Mooste tallist Katari emiiri villasse

Savi kasutamine ehitusmaterjalina tundus tavainimesele rohkem ekstravagantne veidrus kui mõistlik mõte.„Savikrohvist teati üsna vähe. Üldiselt oli juurdunud arusaam, et savikrohv pudiseb ja seetõttu polnud sel niipalju populaarsust kui mõnel muul krohvil,“ räägib Indrek Kerbo Saviukumajast.

„Tegelikult on nii, et kui savikrohv pudiseb, siis on ta lihtsalt valesti paigaldatud või on segu vale koostisega. Üldiselt peab krohv seinas niikaua vastu, kui majal on katus peal ja vundament all. Samas nii nagu iga teise materjali puhul, sõltub ka siin palju sellest, mida tehakse majas ja ümbruskonnas. Kui ikka lähikonnas vaiu maasse rammitakse, siis tekivad praod igasuguse materjali sisse. Samuti on savi õrn vee suhtes – kui ülevalt naaber uputab, jäävad saviseinale vee voolamise jäljed. Samas ka iga teise materjali puhul rikub uputus viimistluse.“

Inimkond on savi ehitusmaterjalina kasutanud tuhandeid aastaid ning Eestiski leidub küllalt palju soliidses vanuses savimaju. Viimistlusmaterjalina on savikrohv muutumas aina populaarsemaks, sest tegemist on loodussõbraliku materjaliga, mis õigesti paigaldades peab seinal kaua vastu.

Kerbo kiidab savimaja sisekliimat, sest otse loomulikult elab ta ka ise savist majas – tampsavihoones, mis oli kunagi hobusetall. „Õhk ja sisekliima on seal väga hea. Nina ei kipu kuivaks minema ja maja hingab. Samuti on mulle väga oluline teadmine, et hoone materjalid pole tulnud tehaseliinilt, vaid puhtast Eesti loodusest,“ sõnab ta.

Kohalik tooraine

Saviukumaja tegutseb Põlvamaal Mooste mõisa endises tööhobuste tallis. Siin on ettevõttel kontor ning tootmine asub paarsada meetrit eemal nõuka-aegses hoones, millele on oma tegevusega samuti uus otstarve ja väärtus antud. Ettevõte toodab ja müüb erinevaid savi- ja lubikrohve ning sellega seotud tooteid, nagu erinevad savi- ja lubjasegud, peenpahtlid, värvid, savitellised, savimajade renoveerimissegu, pillirooplaadid. Ka on Saviukumaja välja töötanud läikiva viimistluskrohvi Gekolakt, mis sarnaneb Marokos valmistatava marmorja tadelaktiga ning mida saab kasutada niisketes ruumides, nagu vannitoad, saunad või isegi aurusaun. Saviukumaja savi- ja lubikrohvid on testitud Saksamaa DIN-standardi järgi.

300 kilomeetri raadiusest pärineb savikrohvisegude materjal

Kokku on erinevaid tootenimetusi mitusada. Materjal savikrohvisegude valmistamiseks pärineb 300 kilomeetri raadiusest Eestist ja ka Lätist. Nimelt saab Lätist väga ilusat tooni tumepunast savi, millest toodetud tellised on olnud kuulsad ammusest ajast. Pilliroomatid valmistatud Saaremaa pilliroost, kuid Kerbo sõnul on plaan hakata niimoodi väärindama ka Peipsi pilliroogu. Reklaami ei ole Saviukumaja oma toodangule eriti teinud, vaid info levib suuresti suust-suhu.

Tööl kauges Kataris

Väikeses firmas toimetab praegu koos omanikuga viis inimest, kuid koostööpartnereid, kes tegelevad krohvimistööde ja krohvide müügiga, on kümmekond. Oma toodangut müüb ettevõtte Eestis ja teisteski Euroopa riikides. Tuntumaks on ta viimasel ajal saanud aga hoopis kauge projektiga – ühe Katari üliku villa krohvimisega.

Kuidas leidis kauge Katari emiir Mooste väikefirma? „Küllap internetist. Meile tuli kodulehe kaudu neilt päring ja päris esimese hooga arvasime, et see on spämm või teeb mõni konkurent nalja. Koostasime siiski põhjaliku vastuse ning nii saigi koostöö alguse,“ räägib Kerbo. „Projekt oli väga suur – kokku krohviti 9000 ruutmeetrit ning objektil oli tippajal ametis 54 meest, neist 26 Eestist. Tellija oli väga nõudlik.“

Kerbo räägib, et savikrohvi saatmine Katari oli paras väljakutse, sest varem ei olnud ettevõte Euroopa Liidust kaupa sellistes kogustes välja saatnud ning sellega kaasnes oluliselt rohkem dokumendimajandust kui Euroopasisesel kauplemisel. Jõukas tellija jäi Eesti meeste tööga väga rahule ning praegu on töös juba järgmine projekt samas paleekompleksis ehitatava spordi- ja spaahoonega ning hobutallidega. „Ka meie järgmise aasta kalender on juba küllalt täis ning ka toodangumahud on suurenenud. Samas alati üritame tellijatele vastu tulla ning anda omalt poolt kõik, et klientide soovid saaksid täidetud,“ lisab Kerbo.

Savil on palju ilusaid värve

Indrek Kerbo sõnul on looduslike ehitusmaterjalide (sh savi) kasutamine mujal maailmas väga populaarne ja aina enam trendikas. Eriti puudutab see just Kesk-Euroopat, Ameerikat ning Inglismaad, kus savi palju kasutatakse „Õnneks on ka meil sama toimumas ja pigem on savi- ja lubikrohv muutumas teatud majadel ja teatud kohtades tavaliseks ning seega täiesti arvestatavaks viimistlusmaterjaliks,“ räägib ta.

Savil on palju eeliseid, sest see suudab siduda niiskust ja kuumust ning seega on see materjal eluhoonetes väga kasulik. Saviukumaja näidistesaalis saab ka näha, kui erinevates loomulikes toonides savi leidub. Valik on suur, kuid kes tahab siiski looduslikust toonist erinevat seina, siis savikrohvi saab ka värvida või värvimuldadega toonida.

Väga tähtis savikrohvimise juures on pinna ettevalmistus ja materjali õige paigaldus. „Krohvijatelt ootame kvaliteetset tööd, et valdkonna maine ei langeks,“ ütleb Kerbo.

Savikrohvi saab viimistlusmaterjalina kasutada peaaegu igal pinnal kuivades siseruumides. Lihtsalt on mõned nipid – näiteks puitseinale otse teda panna pole mõtet – kukub mõne aja pärast maha, sest puit mängib ning naket ei teki.

Sellepärast paigaldatakse puidule kõigepealt klambritega pilliroomatid ning seejärel tulevad krohvikihid. Õigesti krohvitud savisein rõõmustab silma aastaid.

Ökoehituse kompetentsikeskus

Moostest on kujunemas traditsioonilise ja ökoloogilise ehituse kompetentsikeskus. Selleks loodud MTÜ Eestimaaehituse eestvedamisel on Saviukumaja kontorist üle õue käimas mõisa järjekordse lagunenud kõrvalhoone ennistamine. 140-aastasesse tall-tõllakuuri tuleb ökoehituse õppekeskus, kust kõikvõimalikku nõu hakkavad saama nii iseehitajad kui ka profid. „Siin hakkavad toimuma koolitused ja olema näidistesaalid. Nõu saab nii uue maja ehitamisel kui ka vana korda tegemisel vundamendist katuseni,“ ütleb Kerbo. Keskusehoone renoveerimistööd peaksid lõppema juba aasta lõpus.