Eesti Ehitusettevõtjate Liit saatis valitsusele ja riigikogu liikmetele pöördumise: keeruliste aegade üleelamiseks ei nõuta toetust, küll aga palutakse õigeaegset investeerimist riigile vajalikesse ehitistesse. See tagaks sektori toimimise ja annaks läbi säilitatud ettevõtluse riigile vajalikku maksutulu. EhitusEST avaldab pöördumise täies mahus.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu pöördumine Eesti Vabariigi valitsuse ja Riigikogu liikmete poole:
Eesti Ehitusettevõtjate Liit soovib oma liikmete ja kogu Eesti ehitussektori nimel juhtida pöördumisega võimukandjate ja avalikkuse tähelepanu murettekitavale olukorrale ehitussektoris ja vajadusele tagada valdkonna jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis.
Viimastel nädalatel on mitmetes meediakanalites ja kohtumistel tööandjatega ministrid järgmiseks aastaks kavandatavat riigieelarvet kommenteerides teatanud, et teede investeeringutesse järgmisel aastal raha ei tule ja et ka hoonete ehituses järgmisel aastal ühtegi uut riiklikku ehitust ei alustata, vaid pigem keskendutakse pooleliolevate ehitiste lõpuniehitamisele.
Oma senistes selgitustes on ministrid lisaks väljendanud, et riigi vaates annaks täiendavate tellimuste tegemine tänases kõrge inflatsiooniga majanduskeskkonnas inflatsioonile veelgi hoogu ja halvendaks seeläbi ka Eesti majandusolukorda. Siinkohal jäävad ettevõtjad selgelt eriarvamusele – näeme just täna hädavajadust riiklike investeeringute suurendamiseks järgmisel ja ülejärgmisel aastal.
Tänaseid kõrgeid ehitushindasid ei ole põhjustanud mitte nõudluse hüppeline kasv, vaid sõjategevusest Ukrainas kehtestatud majandussanktsioonid, mis kergitasid hüppeliselt energiahindasid ja põhjustasid ka mitmete oluliste tarneahelate katkemise. Selle tulemusena on ehitussektor tänaseks jõudnud üha kiirenevasse langusfaasi, mida iseloomustab järjest süvenev nõudluse vähenemine.
Kui seni oli ehitusettevõtjate suurimaks mureks enne 24. veebruari 2022 sõlmitud ehituslepingute hinnakallinemistega (kohati 20–30%) toimetulemine, mille osas pole enamikel objektidel riik suutnud tänaseni ettevõtjatele hinnakompensatsioonimeetmeid rakendada, siis homme oleme olukorras, kus ka tellimusi suurele osale ehitusettevõtetest enam ei jätku, sest lisaks nõudluse järsule vähenemisele erasektoris on ka riik investeeringuid olulisel määral kärpimas.
Ettevõtete tegevuse lõpetamist ja töötuse kasvu saab õigeaegse sekkumisega vältida
Eriti trööstitu olukord valitseb taristuehituses, mis on 85% ulatuses riiklikel (riigiametid, kohalikud omavalitsused, riigiettevõtted jne) investeeringutel põhinev valdkond, mistõttu vajab toimimiseks (ka vaatamata majanduse tsüklilisusele) järjepidevalt stabiilseid riiklikke investeeringuid.
Sellega seoses pöördume Teie poole palvega hoida ehitussektorit töös, suurendades oluliselt ehitussektorisse suunatavaid riiklikke investeeringuid ja sektori säilimiseks vajalikke tugimeetmeid, et saaksime tööd jätkates riigieelarvesse ka edaspidi täiendavat maksutulu pakkuda.
Hetkel Eesti majanduses valitsevat olukorda silmas pidades (euroala kõrgeim inflatsioon, järsult kasvanud energiahinnad ja sellest tingitud kõrged ehitushinnad, mille tulemuseks on ehitusturu oluline jahtumine) on ilmne, et kui avalik sektor RES-is kavandatud investeeringuid 2023. ja 2024. aastaks oluliselt ei suurenda, siis kaotavad lähiaastal ehitussektoris töö kümned tuhanded töötajad, millele eelneb lisaks paljude ettevõtete tegevuse lõpetamine või pankrotistumine.
Ehitussektorisse suunatud investeeringutel on oluline mõju Eesti majandusele
Eesti Ehitusettevõtjate Liit esindab ehitusettevõtjaid, kes koondavad enda alla tuhandeid ehitussektoris töötavaid inimesi. Tööandjana on ehitussektor üks suurima tööhõivega majandussektoreid, hõlmates 8,7% kõigist töötajatest Eestis.
Lisaks tagab ehitussektori toimimine töö ka mitmetele teistele valdkondadele, nagu ehitusmaterjalide tootmine, hulgi- ja jaekaubandus, kinnisvara, logistika jms. Läbi ehitustegevuse riigieelarvesse laekuv maksuraha (0,8– 0,9 miljardit eurot) on otseselt Eesti riigi teenistuses.
Ehitusettevõtjatel on tänaseni valusalt meeles eelmine kriisiperiood, kui vahemikus 2008–2010 kukkusid ehitusmahud koguni 45%, mille tõttu kaotas töö üle 40% sektori töötajatest. On oluline, et sektori ulatust arvestades rakendaks riik majandusolukorra tänases faasis selgeid pikaajalisi meetmeid sektori edasise toimimise tagamiseks.
Tänu kõrgel püsinud nõudlusele erasektoris on ehitussektor viimastel aastatel suutnud toimida ja ka tööhõivet stabiilsena hoida, ent tänane majandusolukord näitab, et järgmisel paaril aastal on riigipoolne osalus turul sektori jätkusuutlikkuse säilitamiseks ülioluline.
Vajame ellujäämiseks lisainvesteeringute (250–300 miljoni eurot) kavandamist järgmise ja ülejärgmise aasta eelarvesse. Näitena toome, et 2021. aastal moodustasid kohalike omavalitsuste ja riigi hanked ca 30 % Eesti ehitusturu kogumahust ja see proportsioon on viimastel aastatel kahanenud. Samas 2010. aastal, kui erasektoris oli nõudlus madalseisus, moodustasid riigihanked rahalises väärtuses üle 70% kohalikust ehitusturust. Võrdlusena toome, et näiteks Leedus moodustas avaliku sektori investeeringute osakaal 2021. aastal ligikaudu 2/3 ehitussektori rahalisest mahust.
Meile teadaolevalt kiitis valitsus 24. aprillil 2021. aastal heaks ehitussektori pika vaate rakenduskava, mille allkirjastas 09.06.2021. aastal valitsuse nimel avaliku ja erasektori kokkuleppena majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Allkirjastatud kokkuleppe üheks suureks eesmärgiks on, et riiklikud investeeringud oleksid kontratsüklilised ja kooskõlas riigi strateegilise plaaniga. Siinkohal kutsume riiki üles suurendama ehitussektorisse suunatavaid investeeringuid just ajavahemikus, kui nende positiivne mõju nii ehitussektorile kui Eesti majandusele tervikuna on kõige suurem (nii nagu käituvad paljud arenenud riigid, sh Põhjamaad).
Õigeaegsed investeeringud tagavad valdkonna toimimise ja võidavad kõik osapooled
Ettevõtjad ei küsi toetust raskete aegade üleelamiseks, mis juba niigi pingelist riigi rahandust täiendavalt koormaks, vaid õigeaegset (kontratsüklilist) investeerimist riigi strateegilist plaani toetavatesse ehitistesse.
Esmapilgul võib see riigi vaates tunduda kulukas, kuid tagab sektori toimimise ja läbi säilitatud ettevõtluse ka riigile vajaliku maksutulu ning ennetab seeläbi tuhandetele (lähivaates) töötutele abiraha maksmise vajadust. Kokkuvõttes võidavad kõik osapooled.
Kinnitame, et vaatamata kõrgetele ehitushindadele ei ole lähitulevikus ega ka pikemas vaates alust ootustele, et ehitushinnad oluliselt langeksid, mistõttu oleks iga edasilükatud investeering riigile vajalikesse ehitistesse ühiskonnale saamata jäänud hüve või vajalik teenus, sest vajadus uute kaasaegsete ja energiasäästlikumate hoonete järele on ka riigi toimimise seisukohalt kiirenevalt kasvav.
Eeltoodule tuginedes, et ära hoida ehitussektori hääbumine ja säilitada jätkusuutlikkus lähiaastateks, kutsume Riigikogu ja Eesti valitsust sõlmitud kokkulepet järgima ja võtma eelarve vastuvõtmisel arvesse kõik võimalused hoonete ja rajatiste vallas investeeringute suurendamiseks.
