• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Energia
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Tark Tellija 2023 konkurss

    Tark Tellija 2023 konkurss

    Aasta puitehitis 2020 - Saue vallamaja. Foto: Tõnu Tunnel

    Konkurss Aasta Puitehitis 2023 on avatud!

    Aasta ehitusinsener Ahti Lääne. Foto: Meeli Küttim

    Eesti Ehitusinseneride Liit kuulutas välja konkursi aasta ehitusinseneri ja noore ehitusinseneri leidmiseks

    Reovee kogumise süsteem — riskid ja ohud. Foto: Shutterstock

    Reovee kogumise süsteem — riskid ja ohud

    Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu konkurss „Aasta ehitusprojekt – hooned 2021“ võitja, Rotermanni Ajamaja. Foto: Andres Raudjalg

    Aasta Ehitusprojekt 2023 konkurss ootab kandidaate

    Contech ettevõtlus. Digitaalehituse klastri taskuhäälingu neljanda episoodi külalised on Remato tegevjuht Ranno Käomägi, Bauhubi tegevjuht Teet Parts ning Iffenti asutaja Paavo Pärn. Saadet juhib Kliimaministeeriumi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar.

    Digitaalehituse klastri podcast – episood 4 – ConTech ettevõtlus

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
    • Tehisintellekt ehituses
    • ConTech ettevõtlus
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Energia
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Tark Tellija 2023 konkurss

    Tark Tellija 2023 konkurss

    Aasta puitehitis 2020 - Saue vallamaja. Foto: Tõnu Tunnel

    Konkurss Aasta Puitehitis 2023 on avatud!

    Aasta ehitusinsener Ahti Lääne. Foto: Meeli Küttim

    Eesti Ehitusinseneride Liit kuulutas välja konkursi aasta ehitusinseneri ja noore ehitusinseneri leidmiseks

    Reovee kogumise süsteem — riskid ja ohud. Foto: Shutterstock

    Reovee kogumise süsteem — riskid ja ohud

    Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu konkurss „Aasta ehitusprojekt – hooned 2021“ võitja, Rotermanni Ajamaja. Foto: Andres Raudjalg

    Aasta Ehitusprojekt 2023 konkurss ootab kandidaate

    Contech ettevõtlus. Digitaalehituse klastri taskuhäälingu neljanda episoodi külalised on Remato tegevjuht Ranno Käomägi, Bauhubi tegevjuht Teet Parts ning Iffenti asutaja Paavo Pärn. Saadet juhib Kliimaministeeriumi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar.

    Digitaalehituse klastri podcast – episood 4 – ConTech ettevõtlus

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
    • Tehisintellekt ehituses
    • ConTech ettevõtlus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Heizomat

Näpud mulda!

autor: URVE VILK
juuni 2023
Kategooria: Nõuanne, Remondi ja ehita suvi 2023
Muld. Foto: Shutterstock

Muld. Foto: Shutterstock

Kurnatud ja rikutud muld ei anna soovitud tulemust, mullaviljakuse säilitamine ja suurendamine nõuab aga hoolt.

Kuidas aru saada, mis muld meil aias on ja kas see midagi juurde vajab? „Visuaalsel vaatlusel: mida heledam on muld, seda lahjem, mida tumedam, seda parem,” selgitab Räpina Aianduskooli õpetaja ja mullaviljakuse asjatundja Sirje Tooding.

Ta lisab, et piirkonniti on mullad erinevad ja Maa-ameti kodulehel olevalt mullakaardilt saab igaüks järele vaadata, milline on tema piirkonna muld. „Kagu-Eesti mullad on lahjemad ja Põhja-Eesti mullad viljakamad, aga kui Põhja-Eestis on liivased või paekivised kohad, siis muld võib seal paekivi peal küll viljakas olla, aga kuna seda on nii vähe ja kuival ajal on põua oht, siis sellest ei piisa.”

Tooding lisab, et võib ka vaadata, kui hästi miski naabril aias kasvab – see vihjab mulla omadustele. Alati ei pruugi naabri aias või oma aiaski olla samasuguste omadustega muld: „Mul on aias terve pikk rida ploomipuid. Kaugelt on näha, et seal, kus on allpool liivasem, on puud väiksemad ja kus on savisem muld, on puud on märksa suuremad ning lopsakamad.“

Kui ta luuviljalisi istutama hakkab, lisab ta seetõttu istutusauku kompostmulda, aga ei täida siiski mitte päris tervet auku kompostmullaga. „Sest siis kuivab muld kuidagi kiiremini ära, ta peab ikkagi ümbritseva mullaga segatud olema, olgu ta siis parem või kehvem,“ kirjeldab Tooding.

Väga liivase mulla puhul peab paratamatult rohkem vaeva nägema ja ühtlasi leppima sellega, et taimed ei kasva hoolimata pingutusest sama lopsakad kui liivsavimullal.

„Kui looduse poolt on antud lahjem ehk liivasem muld, on hea sinna midagi juurde panna. Aga ma olen öelnud õpilastele, et see on rahapesu – ostad juurde, ükskõik kas siis mineraalväetist või orgaanilist väetist või mulda ja pead seda tegema pidevalt, sest see kaob ruttu – see mineraliseerub ruttu ja läheb sademete ja kastmisveega sügavamale.“

Ta lisab, et lihtsam oleks valida sellised taimed, sellised kultuurid, mis sobivad sinu ümbrusesse, sinu aeda, sinna põllule, sinu mullale: „Kui tahad seda, mis sinu aeda ei sobi, on vaja rohkem tööd teha.“

Viljavaheldus ja vahekultuurid

Emeriitprofessori ja mahepõllumajanduse spetsialisti Anne Luige sõnul ei saa pidevalt mullast võtta ilma, et me mulda midagi tagasi annaks, sest muidu hakkab selles nappima toitaineid ning mulla viljakus ja mulla tervis ammenduvad: „Muld on elav organism, mida võime võrrelda meie seedetraktiga, milles on väga palju elanikke ja kui elanike seltskond jääb väheseks, on muld nii vaesunud, et ei toimi ega aita meid enam.”

Seega peaks igas aias tagama aineringe ja mulda toitma. „Kasutada tuleks külvikordi, mis tähendab, et vaheldatakse taimi kasvõi peenra kaupa – ühe ja sama kultuurirühma kasvatamine mitu aastat järjest samas kohas kurnab mulda. Külvikordi kasutades hoitakse muld toimivana, pannakse kasvama vahekultuure ehk kultuure, mida me ise ei söö, aga mis toidavad ja parandavad mulda – jättes kasvõi ühe aiamaa serva valge ristiku alla, mis väga hästi toidab ja parandab mulda. Järgmisel aastal pannakse sinna kasvama selline aiavili, mis rohkem „süüa” tahab, mis on näljasem, näiteks mõni ristõieline või kartul,” loetleb Luik võimalusi, kuidas aias toimetada nii, et mullaviljakus ei langeks.

Ka kasvuhoonesse saab tema sõnul talveks mõne talvise vahekultuuri kasvama panna pärast seda, kui tomatid ja kurgid on ära koristatud. „Näiteks taliviki ja rukki segu, mis parandab mulda: selle saab kevadel mulda keerata, olen seda ise aastaid teinud. Juhul, kui sügisel ei jõua, saab kevadel panna keerispea näiteks sinna kasvama, enne kui tulevad tomatid ja kurgid. Keerispea tümpsid hiljem läbi ja see jääb mulda, laguneb väga kiiresti ning annab toitaineid ning mullaorganismidele süüa,” õpetab ta.

Kompostihunnik on kullahunnik

Lisaks on mõistagi hea teha komposti, mis mulda toidab. „Kõik toidujäätmed majapidamises, murujäätmed ja muu selline tasuks kompostida. Hea on, kui saab kompostile ka midagi loomset – natuke sõnnikut lisada, siis tuleb kompost väärtuslikum,“ jätkab Luik ja kinnitab, et kompostihunnik on igas aias kullahunnik.

Ka puude lehed on üheks väärtuslikumaks kompostimise materjaliks. Arvestada tuleb siiski, et erinevad lehed lagunevad erineva kiirusega. Seega kui tahetakse need otse aiamaal mulda kaevata, peaks lisama komposti vms. „Kaselehed ja tammelehed näiteks on väga aeglase lagunemisega. Alguses on neil vaja palju lämmastikku, seega võib juhtuda, et mullast võetakse ära palju lämmastikku ja taimed ei saa seda enam kätte.“ Samas saarelehtede lämmastiku ja süsiniku suhe on parem ja neid võib ka niisama mulda kaevata. Igal juhul on kindla peale minek lehtede kompostimine. „Kui lehed on juba kompostihunnikus ja nii-öelda kompostiks saanud, siis on juba teine asi.“

Kompostist võib teha ka kääritist, mis on nagu leheväetis. Hästi mõjus on ka nõgese kääritis. Nõges jäetakse paariks nädalaks veega ämbrisse aianurgas käärima. Niisuguses segus on palju räni ja muid ühendeid ning mikroorganisme. „Selles on toitaineid ja ka selliseid aineid, mis aitavad haiguste ja kahjurite vastu ning annavad taimele tugevust.“

Kasutada komposti, vahekultuure jms, peaks saama mulla oma aias toimima, ilma et peaks midagi juurde ostma, usub Luik. Tema sõnul on olemasoleva mulla kasutamine ja poodidest sõltumatu hakkamasaamine mõistlik mitmes mõttes. „Kui me mõtleme, et peame edaspidi saama hakkama võimalikult oma isikliku, oma kohaliku ressursiga, siis tulebki niimoodi majandada, et sa ei too mitte väljast midagi juurde, vaid parandad kohapeal olemasolevat. Juhul kui on näha, et ei tule olemasolevaga toime ja taimed kiratsevad, võiks teha lisaks mullaproove.“

Universaalne tomatimuld

Toodingu sõnul on igasugune mulla parandamine hea. „Kui on võimalik endal komposti teha, on hea, aga kui ei ole, tuleb osta poest.” Ta lisab, et mulda poest ostes on tomatitele mõeldud muld üsna universaalne. Lisaks võib valida ka universaalmulla nime kandva mullakoti, sest ka see sobib enamusele taimedest.

Tooding ise kontrollib pisteliselt oma aias mulla pH-d kiirmeetodil ja lisab vajadusel tuhka. „Kui mina hakkan Kagu-Eestis, Räpinas, kirsipuud või ploomipuud istutama, siis üldjuhul määran enne kasvukoha pH kiirmeetodil. Samamoodi kasvuhoones, kui ma võtan tomatid ja kurgid üles, vaatan, mis pH seal on. Mitte igal aastal, aga kui pole ammu proovinud, kui pole kolm-neli aastat tuhka pannud, siis panen tuhka. Kellel endal kodus puutuhka pole, saab seda ka osta.“

Lakmuspaber annab selguse

„Seda, kas muld on rohkem aluseline või happeline, saab kujundada ka ise: kui on vaja aluselisemat kasvukohta, tasub kasutada lubjakivipulbrit,“ lisab Luik.

Tooding kasutab pH määramiseks universaalindikaatorit, mis nõuab teatud kogemust. Lisaks saab pH taset määrata lakmuspaberiga. Sobivad kasvõi lemmikloomapoes müüdavad akvaariumi vee happesuse määramiseks mõeldud lakmuspaberid – pH määramiseks tuleb sel juhul teha vihmaveega mullalahus. „Seda, kas taim tahab aluselisemat või happelisemat kasvukeskkonda, tuleks arvesse võtta, sest kui taimekesel on halb olla, siis leiavad kõik haigused ja kahjurid ta üles,“ põhjendab Tooding.

Samas tuleb arvestada, et kui Põhja-Eestis tahetakse oma aiast kultuurmustikaid saada või rododendroneid kasvatada, siis need vajavad keskmisest märksa happelisemat mulda. „Siis tehakse peenar, kus vahetatakse muld ära või kui on liivane, siis lisatakse turvast. Sel juhul peab aga vaatama, et niisugune peenar läbi ei kuivaks, see vajab siis rohkem kastmist,“ hoiatab Tooding.

Tasub teada

Määra oma mulla pH

Reeglina on aia- ja toalillemuld neutraalse reaktsiooniga ja seal kasvavad enamik taimi hästi. Aga on ka taimi, kes vajavad kasvuks happelisemat mulda või edenevad hästi aluselisel mullal.

pH väärtused ja mulla reaktsioon:

  • < 3,5 väga tugevasti happeline
  • 3,6–4,5 tugevasti happeline
  • 4,6–5,5 mõõdukalt happeline
  • 5,6–6,5 nõrgalt happeline
  • 6,6–7,2 neutraalne
  • 7,3–8,4 leeliseline
  • 8,5 tugevasti leeliseline

Mulla pH määramiseks on mitmeid võimalusi:

  • Täpseks analüüsimiseks võetakse mullaproov ja viiakse analüüsimiseks spetsiaalsesse laborisse.
  • pH-meetreid saab osta erinevatest aianduskauplustest – selle pikk, anduriga metallvarras torgatakse mulda ja oodatakse umbes 60 sekundit, mille järel loetakse skaalalt pH väärtus.
  • Soodaga määrates pannakse väike kogus mulda klaas- või portselannõusse, niisutatakse veidi ja seejärel lisatakse veidi söögisoodat. Kui segu hakkab „keema“, on tegu happelise mullaga, kui reaktsiooni ei toimu, on see kas aluseline või neutraalne.
  • Lakmuspaberiga määrates pistetakse selle ots mullalahusesse, oodatakse mõni hetk ja võrreldakse siis saadud värvimuutust skaalal oleva värvuse ja pH väärtusega.
  • Kui klaas- või portselannõusse pandud mullaproovile valada peale veidi lahjendatud soolhapet (10%) ja proov hakkab tugevalt ja püsivalt mullitama (süsihappegaasi eraldumine), on tegemist lubjarikka ehk aluselise mullaga.

Artikkel ilmus ajakirja Remondi ja ehita 2023. aasta suvenumbris:

Remondi ja ehita suvi 2023

Sildid: aiandusaiatöödmuldnõuanneremeondi ja ehita
ShareTweetShareSend
Eelmine artikkel

Moodne klassika – peitkinnitusega profiilplekk Klassik

Järgmine artikkel

Puidust terrass vajab hoolt

Seotud artiklid

Suvi Espakis. Foto: Shutterstock
Nõuanne

Suvi Espakis

MEEDIAPILT
Remondi ja ehita suvi 2023
Põnev kodu: parim tehases toodetud puidust eramu. Foto: Tõnu Tunnel
Huvitav objekt

Põnev kodu: parim tehases toodetud puidust eramu

Ain Alvela
Remondi ja ehita suvi 2023
Tehaseelementidega renoveerimine: tüüpplaneeringuga korterelamuid tehaseelementidega renoveerides on võimalik teha palju ja kiiresti. Fotol Tallinna Tehnikaülikooli ühiselamu. Foto: Matek AS
Nõuanne

Tehaseelementidega saab vana korterelamu kiiresti kaasaegseks

LIIVI TAMM
Remondi ja ehita suvi 2023
Korteriühistu üldkoosolek. Foto: Shutterstock
Nõuanne

Korteriühistu üldkoosolek: vanaviisi või veebi teel?

URMAS MARDI, Eesti Korteriühistute Liit, jurist
Remondi ja ehita suvi 2023
Konkurss Kodu Kauniks otsib ilusaid kodusid ja aedu.
Sündmus

Kodukonkursid stardivad!

LIIVI TAMM
Remondi ja ehita suvi 2023
Ökovärvid. Hetk naturaalvärvidega värvimise koolituselt. Foto: Majatohter
Nõuanne

Traditsioonilised ökovärvid ja miks neid kasutada?

TARMO A. ELVISTO, Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja
Remondi ja ehita suvi 2023
Järgmine artikkel
Terrassi hooldus. Foto: Shutterstock

Puidust terrass vajab hoolt

Remondi ja ehita suvi 2023

Remondi ja ehita suvi 2023

Ajakiri siin:

EhitusEST juuni 2023

Sisuturundus

Peitkinnitusega profiilplekk Klassik, Toode AS

Moodne klassika – peitkinnitusega profiilplekk Klassik

27/06/2023
Lahendus roheliseks muutunud fassaadidele

Lahendus roheliseks muutunud fassaadidele

27/06/2023
Geberit, väike vannituba

Kas väike vannituba saab olla mugav ja hubane? Eksperdid kummutavad müüte ja annavad nõu

03/05/2023
Bauroc, poorbetoon 100. Tänu unikaalsetele omadustele leiab bauroci poorbetoon üha enam kasutust nii tööstushoonete, eramute kui ka ühiskondlike hoonete ehituses.

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

31/03/2023
SIGA. Saaremaa Riigigümnaasium, projekteerija Karisma Arhitektid, ehitaja Nordecon AS, CLT Arcwood by Peetri Puit

Puidu kaitsmine ehituses

31/03/2023
Digitaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digiehitus Eesti vaatest
00:00 / 1:03:25
Share
Link
Embed
  • Digiehitus Eesti vaatest

    Digiehitus Eesti vaatest

    Apr 3, 2023 • 1:03:25

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu avasaate külalised on Tiit Hion, Hele-Mai Metsal ning Kaia Kirs. Saadet juhib Jaan Saar. Tunni jooksul avatakse huvilistele digiehituse olemus ning tutvustatakse valdkonna arenguid Eestis. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste klastri koostööpartneritega.  Jälgi ka Digitaalehituse klastri kanaleid Facebookis, Instagramis ja Linkedinis, liitu uudiskirjaga aadressil: https://digitaalehitus.ee/kuukiri/.  Projekti toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa…

  • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    Apr 17, 2023 • 1:04:57

    Digitaalehituse klastri teise episoodi külalised on ehituse asekansler Ivo Jaanisoo, Ehituse e-hüppe programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel ning ehitusekspert Jüri Rass. Saadet juhib MKMi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Teises saates tutvustatakse e-riigi edusamme ning plaane digiehituse kui ka laiema ehitussektori raames. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste…

  • Tehisintellekt ehituses

    Tehisintellekt ehituses

    Jun 1, 2023 • 1:04:12

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu kolmanda episoodi külalised on Nordeconi digilahenduste projektijuht Risto Vahenurm ning Skepast ja Puhkimi BIM insener Eno Lints. Saadet juhib MKMi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Saates arutatakse palju haibitud tehisintellekti üle – seda nii üldises, kui ehitussektori võtmes. Lisaks tutvustatakse Nordeconi AI pilootprojekti, kui ka algorütme, mis…

  • ConTech ettevõtlus

    ConTech ettevõtlus

    Sep 4, 2023 • 1:07:51

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu neljanda episoodi külalised on Remato tegevjuht Ranno Käomägi, Bauhubi tegevjuht Teet Parts ning Iffenti asutaja Paavo Pärn. Saadet juhib Kliimaministeeriumi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Saates selgitatakse lähemalt, mis on ConTech ettevõtlus ning kuidas leida ConTech Startupile investoried? Arutletakse, miks on ehitussektoris vähem innovatsiooni kui mõnes muus…

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2023

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard statistikaamet sündmus taltech teedeehitus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri
    • Digitaalehituse klastri podcast
      • Tehisintellekt ehituses
      • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
      • Digiehitus Eesti vaatest
      • ConTech ettevõtlus

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!