Laut sajaks aastaks

2019. aasta sügisel valmis Mapri Ehitusel Pärnumaa nelja suurima põllumajandusettevõtte hulka kuuluva Weiss OÜ Vahtra suurfarmi teine etapp: uues laudas on kohti 500 piimalehmale, aasta betoonehitise konkursil eripreemia noppinud uude farmi mahub kokku enam kui 1000 lehma.

Farmi ühe omaniku, Weiss OÜ juhataja Kalmer Metsaoru sõnutsi on Weiss 25 aasta jooksul pidevalt lautasid rekonstrueerinud: „Kui Ameerikas asuti 1950. aastatel külmasid vabapidamislautasid välja mõtlema, tehti rahalisel kaalutlusel otsus ehitada sisuliselt kerged puukuurid, mis aga 25 aastaga amortiseerusid. Toonane tehnoloogia täienes pidevalt ja miks ehitada kapitaalselt, kui lahendus on juba järgmisel hetkel vananenud. Tänaseks on vabapidamine sisuliselt peensusteni välja arendatud, seega otsustasime üheksa aastat tagasi ehitada vaid üks kord ja niimoodi, et hoone peaks vastu vähemalt 100 aastat.“

Loomapidamisel tekivad lämmastik ja metaan, mis panevad puidu pehkima ja raudpostid roostetama. Materjali valides jõudis mõte vanade talukohtade maakivist vundamentide ja otsaseinteni, mis ajahambale vastu pidanud. Siit jõuti raudbetoonini, seda hoolimata faktist, et taasiseseisvunud Eestis ei ole ühtegi loomakasvatushoonet täielikult raudbetoonist kandekonstruktsioonil ehitatud. „Hind on umbes 10% kallim kui soodsam alternatiiv, ent kokkuvõttes tasub ära,“ usub Metsaoru ning toob võrdluseks kolhoosiaegse Uulu karjalauda, mille konstruktsioonid on hästi säilinud vaatamata faktile, et viimased 11 aastat on hoone katuseta. „Ja paljudes teistes 1950. aastatel ehitatud laudahoonetes on tänaseni tootmine sees, olgu siis põllumajandusettevõte, vihmaussikasvandus või mööblitööstus,“ räägib Metsaoru.

Talvised väljakutsed

Vahtra suurfarmi kompleks koosneb kahest laudahoonest, kumbki mõõtudega 32 meetrit korda 200 meetrit. Kaks laudahoonet on omavahel ühendatud lüpsikoja ja koridoriga. Ehitaja Mapri Ehitus OÜ-le said esimese lauda juures suurimaks väljakutseks ilmataadi uperpallid – vesine suvi ja külm talv. „2017. aasta suvel pidevalt sadas. Samas näitas see ära kohad, kus võis probleeme tulla. Ehitaja sai siiski hakkama – mullune sügis näitas, et ei tekkinud mingeid mõrasid laudahoone betoonis, drenaaž toimib,“ teab Metsaoru.

Vesisele suvele järgnes ehitusaastal talvine käre külm. „Meil oli vaja järjest põrandavalu teha, sest laudas ei tohi olla töövuuke,“ osutab Metsaoru. „Seega hoiti pluss-kraade sees diiselgeneraatoriga.“

Lahenduse juures on eriline sildeline monoliitsest betoonist vahelagi mõõtudega 18 x 24 meetrit, mille all asub kuni 2,2 meetri sügavusele ulatuv mitme eri tasandiga 20-meetrise raadiusega lüpsikarusselli vundament. „Kui oleks väikegi külmakerge, oleks karusselliga halvasti,“ teab Metsaoru. „Betooni kulus uhkelt, et see kinni seisaks.“
Mida aga tellija täna teisiti teeks? „Esimese lauda juures saime oma idee teostumist näha ja veendusime, et meie mõte toimib. Kõrvale ehitasime teise samasuguse, kus aga oskasime juba rohkem pisiasjadele tähelepanu pöörata, nurki ja detaile lihvida nii, et oleks võimalikult optimaalne. Näiteks avakohad said väga täpselt betooni sisse konstrueeritud – aken paika, mastiks vahele ja valmis,“ kirjeldab Metsaoru. „Ei mingit vahede täitmist vahuga ega plekkide paigaldamist. Kolm aastat pidevat pusimist, mõtlesime, õppisime, ehitasime.“

Kaks ei jää kolmandata

Metsaoru lubab, et kaks lauta ei jää kolmandata. „Esimese mõtlesime, teise viksisime, kolmandale tahaks ilu ka sisse panna,“ lubab ta muheledes. „Oleme esimese kahega rahul, praktilised ja toimivad, kolmanda hoone juures on plaan arhitektuursete detailidega tegeleda. Midagi hingele.“ Pisut peab ta siinkohal siiski aega varuma, sest pangast finantseerimisotsuse saamine võtab aega. „Plaan on kasutada sama ehitajat, siis pole vaja uuesti lahendusi leiutada ja piike murda,“ arvab Metsaoru.

Fakte laudahoone kohta

• Hooned on ehitatud r/b kiilvaiadest vundamenditaldmikega. Monteeritavatel raudbetoonpostidel sammuga 7,2 x 12,6 meetrit asuvatele lõugtaladele toetuvad 12,6-meetrise sildega õõnespaneelid. Õõnespaneelid paigaldati 8-kraadise kalde alla, mis nõudis montaaži käigus stabiilsuse tagamiseks erilahendust.
• Välisseinad on soojustatud kolmekihilistest r/b paneelidest. Huvitav on hoone lüpsikoda, mille 5 meetri kõrguse suure sildelise (24 x 24 meetrit) järelpingestatud monoliitbetoonist vahelae all asub kuni 2,2 meetri sügavusele ulatuv mitme eri tasandiga 20-meetrise raadiusega lüpsikarusselli vundament.
• Hoonetes asuvate vaheseinte ehitamisel on kasutatud nii monoliitbetoonist seinakonstruktsiooni lahendusi kui ka betoonõõnesplokke.
• Kogu kompleksi peale kokku on astmelisi ja eritasanditega 100–200 mm paksuseid pinnasele toetuvaid betoonpõrandaid 14 000 m². Lisaks rajati 100 mm paksuste tänavakividega kompleksi teenindusteed ja platsid kogumahuga 11 000 m².
• Katustelt ja platsidelt kogutava vihmavee tarbeks ehitati 3000 m³ mahtuvusega monoliitsete r/b seintega lahtine tuletõrjeveehoidla.
• Ülevaade suurfarmi ehitusele kulunud ehitusmaterjalidest: 638 betoonposti ja -tala, 303 seinaelementi, 948 õõnespaneeli, valatud betooni kogus oli ligi 3000 kuupmeetrit, kogu kompleksi kaal ligi 15 000 tonni. Lisaks kasutati katusekonstruktsioonis 630 tihumeetrit puitu, üle 200 tonni katusekattematerjali ja ca 20 kilomeetrit elektrijuhtmeid.
• Suurfarmi ehitust finantseeriti PRIA 0,5 miljoni eurose toetuse, SEB panga 5 miljoni eurose laenuga ja Weissi omavahenditest.

Vahtra laudakompleks, suurfarm

• Tellija: Weiss OÜ
• Arhitekt: Pekko Projekt OÜ
• Konstruktor: Pekko Projekt OÜ
• Ehituse peatöövõtja: Mapri Ehitus OÜ
• Betoonitööd: Mapri Ehitus OÜ ja Reme Grupp OÜ
• Montaažitööd: Rivest OÜ
• Raudbetoonelemendid: TMB Element OÜ, Narva Bark OÜ
• Betooni tarnija: HC Betoon
• Raketis: Doka