Eesti teid ootab lähiaastatel taas väiksem eelarve

AS TREV-2 Grupp juhataja, ühtlasi Eesti tee-ehitusega seotud ettevõtteid koondava Asfaldiliidu juhatuse esimees Sven Pertens nendib, et Eesti teede remondivõlg on pea 700 miljonit eurot, kuid kehtiva teehoiukava kohaselt väheneb rahastamine järgmise kolme aasta jooksul hüppeliselt ning näiteks uute teede ehitamisse tehtavad investeeringud vähenevad üle kuue korra.

“Selleks, et meie teetaristu jõuaks vajalikule järjele, tuleks teehoidu investeerida plaanitust vähemalt 200 miljonit aastas rohkem,” ütles Sven Pertens BNS-ile.

Tema sõnul pole taristu arendusse pandud raha kulu, vaid investeering, mis loob töökohti ning tõstab riigi konkurentsivõimet ning teehoiu valdkonnas, sellega haakuvates ja mõjutatud sektorites nagu materjali- ja masinatööstus, transport- ja logistika, on kümned tuhanded töökohad, mis hoiavad riigi majandust käimas.

“Teetaristu ehituse tööprotsess on pikaajaline – muuhulgas tuleb tegeleda maakorralduslike küsimuste, geoloogiliste uuringute, tehniliste projektide ja muu sarnasega. Seepärast peavad tee-ehituse investeeringud olema järjepidevad. Samas plaanib riik lähiaastatel investeeringuid teehoidu oluliselt vähendada. Kehtiva teehoiukava kohaselt väheneb rahastamine 2023. aastaks võrreldes praegusega 77,5 miljoni võrra aastas. Samal ajal on riigi tellitud analüüsi (“Riigiteede teehoiu rahavajaduse strateegiline analüüs 2019-2048”; koostatud 2019 maanteeameti tellimusel Teede Tehnokeskuse poolt) kohaselt pelgalt teede remondivõlg käesolevaks hetkeks pea 700 miljonit eurot. Paljuski on see tekkinud tulenevalt varasematel aastatel tehtud otsusest, mil teehoiu rahastamine seoti lahti kütuseaktsiisi laekumisest,” selgitas ta.

Jung

Kehv regionaalne taristu suurendab ääremaastumist

Pertensi sõnul on teede aastatepikkune riiklik alarahastamine viinud kogu valdkonna olukorra kriitilisse madalseisu ning eriti suur mahajäämus on regionaalse taristu osas, aga head transpordiühendused teede näol on väiksemates kohtades elu säilimise ning regionaalsete investeeringute tegemise eeldus.

“Et kvaliteetne elu ja töö oleks kõikjal Eestis võimalik, ei saa me ka tulevikus ilma autode ja heade teedeta hakkama. Teetaristu arendamise kaudu toimub liikuvuse kasv ja tekib positiivne mõju nii kaubavahetusele kui ettevõtlusaktiivsusele ning väheneb ääremaastumine. Kindlasti lisandub üldine heaolu kasv ja paraneb elukeskkond. Vähem tähtsaks ei saa pidada ka seda, et parem teetaristu suurendab liiklusohutust ja päästab elusid,” märkis Pertens.

Inimesed ootavad paremaid teid, ehitamine on soodne

Uuringufirma Norstat tegi käesoleva aasta septembris küsitluse, mille kohaselt peavad Eesti elanikud teehoidu lisavahendite suunamist selgelt tähtsamaks mitmetest teistest päevakajalistest valdkondadest.

Uuringu kohaselt peab kaks kolmandikku vastajatest kriitiliseks, et järgmise kümne aastaga ehitataks kolm põhimaanteed neljarealisteks ning riigile kuuluvad kruusateed saaksid 2030. aastaks tolmuvaba katte.

“Kuna eratellimused on vähenenud ja konkurents tõusnud, siis tuleb täna ja lähiaastail teedeehitus riigi kui tellija jaoks senisest tõenäoliselt soodsam. Tehtud investeeringutest teehoidu tuleb arvestatav osa läbi maksude ja lisandväärtuse ühiskonnale tagasi. Tänases olukorras on taristusse tehtav investeering ka samm selles suunas, et tuleksime viirusekriisist välja tugevamana,” kinnitas Pertens.

Artikkel on ilmunud BNSis ja Postimehes.

Seotud artiklid

Järgmine artikkel
EhitusEST august 2021
Tallinna ehitus- ja sisustusmess 2021
Remondi ja ehita 2021 juuli
SFS_EE_210x297_iDesigner_digital