kristian Kruuser

    Alma Tominga nimeline ärihoone – troopikamaja ja kontor ühes

    TalTech teeb oma õppelinnaku hoonetest digitaalse 3D-mudeli. Skaneerimistöö. Foto: TalTech

    TalTech teeb oma õppelinnaku hoonetest digitaalse 3D-mudeli

    Tarmo Trei: vajame stabiilset rahastust ja pikka plaani. Eesti Taristuehituse Liidu juht Tarmo Trei toob esile, et taristusse investeeritud miljon eruot toob sellest riigile maksudena tagasi 30–40% ja loob 15 töökohta. Foto: Raul Mee

    Tarmo Trei: vajame stabiilset rahastust ja pikka plaani

    Betoonkonstruktsioonid. Kinnitid. Ankrud: Foto: Shutterstock

    Betoonkonstruktsioonid. Kinnitused

    Hoonete energiatõhususe määrused uuenevad. Foto: Shutterstock

    Hoonete energiatõhususe määrused uuenevad

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
    • Tehisintellekt ehituses
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Heizomat

Ristmikuehitus muudab Tartus liikluskorraldust

autor: Ain Alvela
mai 2021
Kategooria: Huvitav objekt, EhitusEST mai 2021
Selline hakkab tulevikus välja nägema Tartu ringtee Riia liiklussõlm – transiitliiklus kulgeb mööda viadukti n-ö teisel korrusel, alumisele aga jääb kohalik liiklus, samuti suundumine Valga maanteele. Ristmikuehitus muudab Tartus liikluskorraldust. Foto: InfraBIM / Transpordiamet

Selline hakkab tulevikus välja nägema Tartu ringtee Riia liiklussõlm – transiitliiklus kulgeb mööda viadukti n-ö teisel korrusel, alumisele aga jääb kohalik liiklus, samuti suundumine Valga maanteele. Foto: InfraBIM/Transpordiamet

Sel suvel algavad Tartu Lõunakeskuse ümbruses suured teetööd, mis kestavad 2022. aasta lõpuni ja mille tulemusel muutub liiklus linna lääneosas Valga maantee ja Tallinna–Võru maantee ristmiku kandis praegusest märksa sujuvamaks, ohutumaks ja mugavamaks nii sõidukijuhtidele kui kergliiklejaile.

Rahva seas Riia ristmiku rekonstrueerimisena tuntud objekti nimetatakse Transpordiametis Tartu läänepoolse ümberehituse II ehitusalaks, mis algab Raja tänava tunneli juurest ja kulgeb Variku viaduktini. Tegemist on Tartu Ränilinnas asuva tuiksoonega, kuhu suubub Riia tänav, kust väljub Valga maantee ja mida läbib Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee. Tegelikult on Tartu ringtee Tallinna maantee lõiku ehitatud ja rekonstrueeritud juba aastaid, sestap nimetatakse ka tänavu algavaid töid teiseks ehitusalaks.

Algselt projekteeritud läänepoolne ümbersõit jagati omal ajal osadeks – esimene ehitusala rajati 2015. aastal ja see hõlmas lõiku Ilmatsalu tänava ringristmikust Raja tunnelini. Ja valmis on tegelikult ka III (Variku viadukt), IV (Variku viaduktilt Lemmatsi tee mahasõiduni, sh postimaja liiklussõlm) ja V (IV ehitusala lõpust lennujaama ristmikuni) etapp töödest. Eeloleval suvel alustatakse VI ehitusala eelprojekti koostamisega, mis hõlmab lõiku lennujaama ristmikust kuni Reola kultuurimajani (186,9–190,9 km). Projekteerimise hankega tahetakse suve alguses lepinguni jõuda ning siis järgneb kaks aastat projekteerimist.

Kõnealune II ehitusala tähendab numbrite keeles väljendatult riigimaantee nr 2 (Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa) lõiku kilomeetritel 180,1–181,9 rekonstrueerimist ja nn kogujateede rajamist eeldatava maksumusega ca 31 miljonit eurot. Objekti hange on praegu avatud, Transpordiamet loodab maikuus peatöövõtjaga lepingu sõlmida ja tööde valmimise tähtaeg on 2022. aasta lõpus.

Suure liikluskoormusega lõik

Transpordiameti lõuna regiooni ehituse projektijuht Siim Remmelgas tunnistab, et ameti lõuna piirkonna jaoks on see praegu kahtlemata kõige olulisem ja samas ka kõige keerulisem objekt. Oma mahult ning spetsiifikalt pakub ta Riia tänava liiklussõlme ehituse ka Eesti mastaapides tähtsaimate hulka, kasvõi juba sellepärast, et ükski teine praegu käsilolev tee-ehitustanner ei asu niivõrd linnakeskkonnas. Sellest tingituna kaasneb Tartu objektiga ka hulk asjaolusid, mis selle keerukaks teevad.

SFS kukkumiskaitse

„Üldine ja esmane eesmärk nii sellel kui ka teistel meie projektidel on liiklusohutuse taseme tõstmine. Samuti liikluse sujuvuse ja läbilaskvuse suurendamine, sest Riia ringristmik on siiani olnud koht, kus tipptundidel esineb väga suuri ummikuid,” selgitab Siim Remmelgas. „Kuna lähistel paiknev Lõunakeskus on tartlaste jaoks tähtis tõmbekoht, siis on sealkandis palju just n-ö kohalikku liiklust, Tallinnast Võru suunas või ka Jõhvi-Tartu-Valga suunal kulgeva liikluse osakaal on seal tegelikult väike. Lisaks sellele on see koht transiitliikluse ja kohaliku liikluse kokkusaamise punkt ning praegune liikluskorraldus ei soodusta seal sellist liiklusvoolu, mis sinna tänaseks on tekkinud.”

Tõepoolest – 2020. aasta liiklussageduse loendus näitab, et ööpäevas läbib Riia ringi umbes 20 000 sõidukit. Siiani on läänesuunalisel ringteel püütud liiklusvoogu sujuvamaks muuta ringristmikega ja põhimõtteliselt jätkatakse seda liikluskorraldust ka nüüd, kui rekonstrueerimise käigus rajatakse nii põhi- kui kogujateedele kokku üheksa uut ringristmikku. Ent uus lahendus näeb ka ette Tallinnast Võrru suunduva transiitliikluse suunamist teisele tasapinnale nõnda, et kogu piirkondlik liiklus jääb selle alla esimesele tasandile. Piki Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteed kulgev viadukt pikkusega 316,2 meetrit ongi kõige suurem muudatus, mille ümberehitustööd endaga kaasa toovad. Nii suunatakse otseliiklus sõlmest sujuvalt läbi, õigemini üle ning kohalik liiklus jääb alumisel tasandil olevale ringristmikule. Viimane tuleb mõõtmetelt praegusest veidi väiksem ja mahub ära tänase ringi keskele.

„Kui projekti tervikuna vaadata, siis lisaks viaduktile rekonstrueerime 2,5 km riigiteid, kaks km linnatänavaid, siis ehitame 2,4 km täiesti uusi linnatänavaid, rajame viis eritasandilist teeületusvõimalust jalakäijatele ja jalgratturitele,” kirjeldab Remmelgas projekti mastaape. „Näiteks Riia sõlmes pääsevad kergliiklejad igas suunas teed ületama eraldi tasapinnal ehk siis sisuliselt tunnelite kaudu.”

Jalakäijate viimine eritasandilistesse läbipääsudesse tähendab nende jaoks muidugi pääsemist ohtlikest autode vahel laveerimist nõudvatest teeületustest, aga sõidukitele tähendab see samuti sujuvamat liiklusvoogu, mida ei pidurda näiteks sagedased foorid ülekäiguradade ees.

Terviklik elukeskkond

Lisaks rajatakse uusi ja remonditakse olemasolevaid kergliiklusteid ühtekokku 8,4 km. Kõik ehitusprojekti raames tehtavad n-ö otsad nii Aardla kui Riia tänaval ühendatakse olemasolevate linnatänavatega nii, et uus infrastruktuur moodustaks vanaga ühtse terviku.

Koos tee-ehitusega valmiva elukeskkonna terviklikkust rõhutab ka see, et teega koos rajatakse ka seda piiravad haljasalad, puhkekohad, valgustus jmt. Heakorra jaoks on isegi eraldi projekt. Näiteks suur viadukt saab eraldi põneva disainvalgustuse.

Kaks lõiku suletakse kolmeks kuuks

Siim Remmelgas märgib, et asjad Tartu suure tee-ehituse juures muudab keeruliseks eelkõige tööde teostamise tähtaeg. Selleks on 21 kuud, mille jooksul kogu projekt peab valmis saama. Projekti on kaasatud suur hulk osapooli – on hulgaliselt kommunikatsioonide valdajaid, koostöö käib ka Eesti Raudteega, sest raudtee alt tahetakse läbi puurida või kaevata sadeveekollektor, lisaks on palju kinnistuomanikke, asutusi ja eraisikuid, kelle äridele ning kodudele peab olema tagatud pidev juurdepääs. Seega põhimaanteid suures mahus sulgeda ei saa, kuna pole lihtsalt alternatiive, kuhu autosid suunata ning see kõik seab töödele omad piirangud.

„Et anda võimalus töövõtjale ehituse tempot natuke tõsta, saame selle projekti raames lubada kaks sulgemist. Esiteks saame kolmeks kuuks sulgeda Aardla tänava Olerexi tanklast kuni Valga maanteeni. Selle tänava all on mitmeid kommunikatsioone, mis asuvad kohati viie-kuue meetri sügavusel, tänav aga on üsna kitsas ja hästi keeruline oleks kõiki neid töid seal koos liiklusega teha,” iseloomustab Siim Remmelgas ehitustöö keerulisemaid punkte. „Teine liiklusvoole samuti kolmeks kuuks suletav lõik on riigimaanteel nr 3 Tartu arestimajast kuni Optika tänava ristmikuni. Sellele lõigule jääb muuhulgas ka kaks jalakäijate eritasandilist läbipääsu ehitust. Lisaks nihutatakse praegune Optika ristmik Aardla tänava ristmikule, need kaks teede ristumist viiakse ühe ristmiku alla kokku. Seal on palju töid veel ja eesmärk on, et need saaks kõik ühe korraga valmis teha.”

Planeeritav lahendus peaks muutma liiklemise sujuvamaks nii sõidukitele kui ka jalakäijatele. Foto: InfraBIM/Transpordiamet
Planeeritav lahendus peaks muutma liiklemise sujuvamaks nii sõidukitele kui ka jalakäijatele. Foto: InfraBIM/Transpordiamet

Ta kinnitab, et kokkuvõttes on nende lõikude sulgemine liiklejale kokkuvõttes kiirem lahendus sellest, kui neid kohti tulnuks ehitada liikluse all. Ülejäänud kohtades näevad hanketingimused ette, et liiklusele peab jääma 1 + 1 asfaltkattega sõidurada. Loomulikult tuleb rajada n-ö ümberpõikeid, samuti on töövõtjal lubatud rajada kas siis olemasolevale teemaale või kinnistuomanikega läbi rääkides nende maa peale ulatuvaid ajutisi teid. Teistest tüüpilistest tee-ehituse objektidest eristub Riia tänava ringristmiku rekonstrueerimine ka selle poolest, et selle objekti rahalises mahus moodustavad suurema osa mitte otseselt tee rajamisega seotud tööd, vaid sellega seotud rajatiste – viaduktid, tunnelid, müratõkkeseinad jmt – ehitamine.

Materjalide puudus võib painama hakata

Riskina toob Remmelgas välja võimalikud tõrked materjalide tarnetes, mis võivad tekkida, arvestades üleilmseid logistikaprobleeme, samuti koroonaviiruse jätkuvast levikust tingitud takistusi. Murekohad, mida paljudes valdkondades on juba tunda. Tee-ehitajat puudutavad näiteks sellised materjalid nagu bituumen, mida tarnitakse suuresti Valgevenest, samuti teavad ehitajad rääkida, et juba on keeruline hankida just vajalikke tänavasillutuskive, äärekive jmt. Praegu on selle riskifaktori tõsidust keeruline hinnata, sest Tartu objekti puhul hakkavad need asjaolud suuremat rolli mängima alles järgmisel aastal.

Mida peaks Tartu kandis või sealt mööda sõitev liikleja siis teetööde ajal arvesse võtma? „Tööde ajal ummikud kindlasti tekivad, ega sellest me ei pääse. Aga see on ju kõik suure eesmärgi nimel, et kui ehitus valmis saab, siis ummikud kaovad. Transpordiamet paigaldab põhitrassidele Tallinna–Tartu–Võru ja Jõhvi–Tartu–Valga suunale juba varakult ette infotahvlid soovituslike ümbersõidumarsruutidega,” räägib Remmelgas. „Kuna tee kinni ei ole, ei saa me kellelegi öelda, et nad peavad ümbersõite kasutama, aga anname inimestele võimaluse valida, kas ta eelistab ummikus oodata või teha väike ring. Ümber sõites läheb teekond küll veidi pikemaks, aga selle eest saab rahulikumalt ja mugavamalt sõita.”

HEA TEADA

Tartus pole ammu nii suurt teetööd nähtud – Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala projekt

  • Ehitatakse ümber ca 2,5 km riigiteid.
  • Rekonstrueeritakse ca 2 km linnatänavaid.
  • Ehitatakse ca 2,4 km uusi linnatänavaid.
  • Ehitatakse viis treppi.
  • Rajatakse uusi või rekonstrueeritakse olemasolevaid kergliiklusteid ligikaudu 8,4 km ulatuses.
  • Rajatakse kolm uut viadukti sõidukitele, mille hulgas on 316,2 m pikkune viadukt üle Riia ringristmiku.
  • Rajatakse viis eritasandis teeületust jalakäijatele ja jalgratturitele, millest kaks koosnevad kahest eraldiseisvast viaduktist.
  • Rajatakse vähemalt 14-kohaline veoautode parkla.
  • Ehitatakse 9 ringristmikku.
  • Tõstetakse ümber üks puurkaev.
  • Ehitatakse 1120 meetrit uusi müratõkkeseinu.
  • Ehitatakse ligikaudu 11 670 meetrit uusi sademeveetorusid.
  • Paigaldatakse ligikaudu 380 uut tänavavalgustusmasti.
  • Paigaldatakse 781 liiklusmärki ja 212 viita.

Riia viadukt

  • Riia viadukt asub Tallinna–Luhamaa maantee (E263) ja Jõhvi–Valga maantee (E264) ristis.
  • Viadukt ületab Jõhvi–Valga maanteed.
  • Viadukti tekiehituse pikkus on 316,2 m.
  • Viadukti tekiehitus on 13 avaga, muutuva ristlõikekõrgusega jätkuvtalakonstruktsioon.
  • Viadukti tekiehituseks on muutuva paksusega (1,0–1,7 m) raudbetoonist täisplaat. Tekiehituse laius on 10,7 m ja pikkus 316,2 m. Tekiehitus valatakse ja järelpingestatakse etapiviisiliselt. Tekiehitus eraldatakse sammastest tugiosadega.
  • Viaduktil on 28 tugiosa (POT-tüüpi tugiosa).
  • Riia viadukti betooni kulu on ligikaudu 6122 m3.
  • Viadukti pealesõidud on ääristatud raudbetoonist tugimüüridega, pikkustega 172,4 m (Tallinna poolne) ja 124,9 m (Võru poolne). Rajatise pikkus kokku on 613,5 m.
  • Viadukti kaldasammastele toetuvad 5 m pikkused pealesõiduplaadid. Tekiplaadi laius on 10,7 m. Sõidutee kõrgusgabariit viadukti all on 5,5 m.
  • Viadukti vundamentideks on raudbetoonist vundamenditaldmikud.
  • Vundamendi mõõdud 6 x 4m ja kõrgus 1,1–1,2 m.
  • Sügavamad vundamendid asuvad olemasolevast pinnast 5–6 m sügavusel.
  • Projekteeritud koormusele, et 360 tonni kaaluv eriveok saaks vajadusel üle sõita.
  • Ehitusel kasutatakse valdavalt „kangeid“ betoone tugevusklassidega 34/45 ja 40/50.
  • Kõik teed soolatatavad, siis kõik betoonide keskkonnaklassid valitud vastavas keskkonnas töötamiseks.
  • Viadukti projekteerides on üritatud leida linna keskkonda sobivaim lahendus. Tegemist on V-kujuliste sammastega, mis konstruktsiooniliselt annab saleda lahenduse.
  • Riia viaduktile on projekteeritud disainvalgustus.

Riia viadukti mõõtmete võrdlus teiste objektidega

ERM-i betooni maht 34 000 m3.
Tigutorni betooni maht 7500 m3.
Ihaste silla betooni maht 8500 m3.
Ihaste silla pikkus 400,4 m.
Variku viadukti tekiplaadi pikkus 420 m.
Tallinnas Haabersti ristmikul Paldiski maantee viadukti pikkus 600,3 m ja viadukti tekiplaadi pikkus äärmistest vuukidest 277,10 m.
Allikas: Transpordiamet

Sildid: põnev objektTartuteedeehitus
ShareTweetShareSend
Eelmine artikkel

Mullu valmisid olulised teelõigud igas regioonis

Järgmine artikkel

Asfaltsegude ja täitematerjalide standardid uuenesid

Seotud artiklid

Alma Tominga ärihoones on palju rohelust ja avarust, klaas ja betoon moodustavad terviku. Foto: Kristian Kruuser
Huvitav objekt

Alma Tominga nimeline ärihoone – troopikamaja ja kontor ühes

LIIVI TAMM
EhitusEST juuni 2023
Tarmo Trei: vajame stabiilset rahastust ja pikka plaani. Eesti Taristuehituse Liidu juht Tarmo Trei toob esile, et taristusse investeeritud miljon eruot toob sellest riigile maksudena tagasi 30–40% ja loob 15 töökohta. Foto: Raul Mee
Teedeehitus

Tarmo Trei: vajame stabiilset rahastust ja pikka plaani

LIIVI TAMM
EhitusEST juuni 2023
Transpordiamet tunnustas parimaid teehoiupartnereid
Aasta nominendid

Transpordiamet tunnustas parimaid teehoiupartnereid

Transpordiamet
Sindi-Lodja silla projekteerimiseks ja ehitamiseks kuulutas Transpordiamet välja hanke esmakordselt allianss hankemudeli alusel. Foto: Transpordiamet / Riina Kallas
Teedeehitus

Transpordiamet kuulutas välja hanke Sindi-Lodja silla projekteerimiseks ja ehitamiseks

Transpordiamet
Viimsi Artium
Huvitav objekt

Viimsi Artium – kogukonna kohtumispaik

LIIVI TAMM
Eesti ehitab 2023
Järve tornid. Foto: Kaido Haagen
Huvitav objekt

Järve tornid: sihvakad ja pilkupüüdvad

LIIVI TAMM
EhitusEST aprill 2023
Järgmine artikkel
Asfaltsegude ja täitematerjalide standardid uuenesid. Foto: Shutterstock

Asfaltsegude ja täitematerjalide standardid uuenesid

Ajakiri siin:

EhitusEST juuni 2023

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2023

Sisuturundus

Geberit, väike vannituba

Kas väike vannituba saab olla mugav ja hubane? Eksperdid kummutavad müüte ja annavad nõu

03/05/2023
Bauroc, poorbetoon 100. Tänu unikaalsetele omadustele leiab bauroci poorbetoon üha enam kasutust nii tööstushoonete, eramute kui ka ühiskondlike hoonete ehituses.

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

31/03/2023
SIGA. Saaremaa Riigigümnaasium, projekteerija Karisma Arhitektid, ehitaja Nordecon AS, CLT Arcwood by Peetri Puit

Puidu kaitsmine ehituses

31/03/2023
Toode AS; päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

Päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

31/01/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

31/01/2023
Digitaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digiehitus Eesti vaatest
00:00 / 1:03:25
Share
Link
Embed
  • Digiehitus Eesti vaatest

    Digiehitus Eesti vaatest

    Apr 3, 2023 • 1:03:25

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu avasaate külalised on Tiit Hion, Hele-Mai Metsal ning Kaia Kirs. Saadet juhib Jaan Saar. Tunni jooksul avatakse huvilistele digiehituse olemus ning tutvustatakse valdkonna arenguid Eestis. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste klastri koostööpartneritega.  Jälgi ka Digitaalehituse klastri kanaleid Facebookis, Instagramis ja Linkedinis, liitu uudiskirjaga aadressil: https://digitaalehitus.ee/kuukiri/.  Projekti toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa…

  • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    Apr 17, 2023 • 1:04:57

    Digitaalehituse klastri teise episoodi külalised on ehituse asekansler Ivo Jaanisoo, Ehituse e-hüppe programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel ning ehitusekspert Jüri Rass. Saadet juhib MKMi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Teises saates tutvustatakse e-riigi edusamme ning plaane digiehituse kui ka laiema ehitussektori raames. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste…

  • Tehisintellekt ehituses

    Tehisintellekt ehituses

    Jun 1, 2023 • 1:04:12

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu kolmanda episoodi külalised on Nordeconi digilahenduste projektijuht Risto Vahenurm ning Skepast ja Puhkimi BIM insener Eno Lints. Saadet juhib MKMi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Saates arutatakse palju haibitud tehisintellekti üle – seda nii üldises, kui ehitussektori võtmes. Lisaks tutvustatakse Nordeconi AI pilootprojekti, kui ka algorütme, mis…

Remondi ja ehita sügis 2022

Remondi ja ehita sügis 2022

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne probleem puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus taltech teedeehitus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri
    • Digitaalehituse klastri podcast
      • Tehisintellekt ehituses
      • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
      • Digiehitus Eesti vaatest

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!