Narvas, Narva jõe kaldapealsel avati mälestustahvel Eesti esimesele betoonehitisele, 200 aastat tagasi ehitamist alustatud vanale Narva sillale. Mälestustahvli avasid Narva linnapea Katri Raik ja Eesti Betooniühingu esimees Imre Leetma.
Eesti esimeseks betoonehitiseks on aastatel 1822–1829 ehitatud vana Narva sild, mis sai keiser Nikolai I nime. 1822. aastal põletas prantslasest sõjaväeinsener kolonel Antoine Raucourt de Charleville Narva ümbruse savirikkast lubjakivist Eesti esimese romaantsemendi ning sellest valmistati betoon, millest valati Narva silla sammaste veealune osa. Narva-Ivangorodi vahelise maanteesilla veepealne osa ehitati puidust. Seega möödus 200 aastat tsemendi ja betooni tootmise algusest Eestis ja Venemaal.
„Tsemendi ja betooni kasutuselevõtt 200 aastat tagasi avas uue ajastu inimühiskonna arengus,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Täna me näeme, et ilma betoonita on kaasaegset ühiskonda väga raske kui mitte võimatu ette kujutada.”
Keiser Nikolai I sild lammutati 1959. aastal, andes teed praegusele, Sõpruse sillale. Vana Narva silla sillasamba jäänused turritavad endiselt jõeveest välja. Just nende kohale, 50 meetrit Sõpruse sillast ülesvoolu, Narva jõepromenaadile, paigaldati Eesti esimesele betoonehitisele pühendatud mälestustahvel koos betoonjalusega.
Vaata siit lühifilmi „Betoon 1 minutiga. Ajalugu ja betoon“
