• Meediapilt
  • TööstusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Energia
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Tark Tellija 2023 konkurss

    Tark Tellija 2023 konkurss

    Aasta puitehitis 2020 - Saue vallamaja. Foto: Tõnu Tunnel

    Konkurss Aasta Puitehitis 2023 on avatud!

    Aasta ehitusinsener Ahti Lääne. Foto: Meeli Küttim

    Eesti Ehitusinseneride Liit kuulutas välja konkursi aasta ehitusinseneri ja noore ehitusinseneri leidmiseks

    Reovee kogumise süsteem — riskid ja ohud. Foto: Shutterstock

    Reovee kogumise süsteem — riskid ja ohud

    Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu konkurss „Aasta ehitusprojekt – hooned 2021“ võitja, Rotermanni Ajamaja. Foto: Andres Raudjalg

    Aasta Ehitusprojekt 2023 konkurss ootab kandidaate

    Contech ettevõtlus. Digitaalehituse klastri taskuhäälingu neljanda episoodi külalised on Remato tegevjuht Ranno Käomägi, Bauhubi tegevjuht Teet Parts ning Iffenti asutaja Paavo Pärn. Saadet juhib Kliimaministeeriumi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar.

    Digitaalehituse klastri podcast – episood 4 – ConTech ettevõtlus

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
    • Tehisintellekt ehituses
    • ConTech ettevõtlus
Ehitusest
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta nominendid
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Ehitusettevõtjad
    • Ehitusmaterjalid
    • Energia
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • Katuse-ehitus
    • Kogemus
    • Kriis
    • Küte ja ventilatsioon
    • Mess
    • Nõuanne
    • Podcast
    • Portree
    • Probleem
    • Puit
    • Seadus
    • Sisearhitektuur
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Teedeehitus
    • Terminivara
    • Tööohutus
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Tark Tellija 2023 konkurss

    Tark Tellija 2023 konkurss

    Aasta puitehitis 2020 - Saue vallamaja. Foto: Tõnu Tunnel

    Konkurss Aasta Puitehitis 2023 on avatud!

    Aasta ehitusinsener Ahti Lääne. Foto: Meeli Küttim

    Eesti Ehitusinseneride Liit kuulutas välja konkursi aasta ehitusinseneri ja noore ehitusinseneri leidmiseks

    Reovee kogumise süsteem — riskid ja ohud. Foto: Shutterstock

    Reovee kogumise süsteem — riskid ja ohud

    Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu konkurss „Aasta ehitusprojekt – hooned 2021“ võitja, Rotermanni Ajamaja. Foto: Andres Raudjalg

    Aasta Ehitusprojekt 2023 konkurss ootab kandidaate

    Contech ettevõtlus. Digitaalehituse klastri taskuhäälingu neljanda episoodi külalised on Remato tegevjuht Ranno Käomägi, Bauhubi tegevjuht Teet Parts ning Iffenti asutaja Paavo Pärn. Saadet juhib Kliimaministeeriumi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar.

    Digitaalehituse klastri podcast – episood 4 – ConTech ettevõtlus

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Kõik
    • Teede Tehnokeskuse blogi
    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne. Segu kvaliteedi hindamine on täppistöö. Foto: Teede Tehnokeskus AS

    Proovivõtt materjalide hindamiseks olgu korrektne

    Ringlussevõetud asfalt. Foto: Teede Tehnokeskus

    Ringlussevõetud asfalt

    Foto: Teede Tehnokeskus

    Mida teha kui toodang praak?

    Asfalt laguneb. Foto: Teede Tehnokeskus

    Uus asfalt, aga juba laguneb! Miks nii? Kuidas edasi?

    boonussüsteem

    Asfalteerimistööde boonussüsteem – kulu või investeering?

  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Digitaalehituse podcast
    • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
    • Digiehitus Eesti vaatest
    • Tehisintellekt ehituses
    • ConTech ettevõtlus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Ehitusest
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Heizomat

Muinsuskaitse – kes on otsustaja, kes vastutaja?

autor: LIIVI TAMM
juuni 2020
Kategooria: Probleem, Remondi ja ehita suvi 2020
Muinsuskaitse – kes on otsustaja, kes vastutaja? Foto: Renovedur OÜ

Foto: Renovedur OÜ

Andry Krass Eesti Omanike Keskliidust osutab, et liidu hinnangul tekitab muinsuskaitseameti ning kohaliku omavalitsuse rollide jagamine ja vastutusala majaomanikes segadust.

„2015. aastal reformiti planeerimis- ja ehitusõigust. Kui varem reguleeriti ehitiste püstitamist kuni kasutusloa andmiseni, siis nüüd sooviti saavutada olukord, kus ehitisi jälgitaks kohaliku omavalitsuse poolt kogu nende elukaare kestel ja kohalik omavalitsus saaks sekkuda ka nende omanike tegevusse, kes ei täida oma kohustusi,“ kirjeldab Krass. „Rõhutati, et lisaks ohutusele peab hoone ka projekti mõistes ning visuaalselt korras olema.“

Mitu vastutajat

Teine suur muudatus puudutas miljööväärtuslike alade loomist: see õigus anti omavalitsustele, loodi olukord, kus omavalitsus sai õiguse hakata ise otsustama, millised tema territooriumil olevad ehitised ja piirkonnad on väärtuslikud ning vajavad seetõttu säilitamist. Muinsuskaitseameti kõrval hakkasid ka paljud omavalitsused miljööalasid looma. „Loodame, et see probleem laheneb 1. mail 2023. aastal, mil lõpeb tänaste muinsuskaitsealade põhimääruste kehtivus. Me ei näe mingit vajadust paralleelsete süsteemide järele ning leiame, et väärtuslike ehitiste ja alade kaitse peaks toimuma omanikele võimalikult lähedal ehk omavalitsuste tasandil. Vaid siis saab ehitiste omanike ja riigi koostöö olla eesmärgipärane ja efektiivne.“

Krassi hinnangul vajab väärtuslike ehitistega seotud asjaajamise kord täpsustamist ja lihtsustamist: „Topeltregulatsioonide tingimustes tekitab segadust juba ainuüksi küsimus, kas omanik peab oma hoone remontimisel lähtuma muinsuskaitseseadusest või kohaliku omavalitsuse poolt miljööaladele seatud nõuetest lähtudes või mõlemast.

Samuti on hägune see, kas omanik peab oma hoonega seoses pöörduma esmalt Muinsuskaitseameti või kohaliku omavalitsuse poole.

Ja, mis saab siis, kui üks vastab omaniku küsimusele jah ja teine ei? Väärtuslike ehitiste omanike jaoks ei ole abi ka ehitisregistrist, sest seal muinsuskaitsega seotud lubadest ja menetlusest ülevaade puudub.“

Tal on tuua ka kurioosne näide Pärnu linnast, kus sama tänava ühel pool asuvate hoonete omanikud pidid oma tegevuse kooskõlastama nii muinsuskaitseameti kui Pärnu linnaga, sama tänava teisel poolel asuvate hoonete omanikud said piirduda vaid Pärnu linna kooskõlastustega. „Tuumprobleem on üle-reguleeritus ja bürokraatia. Võimekamad omavalitsused, näiteks Tallinnas ja Tartus, on muinsuskaitseametiga sõlminud halduslepingu, ning hakanud omanikega suhtlemisel ka muinsuskaitseametit esindama. Samas tekib küsimus, miks on sellist skeemi üldse vaja.“

Diskussioon kestab

Seega on valdkond hetkel muutuste keerises – diskussioon, kas omanikud peaksid suhtlema pigem muinsuskaitseameti või kohaliku omavalitsusega, kestab. Omanike keskliit pooldab, et muinsuskaitsealadega seotud reguleerimisõigus liiguks kohaliku omavalitsuse tasemele: „Ajad, mil kuvalda ja plastikaknaga vana hoone kallale tormati, peaks olema möödas. Nüüd on vaja konkreetset vastutusliini ning suunda sellele, et ehitistega seotud muinsuskaitseline tegevus toimuks võimalikult inimesele lähedal ehk kohaliku omavalitsuse tasandil.

Tänane süsteem on sellele aga risti vastupidine, soodustades vastutuse hajumist, laveerimist ja õigusaktide pahatahtlikku tõlgendamist. Kui otsustajaks peaks saama üks ja konkreetne isik, siis langeb see võimalus ära.“
Krassi sõnutsi on tunneli lõpus siiski valgus – liigume selles suunas, kus tänane õiguste ja kohustuste rägastik saab lahti harutatud ja tulemuseks on suurem selgus kõigi osapoolte jaoks.

muinsuskaitsealad vs miljööväärtuslikud alad

*Nõmme miljööväärtuslike alade näitel

**Nõmme linnaosa miljööväärtuse säilitamise eritingimused:

  • Projekteeritav lahendus ei tohi moonutada ajaloolise hoone välisilmet ega olla miljööväärtuslikule hoonestusalale sobimatu.
  • Hoonete sisemist plaanilahendust võib muuta, kui see ei mõjuta konstruktsioonide kandevõimet ja stabiilsust ega moonuta hoone välisilmet.
  • Katusekorruse (pööningu) võib välja ehitada olemasolevas mahus. Räästajoon tuleb säilitada olemasoleval kõrgusel. Erandkorras on lubatud katuseharja tõsta. Katuseakende või -uukide ehitamise võimalus otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi.
  • Avatäited on lubatud puidust, hoonega sobiva suuruse, kujunduse, jaotuse, profiilide ja avanemissuundadega. Algupärased avatäited on soovitatav restaureerida. Olemasolevad sobimatust materjalist (plast, metall) ning sobimatu välisilmega aknad ja välisuksed tuleb üldjuhul kavandada projektis arhitektuurselt sobivate puidust avatäidete vastu asendatavaks. Säilitada tuleb avatäidete hoonele iseloomulik kaugus fassaadipinnast.
  • Hoonete väljast soojustamisel peab säilima sokli, tulemüüride, kivitrepikoja, räästakarniisi ja teiste arhitektuursete detailide iseloomulik eenduvus. Soojustamisel tuleb kasutada konstruktsiooniga sobivaid soojustusmaterjale. Sokli soojustamine tuleb kavandada terviklahendusena, vajaduse korral koos maa-aluse osaga ja vundamendi hüdroisoleerimisega.
  • Kivikonstruktsiooniga välispiirdeid ei ole ehitusfüüsikalistel põhjustel lubatud seestpoolt soojustada. Soklikorruse niisked ruumid tuleb niiskuskahjustuste vältimiseks kavandada n-ö eraldi karbina, välisseintest eemale. Soojapidavuse parandamiseks tuleb kavandada horisontaalpindade, sh keldri lae soojustamine. Soklikorrusel tuleb konstruktsioonide kuivatamiseks tagada võimalus ruume tuulutada ja ventileerida. Siledaks lõigatud, lihvitud ja klombitud paekivisokkel tuleb säilitada eksponeeritud kujul, vuukida lubimördiga.
  • Säilitama peab avatäidete iseloomuliku kauguse fassaadipinnast, puithoonete aknad tuleb tõsta fassaadipinnaga tasa. Dekoreeritud fassaade ei ole lubatud väljastpoolt soojustada.
  • Hoonete (sh abihoonete) katusekattematerjalina on hoone arhitektuursest lahendusest olenevalt lubatud kas valtsplekk (või analoog), keraamilised katusekivid, sindel- või laastukatus, asbestivaba laineline ja väikesemõõduline eterniitplaat ning madalakaldelise katuse puhul rullmaterjal. Korstnapitsid tuleb kavandada ajaloolisele hoonele sobiva kuju ja viimistlusega.
  • Ajaloolisele hoonele peab kavandama sobiva värvilahenduse. Hoonete värvimiseks tuleb kasutada traditsioonilisi värvitüüpe ja värvitoone. Krohvipindade välisvärvimisel tuleb kasutada lubi- või silikaatvärvi. Keelatud on kasutada sünteetilisi krohve.
  • Välisseinte ventilatsiooniavad kavandada sümmeetrilise paigutusega; avade väliskatted tasapinnalised, väikesemõõtmelised, neljakandilised ventilatsioonirestid, värvitud seinapinnaga sama tooni.

Artikkel ilmus ajakirja “Remondi ja ehita” 2020. aasta suvenumbris.

Remondi ja ehita suvi 2020

Sildid: Eesti Omanike Keskliitkohalik omavalitsusmiljööväärtuslikmuinsuskaitseprobleem
ShareTweetShareSend
Eelmine artikkel

Tule Moostesse ökoehitust katsetama

Järgmine artikkel

Uus ajastu hingab kuklasse

Seotud artiklid

Elektromagnetväljad. Lauri Kütt näitab elektrivälja analüsaatorit. Foto: Tallinna Tehnikaülikool
Teadus

Elektromagnetväljad: masinate mäss või terviseoht?

Lauri Kütt, Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut
EhitusEST aprill 2023
Riigikontrolli värske audit: teedeehituse rahastamine pole piisav. Foto: Freepik
Teedeehitus

Riigikontrolli värske audit: teedeehituse rahastamine pole piisav

LIIVI TAMM
EhitusEST oktoober 2022
Ehitusettevõtjad: praegu on aeg käivitada riigi investeeringud. Foto: Pixabay
Probleem

Ehitusettevõtjad: praegu on aeg käivitada riigi investeeringud

EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIT
EhitusEST oktoober 2022
Projekteerimisturul on välja kujunenud olukord, kus tehnosüsteemide ehitamiseks tööprojekt jääb tellimata. Foto: Pixabay
Probleem

Kas tehnosüsteemide ehitamiseks sobib põhiprojekti staadium?

Liina Laas, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse eestseisuse liige
EhitusEST oktoober 2022
Sügis tuleb ehituses kriitiline. Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Sven Pertens. Foto: Äripäev / Eiko Kink
Probleem

Hinnaralli armu ei anna

Ain Alvela
EhitusEST august 2022
Ehitajad. Raivo Rand, EF Rand & Tuulberg, foto Raul Mee
Probleem

Ehitajad: sama raha eest saab mullusest 15–20% vähem

Ain Alvela
EhitusEST juuni 2022
Järgmine artikkel
Savikrohv. Hetk koolituselt. Foto: SRIK

Uus ajastu hingab kuklasse

Remondi ja ehita suvi 2023

Remondi ja ehita suvi 2023

Ajakiri siin:

EhitusEST juuni 2023

Sisuturundus

Peitkinnitusega profiilplekk Klassik, Toode AS

Moodne klassika – peitkinnitusega profiilplekk Klassik

27/06/2023
Lahendus roheliseks muutunud fassaadidele

Lahendus roheliseks muutunud fassaadidele

27/06/2023
Geberit, väike vannituba

Kas väike vannituba saab olla mugav ja hubane? Eksperdid kummutavad müüte ja annavad nõu

03/05/2023
Bauroc, poorbetoon 100. Tänu unikaalsetele omadustele leiab bauroci poorbetoon üha enam kasutust nii tööstushoonete, eramute kui ka ühiskondlike hoonete ehituses.

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

31/03/2023
SIGA. Saaremaa Riigigümnaasium, projekteerija Karisma Arhitektid, ehitaja Nordecon AS, CLT Arcwood by Peetri Puit

Puidu kaitsmine ehituses

31/03/2023
Digitaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digtiaalehituse klastri podcast
Digiehitus Eesti vaatest
00:00 / 1:03:25
Share
Link
Embed
  • Digiehitus Eesti vaatest

    Digiehitus Eesti vaatest

    Apr 3, 2023 • 1:03:25

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu avasaate külalised on Tiit Hion, Hele-Mai Metsal ning Kaia Kirs. Saadet juhib Jaan Saar. Tunni jooksul avatakse huvilistele digiehituse olemus ning tutvustatakse valdkonna arenguid Eestis. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste klastri koostööpartneritega.  Jälgi ka Digitaalehituse klastri kanaleid Facebookis, Instagramis ja Linkedinis, liitu uudiskirjaga aadressil: https://digitaalehitus.ee/kuukiri/.  Projekti toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa…

  • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    E-ehitus kui e-riigi uus edulugu

    Apr 17, 2023 • 1:04:57

    Digitaalehituse klastri teise episoodi külalised on ehituse asekansler Ivo Jaanisoo, Ehituse e-hüppe programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel ning ehitusekspert Jüri Rass. Saadet juhib MKMi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Teises saates tutvustatakse e-riigi edusamme ning plaane digiehituse kui ka laiema ehitussektori raames. Taskuhääling valmib koostöös Tallinna Linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, BuildESTiga ning teiste…

  • Tehisintellekt ehituses

    Tehisintellekt ehituses

    Jun 1, 2023 • 1:04:12

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu kolmanda episoodi külalised on Nordeconi digilahenduste projektijuht Risto Vahenurm ning Skepast ja Puhkimi BIM insener Eno Lints. Saadet juhib MKMi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Saates arutatakse palju haibitud tehisintellekti üle – seda nii üldises, kui ehitussektori võtmes. Lisaks tutvustatakse Nordeconi AI pilootprojekti, kui ka algorütme, mis…

  • ConTech ettevõtlus

    ConTech ettevõtlus

    Sep 4, 2023 • 1:07:51

    Digitaalehituse klastri taskuhäälingu neljanda episoodi külalised on Remato tegevjuht Ranno Käomägi, Bauhubi tegevjuht Teet Parts ning Iffenti asutaja Paavo Pärn. Saadet juhib Kliimaministeeriumi digiehituse valdkonna juht Jaan Saar. Saates selgitatakse lähemalt, mis on ConTech ettevõtlus ning kuidas leida ConTech Startupile investoried? Arutletakse, miks on ehitussektoris vähem innovatsiooni kui mõnes muus…

Eesti ehitab messiajakiri

Eesti ehitab 2023

Väljaandja

EhitusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

Aasta betoonehitis aasta ehitaja aasta ehitusinsener aasta ehitusprojekt aasta nominendid aasta puitehitis aiandus arhitektuur betoon Betooniühing digitaalehituse klaster Eesti Betooniühing Eesti ehitab Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Ehitus 2023+ ehitusettevõtjad ehitusmaterjalid ehitusturg EKFML EMPL eriolukord haridus huvitav objekt katuseehitus konkurss liitude uudised maanteeamet mess MKM nõuanne puit puitarhitektuur renoveerimine seadus sisekujundus sisuturundus standard statistikaamet sündmus taltech teedeehitus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • TööstusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri
    • Digitaalehituse klastri podcast
      • Tehisintellekt ehituses
      • E-ehitus kui e-riigi uus edulugu
      • Digiehitus Eesti vaatest
      • ConTech ettevõtlus

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    EhitusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!