Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted teises kvartalis kokku 17% rohkem kui aasta varem, kohalikul turul koguni 18% rohkem kui aastatagusel perioodil.
Nii suure numbrilise kasvu peapõhjustajaks oli kindlasti eelmise perioodi madal võrdlusbaas. Üldistatult võiks kokku võtta, et ehitusmaht esimesel poolaastal oli sarnane 2019. aasta esimese poolaastaga. Ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude suurenemine, kus suurem kasv avaldus elukondlike hoonete ehituses. See kinnitab, et nõudlus uute eluruumide järele püsib.
Kvalifitseeritud tööjõudu napib, sisendhinnad kasvavad
Suurimaks peavaluks ehitusettevõtjatele oli teises kvartalis järjest suurenev kvalifitseeritud tööjõu defitsiit ja sisendhindade hüppeline ning kontrollimatu kasv, mis oli põhjustatud ühelt poolt ehitusmahtude kiirest suurenemisest, teiselt poolt aga koroonakriisis mitmete tarneahelate katkemisest ja suurtest kõikumistest maailaturul.
Sektori käekäiku hinnates tõstavad ehitusettevõtjad üha sagedamini esile ehitusmaterjalide kallinemist ja ehitusmahtude jätkuvat kasvu. Samas tunnetatakse aga ohumärgina tuntavat kasumlikkuse langust. Täna mõjutab kasumlikkuse langus enim just neid ehitusettevõtteid, kes suutsid veel ehitusmahtude langusfaasis tellimuste portfelli pikemalt ette täita. See tähendab, et ehituslepingud on oluliselt madalama hinnabaasiga sõlmitud, kui tänased sisendhinnad seda võimaldaksid.
Kui teise kvartali käibenäitajates ehitushindade kallinemine veel oluliselt ei kajastu (sest enamus töös olevad ehituslepingud olid sõlmitud veel enne sisendhindade suurt kasvu), siis kolmanda kvartali ehitusmahtusid peaks ka ehitushindade kallinemine juba tuntavalt mõjutama.
Kas ja kui kaua ehitusmahtude kasv jätkub?
Kui vaadata ehituslubade statistikat, siis tundub, et nõudlus uute eluruumide järele püsib veel ka järgmised 2–3 kvartalit. Statistikaameti andmetel väljastati 2021. aasta esimesel poolaastal ehituslubasid uute eluruumide ehitamiseks 388 700 ruutmeetrile, mida on 15% rohkem, kui aasta varem.
Uute mitteeluhoonete ehitamiseks väljastati 2021. aasta esimesel poolaastal ehituslubasid kokku 658 000 ruutmeetrile. Seda on aastatagusega võrreldes 7,6% vähem. Samas näitas aga teise kvartali statistika ka selles segmendis taas elavnemise märke. Ehituslubasid väljastati uute mitteeluhoonete ehitamiseks 335 400 ruutmeetrile, mida on aastatagusega võrreldes 18,7% rohkem. Rajatiste ehituse kasv tulenes peamiselt remondi- ja rekonstrueerimistöödest.
Kinnisvarahinnad tõusevad reaalsissetulekutest kiiremini
Kui kaua nõudlus ja suured ehitusmahud püsivad, sõltub ilmselt sellest, kui kiiresti ja millisele tasemele tõusevad ehitushinnad ja millise tasemeni on turg valmis kaasa minema ehk millisest hinnatasemest alates hakkab nõudlus vähenema.
Üheks ohumärgiks siin on kindlasti kinnisvarahindade kasv, mis on pikema perioodi vältel elanike reaalsissetulekute kasvust oluliselt kiirem. Ka riigitellimustele on ehitushindade kiire kasv hakanud mõju avaldama. Selle tulemusena on üha sagenenud teated hangete nurjumisest põhjusel, et pakkumushinnad osutusid taotlushinnast oluliselt kõrgemaks.
Kui täna motiveerib veel paljusid tellijaid investeerima kõrge inflatsioon ja prognoositav hindade kasvu jätkumine, siis võib juba poole aasta pärast ka olukord muutuda.
