• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Aasta betoonehitis 2022, Järve tornid. Foto: Eesti Betooniühing

    Aasta betoonehitis 2022 on Järve tornid

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Annast Mäoni ehitatakse uus lõik osaliselt praegusest maanteest vasakule ja osaliselt kattub tee praeguse trassiga. Teedeehitus vajab riigipoolset pikka plaani ja stabiilset rahastust. Foto: Julia-Maria Linna

    Kvaliteetne taristu tõmbaks Eestis elu käima

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Aasta betoonehitis 2022, Järve tornid. Foto: Eesti Betooniühing

    Aasta betoonehitis 2022 on Järve tornid

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Enno Rebane sai Eesti Betooniühingu auliikmeks

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid. Aasta betoonehitis 2018, Haabersti ristmiku rajatiste projekteerija – Järelpinge Inseneribüroo OÜ, foto: aasta betoonehitis

    Betoonkonstruktsioonid. Üldterminid

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis. Foto: Shutterstock

    Uus infokaart: termilised pinged klaasis

    Annast Mäoni ehitatakse uus lõik osaliselt praegusest maanteest vasakule ja osaliselt kattub tee praeguse trassiga. Teedeehitus vajab riigipoolset pikka plaani ja stabiilset rahastust. Foto: Julia-Maria Linna

    Kvaliteetne taristu tõmbaks Eestis elu käima

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

    Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Eesti ehitab 2023

Tule Moostesse ökoehitust katsetama

autor: LIIVI TAMM
juuni 2020
Kategooria: Huvitav objekt, Remondi ja ehita suvi 2020
Tule Moostesse ökoehitust katsetama

Malvo Tomingas tutvustab savikrohvimise tehnikaid. Foto: Eestimaaehitus

Mooste mõisas lõi uksed valla hoone, kus proffidelt nõu küsida, käised üles käärida ja käed saviseks teha, kus ootavad seminariruumid ja teadlaste tugi, kus korraldatakse koolitusi, seminare, töötubasid ning tegeletakse ökoehituse tootearendusega.

Eestimaaehituse ökoloogilise ehituse kompetentsikeskuse ehk äsja renoveeritud uhke hoone Mooste mõisas on otsekui inkubaator, kus hakkavad askeldama looduslike materjalide ja energiatõhususega tegelevad eraisikud, MTÜ-d ning ettevõtted.

Mis oleks, kui… õpiks korralikult krohvima, võrdleks segusid ja teeks suurel seinapinnal katsetusi? Uues kompetentsikeskuses on see võimalik. Siit saab nõu ja abi ka tootearenduseks ning sertifitseerimiseks: Euroopa meistrid ja tootjad on eestvedajatele teada ning löövad ideede arendamises kaasa.

„Hea, et samas kohas saab toodet arendada, rahulikult savikrohviga lödistada ja katsetada ning laborikatseid teha,“ kiidab Malvo Tominga Wanawiisiehitus OÜ-st.

Ettevõte on üks neist, kes uues hoones kontoripinda rendib ning koolitusi korraldab – ikka nii, et praktiline töö ja know-how ühendatud. Ka Mooste mõisas tegutsevad Saviukumaja OÜ ja Vanaajamaja MTÜ said juurde olulise verstaposti Eesti ökoehituse edendamisel.

Kuigi päris ametliku avamispeoni tuleb veel pisut kannatust varuda, on esimesed koolitused juba hoogu sisse saamas ning maja sisemised seinapinnad peagi krohvitud.

„Tule alla, meil on tehniline tõrge lubja osas,“ hõikab koolitusel osalev õpipoiss esimeselt korruselt jutuajamise vahele. „Ei, teist korda ärge veel peale kandke, see peab tahenema,“ juhendab Malvo. „Siis on hiljem ka parem töödeldavus. Ja enne, kui uue seina võtate, tuleb ka niisutada.“

Otsekui möödaminnes saavad koolitatavad ka kiire näitlikustatud õppetunni – kellutäis segu tolmusele põrandale – ei nakku. Kellutäis segu niisutatud põrandale – nakkub. Õpilased noogutavad ja turnivad tellingutele tagasi.
„Enamusel niisugustel koolitustel teemegi kolm erinevat segu, et õppida erinevaid tehnikaid ja katsetada, kuidas aluspind käitub,“ räägib Malvo.

Koolitus on täies hoos: tehnikad tuleb omal käel läbiproovida. Foto: Eestimaaehitus
Koolitus on täies hoos: tehnikad tuleb omal käel läbiproovida. Foto: Eestimaaehitus

Igal ruumil kindel funktsioon

Ekskursioon aga jätkub kunagise tall-tõllakuuri erinevates soppides: „Siin tehakse praegu katset kahe magistritöö ja ühe doktoritöö tarbeks,“ osutab ta krohviproovidele seinal. „Näiteks Markus Pau uurib Hempcrete´i tehnoloogiaid (komposiitne soojustusmaterjal lubjast ja kanepiluust). Helari Sirelpuu uurib maakivist seintest soolade väljavõtmise võimalusi, teeb katseid nii siin kohapeal kui laboris. Kadri Leiten keskendub kivihoone sisemise soojustamise võimalustele looduslikke materjale kasutades.“

Renoveeritud talli igal ruumil on kindel funktsioon: tagumisest saalist saab koolituse abiruum, kus hoitakse materjale ja tööriistu ning selle ruumi pikimal välisseinal jätkuvad järgnevatel aastatel teadus- ja uurimustööd. Suurest saalist saab koolitus- ja tootearendusruum, näidistesaalis esitletakse tulevikus erinevaid ökoloogilisi ehitus- ja viimistluslahendusi ning liikmete tooteid ja teenuseid. Hoone teisel korrusel on kontoripinnad ja seminariruum koolituste teooriatundideks, nõupidamisteks ning väiksemate ürituste korraldamiseks.

Eestimaaehituse ökoloogilise ehituse kompetentsikeskus: Mooste mõis on ühe korrastatud hoone võrra rikkam. Foto: Eestimaaehitus
Eestimaaehituse ökoloogilise ehituse kompetentsikeskus: Mooste mõis on ühe korrastatud hoone võrra rikkam. Foto: Eestimaaehitus

Algus üle kivide ja kändude

Mooste kunagine tall-tõllakuur ei olnud veel viie aasta eest kuigi heas seisukorras: mõisa ajal peeti siin sõiduhobuseid, seega olid seintesse ladestunud soolad, nõukogude ajal hoiti hoones väetiseid, mis soolaprobleemi veelgi süvendasid. Halvas olukorras oli katus, majal ei olnud ei vihmaveerenne ega ka katuse ülekatet, nii voolas vesi konstruktsioonidesse, üks hoone ots oli üle elanud tulekahju.

„Tahtsime hoone niimoodi korrastada, et oleks arvestatud kolme sambaga: esiteks muinsuskaitse nõudmised, millesse austusega suhtume. Hindame põhimõtet, et tuleb hoida seda, mis võimalik. Teiseks, et muinsuskaitse piiranguid arvestades saaks hoone võimalikult energiatõhus. Kolmandaks, et renoveerimisel kasutataks võimalikult palju looduslikke materjale,“ kirjeldab Eestimaaehitus MTÜ juhatuse liige Mikk Luht. „Saime aru, et ees seisab päris mahukas töö, katusevahetus ja hoone soojustamine, arvestades, et soolad olid kapillaarniiskusega pinnasest seintesse liikunud.“

Mikk Luht: "Tööd jätkub siin igale töötajale kolme täistööaja jagu, aga eks selline keskus on ka missioonitöö."
Mikk Luht: “Tööd jätkub siin igale töötajale kolme täistööaja jagu, aga eks selline keskus on ka missioonitöö.”

Sool ja niiskus seintest välja

Koostöös partneritega Saksamaalt – ZRS Architekten Ingenieure ja professor Christof Ziegert – pandi paberile ideaallahendus, esialgne soovitus hoone renoveerimiseks. Selle kohaselt tulnuks vundament ja seinad horisontaalselt isoleerida, eraldades need seintest mehaaniliselt. Ideaalne paberile pandud plaan ja tegelik elu aga ei lange rekonstrueeritavate hoonete puhul sageli kokku ja nii juhtus ka Eestimaaehituse hoone puhul – kuna hoone soklijoon ei olnud konkreetne, eeldanuks soovitatud lahenduse kasutamine Saksamaa spetsialistide ja töömeeste kaasamist. Töö hind oleks moodustanud viiendiku kogu hoone renoveerimise hinnast.

Projekteerimishanke võitnud Esplan OÜ soovitas kasutada keemilist injekteerimist, mille efektiivsust hindas professor Ziegert 60–70%-le võrreldes mehaanilise isoleerimisega ning soovitas sellisel juhul soojustussegudes mitte kasutada orgaanilisi lisandeid põrandapinnast kuni meetri kõrgusel.

Piiratud eelarve ei võimaldanud lõpuks kasutada ka kulukat keemilist injekteerimist. Hoone katuselt kogutav vihmavesi juhitakse täna kõrval asuvale kinnistule ning hoone on soojustatud kapillaaraktiivsete looduslike soojustusmaterjalidega, mille uuringuid ja seiret jätkatakse teadustööde käigus hoone kasutusajal. Soolade väljutamiseks seintest kasutatakse savikrohvi kompresse ning uuritakse teadustöö käigus ka teisi looduslikke krohvisegusid.

Uue kompetentsikeskuse sünniloos on suure hulga aega ja energiat pannud selle eestvedajad – Mikk Luht ja Kerti Vissel, Ülo Needo ja Marko Kikas. „Tööd jätkub siin igale töötajale kolme täistööaja jagu, aga eks selline keskus on ka missioonitöö. See, et panustada tuleb palju, oli algusest peale teada,“ tunnistab Mikk.

Kõik teised organisatsiooni liikmed on andmas oma panust – nii on kokku lepitud, et igaüks teeb aastas vähemalt kolm päeva vabatahtlikku tööd organisatsiooni arendamiseks, olgu tegu koolituse, messilkäigu või seinte krohvimisega.

„Meie koolitusteenus on väga laiapõhjaline – eraisikutele, koolidele, ehitajatele, arhitektidele, kohalikele omavalitsustele, muinsuskaitseametnikele. Ka koolituste formaadid on erinevad, igakuiselt on nii mitmepäevaseid ja nädalasi kui lühikesi koolitusi,“ tunnistab Mikk. „Samuti saab siin korraldada elamuskoolitusi ettevõtetele, viia seminariruumis läbi ajurünnaku või jõuluürituse. Meie fookus on siiski savil, lubjal ja looduslikel kiududel. Tutvustame erinevaid lubja- ja savipõhiseid soojustus- ja viimistlusmaterjale ning nendega sobivaid looduslikke lisandeid.“

Kuidas saada kivimaja seest soojaks?

Sisemise soojustamise teemal on vaidlusi palju ja nende lõppemiseks näib olevat sama palju lootust kui vaidlusel, kas enne oli muna või kana.

„Mooste vana tallihoone seintes oli palju ladestunud soolasid ja mineraale. Ka pinnas oli kerkinud ning pinnasevesi pääses hooneni,“ räägib Malvo Toominga. „Seega otsustasime välisseinte puhul meetri kõrguselt soojustada keramsiidi ja lubja või savi seguga – orgaanika puhul näitasid simulatsioonid ja kalkulatsioonid niiskusega seotud riske, küll aga uuritakse neid lahendusi ja riske reaaloludes teadustööde raames meie katseseinal. Kõrgemale jäänud kolm meetrit seinapinda soojustati aga ka muuhulgas näiteks lubja ja kanepiluu seguga ehk Hempcrete´ga.

Eestimaaehituse ökoloogilise ehituse kompetentsikeskus Mooste mõisas. Foto: Eestimaaehitus
Eestimaaehituse ökoloogilise ehituse kompetentsikeskus Mooste mõisas. Foto: Eestimaaehitus

Sarnane tehnika ei ole tegelikult maailmas midagi uut – niimoodi on soojustatud paljusid Lõuna-Euroopa kirikuid, sarnast lahendust leiab sarnases kliimavöötmes ka Kanadast.

„Eestis on see esimene kord niisugust tehnikat kasutada,“ tunnistab Malvo Toominga. „Soojustuskihi paksus on keskmiselt 15 cm – olemasolevad seinad olid kohati tugevalt sisse või välja vajunud. Erinevaid objektil segatud ning eeltoodetud püsivaid soojustusmaterjalide lahendusi saab hoones olema kümne ringis, lisaks erinevad uurimustööd katseseinal muude materjalidega ning ka nendega, mille kalkulatsioonid välistasid.“

Ajalugu

  • 2015. aastal pöördus Mooste vallavanem Ülo Needo mõisas tegutsevate kodade ja organisatsioonide poole, et nõu pidada remontivajava hoone tuleviku üle. Kuna ehitusvaldkonna koolituskeskuse idee oli juba aastaid peas keerelnud, sai mõte Saviukumaja mahitusel tuule tiibadesse.
  • 2016. aasta alguses koostati projekt ja alustati hoone renoveerimise rahastuse taotlemisega EAS-ilt (nüüdseks tegeleb teemaga Riigi Tugiteenuste Keskus). Asutati ka ametlikult MTÜ Eestimaaehitus – organisatsiooni liikmed olid eelnevalt teinud edukalt koostööd pea kakskümmend aastat. 2016. aastal vastati rahastustaotlusele positiivselt.
  • 2017. aastal algas aktiivne koostöö professor Ziegertiga – tegu on Euroopa ja ka maailma mastaabis valdkonna tipptegijaga. Koos võeti hoonest proovid, et selgitada, kuidas renoveerimisega edasi minna, arvestades konstruktsioonide suure niiskus- ja soolasisaldusega. Eesmärgiks oli leida lahendus soolade probleemile ning otsustada, kuidas massiivsete maakivist seintega hoonet energiatõhusalt renoveerida. Muinsuskaitseliste piirangute tõttu ei tulnud väline soojustamine kõne alla. Kuulutati välja riigihange hoone põhiprojekti koostaja leidmiseks – projekt pidi arvestama Saksamaa konsultantide soovitustega ning tingimuseks oli, et koostöö nendega jätkub. Projekteerimise töövõtuleping sõlmiti riigihanke võitnud Esplan OÜ-ga.
  • 2018. aastal esimese ehitushanke tulemusel oli pakkujate hind tellija ülempiirist kõrgem, ent hanke tulemused andsid tegijatele indikatsiooni, kuidas edasi liikuda.
    Hankedokumentatsioonis tehti muudatused, jättes ära tööd, mida hankija suutis ise hoones ära teha (sisemine soojustus, viimistlemine looduslike materjalidega) – et hoone funktsioon on olla koolitus- ja kompetentsikeskus ning näidisobjekt, sai niisugused tööd teha liikmete panuse, talgute ja koolitustena.
  • Kui Põlva vallalt saadi lisatoetus, korraldati teine hange, mille tulemusena sõlmiti 2018. aasta 5. oktoobril ehituse töövõtuleping JP Ehitus OÜ-ga. Hoone renoveerimine on peaaegu lõpetatud.

Artikkel ilmus ajakirja “Remondi ja ehita” 2020. aasta suvenumbris.

Remondi ja ehita suvi 2020

Sildid: Moosteökoehitussavisavikrohv
ShareTweet
Eelmine artikkel

Servituut – paberid korda

Järgmine artikkel

Muinsuskaitse – kes on otsustaja, kes vastutaja?

Seotud artiklid

Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool
Huvitav objekt

Sõbralik ja lapsekeskne Püha Johannese Kool

LIIVI TAMM
EhitusEST veebruar 2023
WHAT IF-i arendusprojektide projektijuht Toomas Laumets. Foto: WHAT IF
Huvitav objekt

Roosa paviljon: elementmaja aitas lahendada planeerimis- ja ehitusväljakutse

Tiina Nuum
Tehasemaja. Foto: Nord Homes
Huvitav objekt

Kiiresti kerkinud maja ootab külalisi

LIIVI TAMM
Remondi ja ehita sügis 2022
Sisearhitektuuris on eelistatud neutraalseid toone ja naturaalseid ajas kestvaid materjale: värvi ja sagimist toovad majja koolijütsid ise. Foto: Tõnu Runnel
Huvitav objekt

Kool täis avarust, tunneleid ja koopaid

KADRI TAMM
EhitusEST august 2022
Veduri katsesõidud ja asjaajamine kestsid ligi aasta, Soome võib tulevikus minna ka veduri puldiga juhitav versioon. Foto: Raul Mee
Huvitav objekt

Tapal ehitatud vedur vurab Soomes

LIIVI TAMM
EhitusEST august 2022
Ristkihtnaelpuidust talumajja jagub avarust ja valgust. Foto: Ivo Tomson. Ristkihtnaelpuit on peamiseks ehitusmaterjaliks Tõrva lähistel asuvas hubases kodus.
Huvitav objekt

Kõige tähtsam on silmale nähtamatu

LIIVI TAMM
Remondi ja ehita suvi 2022
Järgmine artikkel
Muinsuskaitse – kes on otsustaja, kes vastutaja? Foto: Renovedur OÜ

Muinsuskaitse – kes on otsustaja, kes vastutaja?

Ajakiri siin:

EhitusEST veebruar 2023

Remondi ja ehita sügis 2022

Remondi ja ehita sügis 2022

Sisuturundus

Toode AS; päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

Päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

31/01/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

31/01/2023
Põrandate tasandamine veoauto baasil mobiilse pumpamissüsteemiga. Foto: Floorex OÜ galeriist

Miks uutes ja renoveeritud hoonetes põrand „haiseb“?

13/10/2022
Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

Tugevad toonid fassaadile: Baumit PuraTop viimistluskrohv ja PuraColor värv

13/06/2022
Armatura segisti. Foto: Onninen

Nutikas segistivalik – lisaks disainile läheb kasutajale korda mugavus ja sääst

04/04/2022

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2022

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne probleem puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard sündmus teedeehitus teede tehnokeskuse blogi ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!